Millised on pärnu majandusgeograafilised eelised ja puudused Eesti kontekstis? E: Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus(kalandus, transiit) muu maailmaga. Mereline parasvööde:sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks, head mullad. Tasane pinnamood eeldus põllumajanduseks. P: Meri pole jäävaba, pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid, jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike), pole energiarikkaid jõgesid, asend EL idapiiril / poliitiliselt ebastabiilne idanaaber Venemaa. Pärnu: E: Hea mereline ühendus, palju metsi ja maid. P: Asub Eestimaa nurgas, vähe vabrikuid ja tehaseid, jahe kliima. 2. Arutlege Eestis paiknevate "energeetikakeskuste" teemal. On need
President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood Pinnamood on erinevates piirkondades suuresti erinev. PõhjaPoola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4
Rahvastiku paiknemine A. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. B. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas ja kagus (piir Alzeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Neist kõige tihedamini asustatud on siiski Maroko. C. Kõige tihedam on asustus linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt. Maroko looduse eripära määravad mägine pinnamood ja Atlandi ookeani ning Sahara mõju. Maroko varieeruv pinnamood sisaldab kirdest edelasse minevat maa keskosa läbivat Atlasekurdmäestikku. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 3. http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php 3.1 . Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive Marokos on sünde 1000 inimese kohta 18,97 ning surmi 4,76. Väikelaste suremus on 33
PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate Kolmas tase küngaste ahelik Neljas tase EdelaUngaris
Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale;
*Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,õppurid,heitunud isikud. 9. Töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus ehk töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorda iseloomustaja näitaja.Kui see suureneb majandus halveneb. 10. Keskeriharidusega ja kõrgharidusega.Sest need töökohad on vastutusrikkamad ja neid töökohti on rohkem. 11. Rohukasv on väga hea see soodustab piima karjanduse arengut ja tasane pinnamood ja jahedavõitu suved sobivad kartuli,rukki,odra,ja nisu kasvatamiseks. 12. Eestis põhjustab tööpuudust see et Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed ja seetõttu ohustab pankrott neid rohkem,väike ettevõtetel on vähe kapitali. 13. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: *Tooraine olemasolu *Tarbija olemasolu *Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14
mullas elavate elusorganismide ning orgaaniliste ainete abil. • Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke orgaanilisi aineid. • Elusainete lagunemisel moodustuvad: vesi, süsihappegaas ja mineraalained. Mulla omadused sõltuvad: 1) Millistel kivimitel muld tekkima hakkab. 2) Lähtekivimist Mulla omadused sõltuvad: 2) Kas sajab palju või vähe. 3) Kas vesi imbub kiiresti maasse või mitte. 4) Lähtekivim 5) Pinnamood 6) Loomad 7) Taimestik Mis mõjutab mulla teket? • Lähtekivim • Kliima • Taimestik • Loomastik • Pinnamood Orgaanilise aine ringkäik looduses • Org. ained satuvad mulda. • Tekib huumus • Huumus aurustub veeks, min.aineks, CO2-ks. • Taimed omastavad orgaanilised ained. • Tekivad org. ained. • Org. ained satuvad mulda. Ava http://kogud
Veel 5% energiast on konventsionaalsetest allikatest (soojusenergia jne) saadud. Sveits on üks suuremaid ümbertöötlejaid maailmas. 66% kuni 96% erinevatest materjalidest töödeldakse ümber. Kuna majapidamisprügi äravedamine on tasuline ja ümbertöötlemine tasuta, on inimestel suur motivatsioon prügi sorteerimiseks ja ümbertöötlemiseks. 13 Kokkuvõte Sveits on väike, merepiirita riik Kesk-Euroopas. Riigi pinnamood on osaliselt mägine ja osaliselt laugem kiltmaa. Sveitsi läbivad ja sealt saavad alguse mitmed Euroopa suurimad jõed. Sveitsis on peamiselt kontinentaalne kliima. Mägedes on veidi jahedam ja mägedest lõunas veidi soojem kui mujal. Sveitsil on tugev neutraliteedi traditsioon, mis on lubanud riigil jääda pealtvaatajaks kõigis eelmise sajandi suurimates sõdades. Ka tänapäeval on Sveits jäänud sõltumatuks, vältides rahvusvaheliste ühendustega ühinemist.
Põhjapoolesem äärmuspunkt 18°ll 69°lp Idapoolsem äärmuspunkt 56°ll 69°lp Tsiili asub Vaikse ookeani l äänerannikul 8.1.13 Kristyna Kokk 7 Tsiili piirneb p õhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga , l õunas ja läänes Vaikse ookeaniga Tsiili asend on soodne kalap üügiks ja laevatrantspordiks 8.1.13 Kristyna Kokk 8 Ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhjalõuna sihilist piirkonda: RannikuKordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv siili pikiorg. Ranniku Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosad madaldub ka Andide Peaahelik. 8.1.13 Kristyna Kokk 9 Tsiili pikioru põhjaosa on 9001200, k õrgune ja 3060km laiune Pampa del Tamarugali
tugevaid maavärinaid, laviine mägedes ja suurt tulvavett. 1 Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaaria pinnamood on ka omapärane. 2 Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
44"N ja 84° 22' 44"W. Naaberriikideks on põhjas Ameerika Ühendriigid, lõunas Jamaica ja Haiti, idas Dominikaani Vabariik ning läänes Mehhiko. Kuuba on ümbritsetud meredega, põhjast Atlandi ookeani ja Mehhiko lahega ning lõunast Kariibi merega. Riigi pealinn on Havana, koordinaatidega 23°N; 82°W. Tallinnast asub Havana 8700 km kaugusel. Ajavahe Kuubaga on meil -7 tundi. 3 Pinnamood Kuuba pinnamood on enamasti tasane ja mägisem piirkond jääb riigi kagu osasse. Suurim mäestik on Sierra Maestra, kus asub Kuuba kõrgeim punkt Pico Turquino ja see mägi asub merepinnast 2005 m kõrgusel. Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis asub samuti kagu osas, Escambray mäed saare keskel ja Sierra del Rosario loode osas. Kuuba ranniku moodustavad valge liivaga rannad ja mangroov. Kuuba rannikualadel asuvad ka sood, millest suurim on Zapata soo, pindalaga 4500 km2.
Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid. 3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud, poliitilised sündmused, riiklik stabiilsus, majanduslikud välissidemed, georgraafiline asend. 4. Majanduses toimub spetsialiseerumine, sest looduslikud ja ja majanduslikud tingimused on erinevad. 5. Eesti loodusolud mõjutavad Eestit nii, et siin ei saa kasvatada palju
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel SAKSAMAA Astrit Karro 10b Kose2008/2009 Riigi üldiseloomustus 1.Üldandmed Deviis : Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn : Das Lied der Deutschen Pealinn : Berliin Pindala : 357 023 km² Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikk...
Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Pinnamood ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid. Pinnamood ja koostis
Rahaühikuks on peeso. Ajavöönd Tsiilis on GTM-4. Eesti ja Tsiili ajavahe on näiteks 7 tundi. Riik iseseivus 18. september. 1810. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze. President on Sebastian Pinera. Riigikord on presidentaalne vabariik. Riigilipp ja vapp: 2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe saareni ja jätkuvad seal Tsiili saarestikuna. Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia Kordiljeerideks. Tsiili pikiorg asub Ranniku-Kordiljeeride ja Andide Peaaheliku vahel. Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali
lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes Vaikse ookeaniga. e) hinnang asendile Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest. a) pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku- Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb
5. Maastiku mõiste hierarhia, näited. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid, geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. 6. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Aluskord kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Eestis lasub aluskord: PõhjaEestis 100 m sügavusel maapinnast. Lõuna Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast. Pealiskord Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid (lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 5,5 sada miljonit aastat tagasi
Sakala kõrgustik Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist
Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-,
Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või väljas, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rände võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile, riigist riiki või elukoha vahetamine kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu. Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad, sobimatu kliima, mägine pinnamood, loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on soodne kliima, tasane pinnamood( maastik), viljakad mullad, loodusvarad, sobilik piirkond ja hõivamata maad. Ühiskondliku tõmbejõuks on võimalus saada maad, sotsiaalne sallivus, vajadus tööjõu järele, kõrgem elatustase, arenenud infrastruktuurid jne.
President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige
juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Looduslikud eeldused Leedu kogu pindala on umbes 65300 km², põllumaa alla kuulub 21850 km², rohumaa alla 589 mk² ning metsa alla 21678 mk² maad. Leedu kogu pindalast on üleüldse põllumajanduslikult kasutatav 28059 km². PÕLLUMAA ROHUMAA METS Leedu pinnamood on üpriski sarnane teiste Baltimaade omale. Enamik Leedu maast on tasane ning põllumajanduse arendamiseks on tasane pind ideaalne. Lääne-Leedus asuvad mõned kõrgendikud ning Ida-Leedus leidub ka mägismaad. Kõige künklikumad alad on Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus. Seal on 97 km liivast rannajoont.Kõrgeim punkt on Aukstasis(294 meetrit), mis on veidi madalam kui Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi. Leedu asub merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved
.......................................................................................................3 2. Avastamine...............................................................................................................4 3. Tulemaa....................................................................................................................5 4. Kaart.........................................................................................................................6 5. Pinnamood, majandus..............................................................................................7 6. Tulemaa rahvuspark.................................................................................................8 7. Kokkuvõte................................................................................................................9 8. Kasutatud kirjandus................................................................................................10
Võhma Gümnaasium Leedu Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 9. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 Sisukord Üldandmed lk 3 Naabrid lk 3 Pinnamood lk 3 Rahvastik lk 3 Kliima lk 3 Riigikord lk 4 Haldusjaotus lk 4 Majandus lk 4 Religioon lk 4 Kasutatud allikad lk 5 2 Leedu Üldandmed Ametlik nimi Leedu Vabariik Pindala 65 200 km2 Rahvaarv 3, 2446 milj (2011) Pealinn Vilnius Riigikord parlamentaarne vabariik Riigikeel leedu keel Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi ...
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
Ida-Virumaa Loodus ● üsna tasane pinnamood ● kõrgeim punkt on Jõhvi kõrgustik ● Põhja-Eesti pank ● kolmest küljest ümbritseb vesi ● palju järvi ● erinevad maavarad Faktid ● 20 omavalitsusüksust ● 149 172 elanikku (2011. a seisuga) ● 7 linna ● 1 alev ● 14 alevikku ● 208 küla Tegevused ● Kiviõli Seikluskeskus ● Kohtla-Järve põlevkivimuuseum ● Meresuu SPA ja Hotell ● Narva-Jõesuu rand ● Iisaku muuseum ● mitmeid puhkekeskuseid ● vaatamisväärsused Aitäh kuulamast!
Kreeka geograafilised olud ja nende mõju tsivilisatsioonile Geograafilised olud: Mägine pind ja väga liigendatud maa koos paljude poolsaarte ning saartega Vähe tasandikke, mida eraldasid raskesti läbitavad mäeahelikud Maismaasse sügavalt lõikuvad lahed Geograafiliste olude mõju tsivilisatsioonile: Mägine pinnamood killustas Kreeka sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks Väheste tasandike ja paljude mäeahelike tõttu oli vähe maismaalisi ühendusteid Kreekat ümbritsevad lahed ja mered muutusid peamiseks ühendusteedeks naabermaadega
.................... 4 3. HARJU LAVAMAA............................................................................................................................. 6 3.1 ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................. 6 3.2 KUJUNEMINE ........................................................................................................................... 8 3.2.1 Aluspõhi ja pinnamood........................................................................................................... 8 3.2.2 Veestik .................................................................................................................................... 8 3.2.3 Muld ja taimkate .................................................................................................................... 9 3.2.4 Asustus ..............................................................
..................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom, mis moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavorm erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, aga ka nt tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid).
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Üldandmed...........................................................................................................................3 Geograafiline asend............................................................................................................. 4 Geoloogiline ehitus ja pinnamood.......................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................. 5 Sinine Niilus.........................................................................................................................5
päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga, kanepit. Hispaanias on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv seisuga 2012. aasta FAO andmetel: sead (25,5 mln), lambad (17mln), veised (6mln), kitsed (2,5 mln), hobused (250 tuh), eeslid (142 tuh), kanad (138 tuh), muulid (110 tuh), küülikud ja jäänesed (3 tuh), pühvlid, kameeliad, kaamelid, pardid, kalkunid. Kesk-Hispaania pinnamood on mägine, aga edela ja lõuna pinnamood on tasane. Loode, kirde ja kagu pinnamood on mägine. Suur osa riigi territooriumist hõlmavad mägismaad ning mäestikud, aga kirde ja edela osast hõlmavad tasandikud. Hispaania asub vahelise kuivalembese põõsastiku loodusvöötmes ja kliima on lähistroopikaline. Riigis on kõvalise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ning hallid pruunmullad, neid on viljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule,
· tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline?
Philipsi peakontor asub seal. Elanike arv: 212 000. Pinnamood Pinnamoelt on Holland madalik, sest 2/5 riigist asub merepinnast madalamal. Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m). Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil. Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal. Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt. Valdavalt tasane ja madal pinnamood. Veestik Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis. Oude Rijn on Reini jõe haru, mis paikneb Utrechti ja Lõuna-Hollandi provintsides. Tänapäeval on jõe pikkus 52km. Mitmed suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid.
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjak...
liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte. Pinnamoelt tasandik, mis madaldub Pihkva järve poole. Kõrgemale kerkib maapind edelas ja kõige kõrgemale Irboska lavamaa põhjapiiril Obinitsast kagus Küllatüvä ümbruses(120 m). Lõunaosas madalad küngastikud (Mustoja mõhnastik idas)
KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad b...
Gröönimaa Maailma suurim saar Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 11.A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...........................................
leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast ligikaudu 12 000 aastat tagasi. Eesti maastikulise liigestuse järgi jäävad siia 4 maastikurajooni: Pandivere kõrgustik, Kirde-Eesti lavamaa, Põhja-Eesti rannikumadalik, Kõrvemaa. [8] Veestik Maapinnal võib näha mitmesuguse suuruse ja kujuga karstilohke ja kurisuid, mis suurvee ajal moodustavad ajutisi järvikuid. Pandivere veekaitseala piires on välja eraldatud 212 karstiala (üldpindalaga 120 km²). Olulisemad neist on: Võhmetu-
Horvaatia põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on
MONTENEGRO Marek Künnapas ASEND *Naaberriigid *Paikneb *Pindala Montenegro kaardil. *Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović Kasutatud materjal *http://www.placestoseeinyourlifetime.com/the-beautiful-coast-of- ...
oosid, mandrijäätekkelised järvenõgud,mandrijäätekkelised mõhnad Praegune pinnamood erineb jääaegsest sellepoolest, et pole jääd, kivid maapinnal, tekkinud oosid, voored, nõgud Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8
Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Loodusvarad] 2. Burundi kliima. Kliima. Burundi. Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Kliima] 3. Burundi kultuur. Kultuur. Burundi. Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Kultuur] 4. Burundi majandus. Burundi. CIA The World Factbook. Economy. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/by.html] 5. Burundi pinnamood. Pinnamood. Burundi. Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Pinnamood] 6. Burundi taimestik. Taimestik. Burundi. Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Taimed] 7. Burundi üldandmed. Burundi. Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi] 8. Economy. Encyclopedia. Infoplease. [http://www.infoplease.com/ce6/world/A0857080.html] 9. Elanikkond. Burundi
pinnamood (pinna tõustes langeb to 6o km kohta). Eesti kliimat mõjutavad tegurid: parasvöötme õhumassid, päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani mõju(pehmed talved, palju sademeid), kohalikud iseärasused(Läänemeri), reljeef. Eestis on paraskontinentaalne kliima (üleminek mereliselt mandrilisele). Madagaskari kliimat mõjutavad: hoovused toovad sademeid; geograafiline laius suurem päikesekiirguse hulk, kagupassaadid toovad niiskust; pinnamood idapool on mägisem, vähem sademeid. Lõunanaba ümbrus on karmim kui põhjanaba, sest hoovused teevad põhjanaba kliima pehmemaks ja sest põhjas on meri, lõunas maismaa. Mida kõrgem on õhurõhk, seda hõredam on õhk. Meteoroloogia on teadus Maa atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest. Klimatoloogia tegeleb eri paikade kliima uurimisega. Atmosfäär jaotatakse sfäärideks t o vertikaalsuunalise muutumise alusele. Troposfääris paikneb 80% õhkkonna massist, toimub järk-
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata...
2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5.Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7
Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°15'38"N 40°13'40"E. Ukraina geograafiline keskpunkt asub Tserkassõ oblastis Spoljanskõi rajooni keskuse Spola linna ja Matusivi küla vahel Marjanivka küla põhjapoolses ääres. Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°01'39"N 31°28'58"E. Ukraina äärmuspunktide alusel arvutatud riigi geograafilise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 48°22'58"N 31°10'56"E. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, 25% -- kõrgustikud ja vaid 5% -- mäestikud, sellega on territooriumi keskmine üldkõrgus 175 meetrit. Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida-
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
PARAGUAY ÜLDANDMED • Paraguay pindala: 406,752 km2 • Rahvaarv: 6,561,748 • Rahvastiku tihedus: 14,8 in/km² • Pealinn: Asunción • Keel: Hispaania ja guaranii • Rahaühik: guarani (PYG) • President: Federico Franco ASUNCIÓN Rahvaarv: 542,023 Pindala: 117 km2 GEOGRAAFILINE ASEND • Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas • Naaberriikideks on Brasiilia, Boliivia ja Argentina • Paraguay jõgi poolitab riigi kaheks PINNAMOOD JA KLIIMA • Idas asuvad suured rohtlad ja metsased mäe nõlvad • Läänes on suured soised maaalad • Lähistroopika kuni paravööde • Oktoobrist märtsini soojad tuuled • Maist augustini külmad tuuled • Kuiv periood juulist septembrini LOODUSVARAD • Lubjakivi • Mangaan • Rauamaak • Puit • Hüdroenergia KASUTATUDKIRJANDUS http://wiki.gomaailm.ee/wiki/paraguay/ http://en.wikipedia.org/wiki/Asunci%C3%B3n#Climate http://en.wikipedia.org/wiki/Paraguay#Climate http:// www.britannica.com/EBchecked/t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
