Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Powerpoint Gröönimaast (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Gröönimaa
Maailma suurim saar
Paiknemine
· Arktiline ja
lähisarktiline
kliimavööde
· Jää- ja külmakõrbete
ning tundrate
loodusvöönd
· Põhja-Ameerika ja
Euroopa vahel
· Põhja-Jäämeri ja
Atlandi ookean
Maailmakaardil
Kliima
· Temperatuur
· Sademed
Virmalised
ILUS
Pinnamood
· Pindala on 2 166 086
km² .
· 85% kogupindalast
katab mandrijää
· Mandrijää paksus on
umbes 3500 m
Fjordid
Mount Gunnbjorn
9 % kogu maakera mageveest
Liustikud
Hädaohtlik laevadele
Elustik
Loomad maismaal
Loomad vees
Rahvuspark
Taimestik
Rahvastik
· Gröönimaal on 56 648 elanikku
· 45 000 elab linnades
· Pealinn Nuuk
Greenland
Globaalne soojenemine
Lõpp

Vasakule Paremale
Powerpoint Gröönimaast #1 Powerpoint Gröönimaast #2 Powerpoint Gröönimaast #3 Powerpoint Gröönimaast #4 Powerpoint Gröönimaast #5 Powerpoint Gröönimaast #6 Powerpoint Gröönimaast #7 Powerpoint Gröönimaast #8 Powerpoint Gröönimaast #9 Powerpoint Gröönimaast #10 Powerpoint Gröönimaast #11 Powerpoint Gröönimaast #12 Powerpoint Gröönimaast #13 Powerpoint Gröönimaast #14 Powerpoint Gröönimaast #15 Powerpoint Gröönimaast #16 Powerpoint Gröönimaast #17 Powerpoint Gröönimaast #18 Powerpoint Gröönimaast #19 Powerpoint Gröönimaast #20 Powerpoint Gröönimaast #21 Powerpoint Gröönimaast #22 Powerpoint Gröönimaast #23 Powerpoint Gröönimaast #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MilkChocolate Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus Gröönimaast. Teksti mida piltidele õigel järjekorras kõrvale rääkida leiab muude minu materjalide juurest. Samuti kasutajalt Helikan.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Gröönimaa

Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk ­ peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m).

Geograafia
thumbnail
24
pptx

Gröönimaa

a seisuga)  Pealinn: Nuuk  Staatus: Taani omavalitsuslik ala  Keeled: grööni; taani Kliima  Talved on Gröönimaal külmad, suved jahedad  Keskmine temperatuur suvel lõunas on +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC  Aasta keskmine sademetehulk on 736mm  Põhja-Gröönimaal on sademete hulk väiksem kui Lõuna-Gröönimaal  Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus  Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega  Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit.  Jäävabu alasid on kokku 410 449 km²  Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²) Loomastik  Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu  Maismaaimetajatest hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne.  Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid.

Geograafia
thumbnail
6
odt

Jäävöönd: Jää-ja külmakõrbed

rüsijää suvel ­ nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki nendes vetes hulbivad kogu suve jääpangad ja jäämäed, on meresõit võimalik. Kui mererannik vabanebki lühikeseks ajaks lumekattest, jääb Teravmäed (Norrale kuuluv ala Arktikas) pinnas siiski külmunuks. Gröönimaa mandriliustikust ja Põhja-Jäämere jääväljadest murduvad hiiglaslikud jääkamakad satuvad merehoovustesse ning hakkavad veteväljal triivima. Suured jäämäed ohustavad laevu. Tuntud on suure reisilaeva Titanicu uppumine pärast kokkupõrget jäämäega 1912. aastal. Kui palju polaarreisijate purjekaid ja paate on Põhja-Jäämere jääväljadel hukkunud, seda ei saa me kunagi teada. Arktika jääväljade säilimise eelduseks on aasta keskmine negatiivne õhutemperatuur. Talve keskmine

Kliimav??tmed
thumbnail
4
doc

Gröönimaa

Kliima · TEMPERATUUR: Gröönimaa ilmastiku muudab arktiliseks sisemaa mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Lund sajab iga kuu ja kuna temp. ei lähe ka suvel üle 10kraadi, siis lund ei sula palju, kui üldse. Lund koguneb ja surub jääd üha enam kokku. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC

Geograafia
thumbnail
28
pdf

Gröönimaa ehk „Inimeste maa“

Gröönimaa ehk „Inimeste maa“ Karl - Martin 8c klass Gröönimaa üldandmed • Pealinn: Nuuk • Pindala: 2 166 086km² (~50x Eestit) • Saarel 56 295 elanikku (2014.a andmetel) • põhjapoolseim tipp on Morris Jesupi neem • lõunapoolseim tipp on Farewelli neem, mis jääb Tallinnaga ühele laiuskraadile. Gröönimaa • Rohkem kui 85% kaetud igijää ja igilumega, mis oma 1,8 miljoni ruutkilomeetri suuruse pindalaga on suuruselt teine maailmas ning jää paksus ulatub kohati kuni

Geograafia
thumbnail
4
doc

Gröönimaast - kokkuvõte

tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal.

Geograafia
thumbnail
9
odt

Põhja -Jäämeri

Põhja-Ameerika asustati mitme lainena. Labradori meri Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul. Piirneb edelas Labradori poolsaarega, loodes Baffini saarega ja kirdes Gröönimaaga. Põhjas Davise väina kaudu ühenduses Baffini lahega. Mere pindala on 841 tuhat km2, suurim sügavus 4316 m. Valitseb jahe paras ja lähisarktiline kliima. Merevee keskmine soolsus on 34,88 (põhja lähedal 34,94) ja veetemperatuur on +3,5...+2,0°C. Labradori meri Gröönimaa rannikul ja mere keskosa on aasta ringi jäävaba, mujal on talviti jääd (maksimaalne jääkate on aprillis- mais). On ka jäämägesid. Suvel sulab ajujää ära. Loodete kõrgus on Kanada rannikul 1,8 m ja Gröönimaa rannikul kuni 4 m. Gröönimaa ranniku lähedal läbib merd lõunast põhja suunas soe ja ümbritsevast soolasema veega Lääne-Grööni hoovus. Labradori poolsaare ranniku lähedal läbib merd põhjast lõunasse külma ja vähesoolase veega Labradori hoovus. Beuforti meri

Geograafia
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

KLIIMAVÖÖDE ­ vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur ­89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE ­ · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun