Referaat Nimi klass 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 .................................................................................................................................................4 LOODUS.................................................................................................................................... 5 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Maavärinad..............................................................................................................................5 Veestik.................................................................................................................................... 5 Kliima...............................................................................
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata. · Finnmark Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega. Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal. Pinnamood Pinnamoe poolest on riik madal, metsane ja järvederohke. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud)
2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200
Asend Põhjast piirneb Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kirdest piirneb Hiinaga, lõuna ja idas Pakistani ning läänes Iraaniga. Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõt...
.........................................................................................................5 1.4 Hiina Rahvavabariik..............................................................................................5 1.5 Territoorium..........................................................................................................6 2. LOODUS.....................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................................................6 2.2 Veestik...................................................................................................................7 2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused................................................................................7 3. ARENGUTASE...........................................................................................................7 4
Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Setete kuhjumine setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Happeline väheliikuv, kiiresti jahtuv, kihtvulkaan.
Tsiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tsiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat.Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Looduslikud iseärasused: üksikud maavärinad, aktiiksed vulkaanid, tsumaanid. Läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp Idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp Põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp Lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp Lühike ülevaade looduslikest tingimustest. pinnamood Tsiili pinnamood on mägine, loomulikult näeb sellel 4300 kilomeetrit pikal maaribal eripalgelisi maastikke.Eristuab kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas
maastike põhijooned. 4.PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad,mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse , väliskujumsiseehituse ja tekke poolest. Kõige sagedamini liigitatakse pinnavorme nende tekkeloo põhjal. Millised on eesti reljeefi suurvormid? Eesti asub hiigelsuure Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane, väikeste kõrgusvahedega. Suur Munamägi (318m) haanja kõrgustiku keskosas on kogu Baltikumi kõrgeim punkt. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate tasandike,madalike,nõgude ja orunditega. Need pinnavormid ja Põhja-eesti (Balti klint) ning Lääne-Eesti paekallas on reljeefi suurvormid. Millest koosneb Eesti pinnamood? Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad,millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme
Vulkaanid Etna ja Vesuuv Sisukord Sissejuhatus Paiknemine Laamade liikumine Pinnamood Ehitus ja liik Purske tüüp ja ajalugu Mõju inimestele Kasutatud allikad Kokkuvõte Sissejuhatus Uurisime Etnat ja Vesuuvi. Etna ja Vesuuv asuvad Itaalias. Vesuuvi purske tagajärel hävis Pompei linn. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Kaks suurt vulkaani laamade äärealadel. Vesuuv Etna Paiknemine Vesuuv Asub Lõuna- Itaalias,Türreeni mere kaldal.
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim
Vinni-Pajusti Gümnaasium Lääne Eesti madalik referaat Getter Anett Arro 9A Õpetaja Siiri Seljama Vinni 2012 SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinnavormid ja pinnamood lk 4 4. Kliimaolud lk 4 5. Veestik lk 45 6. Muld ja taimkate lk 6 7. Vaatamisväärsused lk 6 8. Kasutatud allikad lk 7
Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- p...
Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pidevas liikumises Liigub vähem. Pinnavormid Litosfääri pealispind, pinnamood e. reljeef koonseb erinevatest pinnavormidest. Maa siseenergia(mehhanism) ja päikese kiirguse- ja soojusenergia (murenemine) vastastikusel toimel, hävivad vanad ja tekivad uued pinnavormid ning seega uueneb ja areneb pinnamood pidevalt. Pinnavormid, mis on tekkinud tänu laamade liikumisele. Küljeti teineteise suhtes, ehk horisontaalselt Tekib murraug. Asub P-ameerikas, San Androse Murraug
maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt. Balti klint ja LääneEesti paekallas on reljeefi suurvormid. 5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega. Tasandikud/lavamaad: ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida ääristavad astangud
novembris. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...28 °C, jaanuaris 9...12 °C,sademeid 600800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 34 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 45 kuud. Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma Kanaari hoovuse jahutav toime, mis on üheks suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval. Pinnamood Maroko looduse eripära määravad küllaltki mägine pinnamood, mis takistab põllumajandust. Lisaks Sahara kõrbe piirkond ja Atlase mäestik, mis samuti ei soodusta põllumajandust. Põllumajandus Põllumaa on 67,3% riigi territooriumist Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 14.7% Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku hõivatuses on 44.6% Sellest võib teha järeldust, et
Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik,
Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik,
kasvatamiseks. Ungari metsadest pärit loom http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/100281212.jpg Maakasutus Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. Talud asetsevad põldudest kilomeetreid eemal. Pinnamood Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõeäärseid lammialasid, kuna Ungarist voolab läbi ka näiteks Doonau jõgi. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist.
Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. Kõrgeim tipp: Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Jõed: Arda, Iskar, Marica Järved: Bourgas, Pomorie, Srebarna Loodus: Maavarad: kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite.
Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised mullad, niiskus, pinnamood ja päikese kiirguse hulk. Kalamajandusele on olulised veekogud ja neis elavad kalavarud. Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained. Puhkemajandusele on olulised Kliima, pinnamood ja veekogud. 2) Kapital Kapital on vahendid majandustegevuse läbiviimiseks. * Töövahendid ja raha Vajalikud majandustegevuse läbiviimiseks ja läbiviiatele tasu maksmisel. * Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a
(275.0 km2 ). Inimesi on Ljubljanas ligikaudu 270 000. Ljubljanat peetakse kultuuri-, teadus-, majandus-, poliitilise keskmeks Sloveenias. Et Ljubljana on üheks kultuuripealinnaks Euroopas võib järeldada selles,et seal korraldatakse igal aastal üle 10.000 kultuuriürituse. Kellaaegade erinevus Click to edit Master text styles Second level Siin asub Third level Fourth level Fifth level Pinnamood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pinnamood Sloveenia pinnamood on väga mägine,sest keskmiseks kõrguseks merepinnast loetakse 557 meetrit. Sloveenia on ühendatud ka Alpidega (kõrgeim tipp on Triglav,mis on 2864 m pikk- selle tõttu ka rahvussümbolina riigilipule jäädvustatud. )
● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool
Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, niisutamise abil saab aastas 2 saaki. PINNAMOOD Pinnamood on lõunaosas mägine ja põhjaosas tasane. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. MULLAD · Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. · Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet -ja kamarmullad. Mullad on viljakad. Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus
.............................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2
Rootsi põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Põllumaa hõlmab 7,5% riigi territooriumist, sellest 6,4% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,02%. Rohumaad hõlmavad 1,06% Rootsi territooriumist ning mets hõlmab 70%. Pinnamood on mitmekülgne: lääne osas on mägine pinnamood, kuid mere rannikul ida osas ning lõuna osas on tasane pinnamood. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse (2111m) Seega on põllumajandus väga riigi rannikualadele kogunenud ja on ühes koos. Rootsis on valdavalt parasvöötme mandriline kliima kuid rannikualasid mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse- ja India ookeani vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E Bali saare kordinaadid : 8° S, 115° E Pinnamood Pinnamoes on vahelduvad mäestikud Allviaalmadalikud Künklikud tasandikud Rohkesti on Kagu-Aasias vulkaane. Laama Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Paljud Malail olevatest vulkaanidest on endiselt aktiivsed. Näiteks : Rinjani mägi Bali saar on kõige vulkaanilisem saar Malai saarestikus. Seal piirkonnas on Agungi vulkaan. Vulkaan purskas seal viimati 1964.aastal. Pildid Click to edit Master text styles
Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood • Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena. • Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid. • Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad (nn künklik moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad
Hispaania ja Holland Nele, Kärol ja Henri Sisukord · Looduslikud tingimused · Põllumajandusmaa kasutamine · Põllumajanduse spetsialiseerumine · Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade · Eriti viljakad on kamar-leetmullad metsapruunmullad ja leet- · Aastane sademete hulk on
KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................................................................... 5 Ohustatud loomaliigid.............................................................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Majandus.......................
Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Pinnamood Sveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu
Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1h. Prantsusmaa aeg on Eesti ajast 1 tunni võrra taga. PINNAMOOD Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i veerel, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid.
*Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
Albaania Sisukord Albaania Asukoht 1 ja 2 Pinnamood Graafik Maavarad Kliima Jõed ja järved Loomastik Albaania Asukoht Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poo...
ja teised rahvused 6%. Nagu pildil näha on alates 1961.a1985.a rahvaarv kasvanud, kuid 1987 aastast on toimunud rahvaarvu märgatav langus. Bulgaaria arengutase SKT: 75 084 USD SKT elaniku kohta: 10 973 USD Sündimus: 10,7%0 Suremus: 9,2%0 Iive: 1,5%0 Keskmine eluiga: 72(mehed69,2 ja naised76,3) Imiku suremus: 9%0 Kirjaoskus: 99% Rahvastiku tihedus Bulgaaria rahvastiku tihedus on 68,3 in/km2. Selle põhjuseks võivad olla: Pinnamood Kliima Taimestik Iidsed asualad jne Linnastumine Bulgaarias elab linnades 69% inimestes, seega elab maal 31% inimesi. Bulgaaria on arengumaa, mille tase on madal ja tempo on kiire. Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis Poisse sünnib rohkem, kui tüdrukuid. Vanemas eas on naisi rohkem, kui mehi. Meeste lan gus algab 50 eluaastast, kus enamus mehi sureb vanadusse või esinevad süda mehäired. Loodus
Põhja-Korea Hans Martin Tomingas 8.b Geograafiline asukoht Korea poolsaare põhjapoole ala. Naabrid on Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea Põhja-Korea öösel Andmed Pindala: 120 540 km² Populatsioon: 24 895 000 Pealinn: Pyongyang (elanike arv 3 255 288) Usk: Ametlikult keelatud. (99.8% elanikest ei tunnista jumalat) Pinnamood Põhja-Korea pinnamood on mägine. Maastik koosneb peamiselt paljudest mägedest ja nõlvadest ning sügavatest orgudest. Kõrgeim mägi on Baekdu mägi (2745 m). Suurem osa inimestest elab Põhja-Korea lõuna osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik
Eesti naaberriigid. (oska neid näidata ka kaardil) · Kui suur on Eesti pindala? võrdle teiste riikidega. · Eesti äärmuspunktid vt õp lk 8 leia need ka kaardilt. · Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB
Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700
...8 2.1. Saaremaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate...................................................................... 8 Geoloogiline ehitus jaguneb aluspõhjaks ja pinnakatteks............................................................... 8 2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate................................................................. 8 3. Pinnamood ja selle kujunemine.............................................................................. 9 3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine................................................................................9 3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine..................................................................................9 4. Maavarad ................................................................................. 10 4.1
aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on Rutu mägi 146 m, mis on kaetud metsaga. Pinnamood on lainjas ja liigestatud ürgorgudega ning päris sarnane lavamaaga. Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit. Karula kõrgustik asub Valgast paremal pool kohe Haanja kõrgustiku vasakul käel. Kõige kõrgem mägi on Rebasejärve Tornimägi 137 meetrit. Kõrgustik on künklik ning künkad paiknevad lähestikku. Iseloomulik on liigestatud ja kupliline pinnamood. Kõrgustiku pindalaks on 350 ruutkilomeetrit.
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
Üldandmed Pindala 783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007.a) Pealinn Ankara Pealinna elanike arv 4 319 000 (2005.a) Riigikeel türgi Rahaühik türgi liir Geograafiline asend Territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks Idast piirneb: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga Lõunast Iraagi ja Süüriaga Läänest Egeuse mere ning Kreeka ja bulgaariaga Looduslikud tingimused Pinnamood: Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus Kõrged mäestikud on koonduinud eelkõige Ida- Türki Väga madal maa on Lääne-Türgis Rohkem kui 80% Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi 5166 m Kliima: Paljudes regioonides erinev kliima Egeuse ja Vahemere rannikualadel suved kuumad ja kuivad, talved jahedad ning vihmased
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained.
suurustega kivimiosakeste segu. Rändrahn- on mandrijää eialgsest asukohast eemale kantud suur kivi. Kivikülv- on rändrahnude kogu. Mineraalsed setted: Liustikujõgede setted - kruus ja jämedateraline liiv Jääjärvede setted -liiv, savi ja viirsavi Jääajajärgsed setted - kivi, kuurs, klibu Elutekkelised setted : Turvas, muda Inimetekkelised setted : Aheraine-ja tuhamäed 4. Pinnamood Pinnamood- ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb erinevatest pinnavormidest. Pinnavormid- on maakoore pealispinna osad, mis erinevad
Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged
üleujutus.Katastroofis hukkus üle 12 inimese ning koduta jäid üle tuhande inimese. · Tsiili vulkaas Chaiten paiskas 208 aasta maikuus üles tohutu tukapilve, mis saastas õhu Argentiinas ja Uruguays. · Metsapõleng 2008 aasta veebruaris hävitas üle tuhende hektari maad.mille tulemusel evakueeriti inimesi. PINNAMOOD JA LAAMTEKTOONIKA Iseloomusta riigi pinnamoodi. Argentiinas on esindatud väga palju erinevaid pinnamood, mis ulatuvad erinevatesse kliimavöönditesse. Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände
Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood
Pinnamood Kelly Talimaa 11S 2016a Mehhiko maastik on äärmiselt mitmekesine. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Enamik Mehhiko pindalast, on kaetud mägiste aladega. Tasane pinnamood on Mehhiko ida ja kirde ranniku osas. Mehhikos on aastajati niisked metsad ja rohtlad. Mehhikos on ka arvukalt vulkaane. Tänu vulkaanidele, on sealsed alad viljakamad. Tasane pinnamood on kõige parem põlluhairimiseks. Selle jaoks ei ole vaja muid abiõusid, nagu on vaja mägistel aladel. Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
