Geograafia- Eesti Majandusgeograafia (0)

Energiamajanduse sõltumatus teistest riikidest on(säilitamine) , sest siis ei pea kuskilt välismaalt kallimalt ostma elektrit vaid iseseisvalt hakkama saada
Eestis ei kasutata energia tootmisel palju alternatiivenergiat, kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukas.
Energia tööstus on tihedalt seotud mäetööstusega, kuna
Tähtsaim metsamajanduse saadus on Puit, kasut. Küttepuuks, puitesemed ,tselluloosi saamiseks.
Puidutööstus hõlmab metsa raimuse ja väljaveo, puidutoodete valm. , tselluloosi,paberi ja paberitoodete ning mööbli tootmise.
Tselluloosi- ja paberitööstus vajab inim-, loodus-ja tööjõuressursse.
Suur osa Eestis toodetavast mööblist eksporditakse, kuna mujal saab kõrgemat hinda ja eestis pole nõudlus nii suur.
Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks.
Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused ( pinnamood , kliima,sademete- ja veerežiim, mullastik ) võimaldavad toota piima-lihakarja, kartuli,odra ja rukki kasvatamist. Puudused: raske turustada, kuna soojemates piirkondades toodetud saaduse palju odavamad.
Toiduainetööstuse allharud on piimatööstus järgnevad – Joogi-,liha-,pagari-ja kalatööstus.
Mõisted:
Kapital -Raha, tehnoloogia ,oskused-Kõik, mis võimaldavad luua uusi väärtusi.
Tööjõud-Tööjõud (inglise keeles labour force ) on riigi aktiivne tööealine elanikkond.
Majanduse struktuur-Majanduse ülesehitus e. erinevate tööhõivegruppideesindatus. Erist. Struktuuri primaarset , sekundaarset ja tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel.
SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta.
Majandusharud- metsamajandus ,mäetööstus, kalandus , põllumajandus.
Primaarenergia -Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata .
Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi.
Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine , looduslikud väetised nagu fekaal .
1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga.
2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele , arenenud naaberriigid , tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid.
3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud, poliitilised sündmused, riiklik stabiilsus, majanduslikud välissidemed, georgraafiline asend.
4. Majanduses toimub spetsialiseerumine , sest looduslikud ja ja majanduslikud tingimused on erinevad.
5. Eesti loodusolud mõjutavad Eestit nii, et siin ei saa kasvatada palju valgust vajavaid taimi ning Eestin ei saa tegeleda näiteks autode tootmisega, kuna meil puudub vajalik tooraine .
6. Majandus jaotub kolmeks sektoriks: Primaarne ( hankiv ), Sekundaarne (töötlev), Tertsiaarne(teenindused jne.)
7. SKT kasut. et teada palju on riik aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahaliselt.
Inimarenguindeksit kasut. et teada inimeste enda andmeid ( haridus +tervis) + SKT
8. Tootlikus näitab toodangu koguväärtust, mis on jagatud töötajate arvuga.
9. Spetsaliseeruvad näiteks tervishoid ja haridus.
10. Riigite arengutaset tööjõu jagunemises eri majandusharude vahel saab hinnata nii, et mida arenenud on riik, seda rohkem inimesi töötab kolmandas sektoris.
11. Eesti tähtsamad tööstusharud on: toiduainetetööstus, metsatööstus, energiatööstus.
12. veega ja tuulega taastuvad energiaallikad . Maavarad taastumatud.
13. Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega ning nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks.