50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Renate Eensalu
Õppematerjali autor
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NA
saasteaineid. Linnaosas paiknev keemiatööstus on põhjustanud nii õhu, pinnase kui ka põhjavee ülemiste kihtide saastumise. Õhusaastet suurendavad ka põlevkiviküttega töötavad soojuselektrijaamad. Keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutamine on viimastel aastatel vähendanud küll saasteainete paiskamist õhku ja vette, kuid keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks on Kohtla-Järvel vaja teha suuri investeeringuid. Haridu ja kultuur. Kohtla-Järve on Ida-Virumaa haridus- ja kultuurikeskus. Linnas on 15 lasteaeda (14 munitsipaal- ja 1 eralasteaed), 4 põhikooli, 7 gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium. Ida-Virumaa suurim eesti õppekeelega kool on Kohtla-Järve Järve Gümnaasium (2009/10. õa 437 õpilast). Linnas on riigi hallatavad kutseõppeasutused: Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuse ehituse ja mehhaanika valdkonna praktika töökojad ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus, kus saab omandada nii
1989.a. 1998.a. arv te % 1. Tallinn Harjumaa 487 974 415 299 400 378 54 % 397 617 399 340 2. Tartu Tartumaa 113 420 100 977 101 169 80 % 102 414 103 284 3. Narva Ida-Virumaa 81 221 74 572 68 680 4,2 % 66 435 65 881 5. Kohtla-Järve Ida-Virumaa 77 316 52 611 47 679 17,8 % 45 093 44 492 ja Jõhvi 12 112 33,2% 12 788 4. Pärnu Pärnumaa 52 389 51927 45 500 80 % 44 016 44 583/
ehkki majanduskäibelt ja investeeringute mahult teisel kohal. Rahvatulu 1 inimese kohta on seal madalaim kogu Eestis, kogurahvatulu aga vaid 8% Eesti üldmahust. Seal on kõige suurem tööpuudus. Ka sissetuleku suuruselt 1 elaniku kohta on ta vaesemate hulgas. Põllu- ja metsamajanduses on see regioon tähtsusetu. Ka Eesti väliskaubanduses on ta vaid teisejärguline tegija. Viimasel ajal on aga Ida-Virumaa majanduse seisund selgelt paranema hakanud. Tartumaal on elanikke 150 000, Pärnumaal 90 000. Need kaks regiooni on ka jõukamate hulgas, sissetulek elaniku kohta on neis vaid veidi alla Eesti keskmise, tööpuudus aga suhteliselt väike. Ülejäänud regioonid on kõik juba väikese rahvaarvuga, ning loovad pisikese osa Eesti rahvatulust. Elanike jõukuselt aga erinevad nad tublisti. Lääne-Eesti regioonid on mõõtmetelt ja majanduslikult tähtsuselt väikesed, kuid
Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus. Narva - Hea energia linn Piirilinn Narva suudab tänaseni tuua osa oma endisaegsest hiilgusest – kaks keelt, kaks kultuuri, kuulsusrikas ajalugu ja mitmekülgne arhitektuur tagavad üllatava ja põneva puhkuse. Suuruselt kolmas linn Narva on ainus paik Eestis, kus avaneb kaunis vaade Venemaale. Vaatamisväärsused Narva linnus Narva linnus on linna üks peamisi vaatamisväärsusi. XIII (13) saj. 70-ndatel aastatel rajasid taanlased Taani kuninga asehalduri residentsi
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused.................................................................................4 Kasutatud allikad...............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid