Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi
ujumine ja tennis. Traditsiooniline Taani toit on rukkileivast võileivad, mille peal pannakse salaamit, kala, sealiha, juustu või šokolaadi. Pearoana pakutakse sageli praetuid lihatooteid, näiteks lihapalle, mida serveeritakse kartulite ja juurviljadega. Jõuluõhtul on traditsiooniline magustoit riisipuder, mille sisse on segatud koor mandlid ja vanilje ning mida pakutakse kuuma kirsikastmega. Viis huvitavat fakti: Maailma pikkuselt teine rippsild asub Taanis Zealandi ja Funeni saare vahel. Taanile kuuluvad ka Fääri saared ja Gröönimaa. Taanlased leiutasid Lego ehitusklotsid. Kokku on toodetud umbes 320 miljardit klotsi. Taani on tuntud kaunite randade ja hiiglaslike liivadüünide poolest. Raabjerg Mile’is on düünid üle 30 meetri kõrged. Kopenhaagenis asub kuulus väikese merineitsi kuju, mis on inspireeritud Hans Christian Anderseni samanimelisest muinasjutust.
Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja- lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja Patagoonia Andideks. Kesk- Andid Kesk-Andid Peruus on kõrged, astanguliste
aastal sai Venemaast sõltumatu riik. Vene Föderatsiooni uusimast ajaloost peetakse tähtsaimateks 1991.aasta augusti putshi ja 1993.aasta parlamendi ja valitsuse vastast kriis, mis lõppes sama aasta oktoobris presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastasseisuga.(lisa2) JÕED JA JÄRVED Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga,
kahekümne vürtsi segu, mis riisi-, kala-, aedvilja- ning lihatoitudele väga meeldiva maitse annab, neid eriti terava või kibedamaitseliseks tegemata. Süüakse sõrmedega, ilma pulkade, kahvli või lusikata. Pärast sööki pestakse sõrmed laual oleval veekausikeses. Söögikord lõpetatakse enamasti beetli närimisega. See on mõrkjas aine, mis valmistatakse värsketest beetlipipra lehtedest, areekaseemnetest ja pähklitest ning mõjub ergutavalt. SLAID 1,2 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. Indiat on korduvalt koloniseeritud, sealjuures erinevate riikide poolt. Rahvastikust enamus on hindud, kes ei söö veiseliha, kuna veis on püha loom. Nad ei söö ka sealiha, kuna siga on nende uskumuse järgi roojane. Osa elanikkonnast, nimelt
LIHULA GÜMNAASIUM 4.klass Andro Aavik Sahara Kõrb Referaat Juhendas: õpetaja T.Jukk Lihula 2006 S ahara on maakera suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal näiteks Kattara ja Faijum. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim
Et sümfoonia arenes pikkuse ja keerukuse suunas, kirjutasid hilisemad heliloojad neid aina vähem ja vähem. Kui Haydn lõi 104 ja Mozart 41 sümfooniat, siis Beethoveni üheksast sümfooniast rohkem suutsid kirja panna vaid vähesed hilisematest heliloojatest. Berlioz astus julge sammu edasi, viies oma "Fantastilise sümfooniaga" sümfooniazanrisse julgustava alge. Siit jäi vaid lühike samm sümfooniliste poeemideni. Suurima mahu saavutas sümfoonia Mahleri loomingus, seda nii pikkuselt kui mängijate arvult. Enamik Mahleri teostest kestab tublisti üle tunni. Vastukaaluks sellisele ülepakkumisele püüdis Sibelius sümfooniasse jätta vaid olulisema. 1924. aastal loodud VII sümfoonias on ta juba kõik neli klassikalise sümfoonia osa põiminud üheks heliliseks tervikuks. Hilisemad heliloojad on sageli eelistanud oma ideede teostamisel sümfooniat kui väga paindlikku zanri. Pärast aastatepikkusi otsinguid loovad mõned nüüdisheliloojadki taas klassikalises
· Aine ja välja sarnasused : 1) Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. 2) Nii ainel kui ka väljal on vähimad portsjonid ( ainel algosakesed , väljal kvandid) · Superpositsiooniprintsiip laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E vektorid liita · Homogeenseks nimetatakse elektrivälja , mille E- vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune nii pikkuselt kui ka suunalt. · Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. · Energia on füüsikaline suurus , mis iseloomustab keha või välja võimet teha tööd. · Elektrivälja potensiaal näitab , kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. · Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavale elektrivälja punktide hulka.
punkti projektsioonil. 4. Kui tasapinnalist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lsõigu enesega. 6. Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon on kongruentne kujundi enesega. 7. Paralleelsete sirgete paralleelne projektsioon on üldjuhul jälle parallleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või
riigi territooriumist katavad mäed. Siseveekogud: Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Mullad: Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige
tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Parthenon oli ehitatud peripteeriana, mõõtmed u. 70X30m ja sambad olid u. 10 m kõrged. Templi sisemuses seisis samuti Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Parthenonis säilitati ka mereliidu kassat. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaasategev Pheidiase. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohuna. Suure osa neist reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi.
Argentiina Referaat Koostas: 9c klass 2009 a. Riigiasend Argentiina hõlmab enamiku Lõuna-Ameerika lõunaosast, laiudes 3460 km pikkuselt Boliiviast Hoorni neemeni. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay,Boliivia ja Tsiiliga.Riigi lääneosas paiknev põhja-lõuna-shiline Andide mäestik moodustab Argentiina ja Tsiili loodusliku piiri.Mäestikust idas laiub maa keskosas viljakas pampa. Argentina on jaotatud 23 provintsiks (provincias; ainsuses: provincia), ja 1 autonoomseks linnaks. Pindala Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.Argentina pretendeerib lisaks veel
kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid: kannuseid. Mõnikord on eesjalad Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja tugevasti redutseerunud. ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblika tundlad on hästi arenenud ja on lühikesed , lepatriinude tundlad on lihtsalt lühikesed. Järelikult on neil tundlad sarnased pikkuselt kui mitte arengus. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul aga liblikatel pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikaid on Maailmas ja Eestis rohkem kui lepatriinusid. Järelikult on liblikaid rohkem. Liblikad on taimtoidulised ja lepatriinud röövtoiduliseld. Liblikate ja lepatriinude toit on erinev. Liblika keha on sale aga lepatriinu keha on ümar ja külgvaates kumer. Mõlema keha on erinev.
spordiväljak Mahutas 3000 inimest IV saj. pKr oli Rooma linnas 1000 sauna Caracalla termid Caracalla term Triumfikaared Constantinuse trumfikaar ehk võidukaar Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein
Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó). Kliima Kékes, 1014 m EsterházaUngaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähte...
kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt, erinevad nad ka keha kujult. Vähid on enamasti vee-eluviisiga lülijalgsed. Erandiks on maismaal elavad kakandiliigid (keldrikakand). Vähkide klass on küllaltki liigirikas - maailmas tuntakse üle 38 000 liigi vähke, Eestis umbes 326. Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit. Seetõttu on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust.
Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni
Kordamine IV 1. Kolmnurga küljed on 6,0 cm; 5,4 cm ja 3,6 cm. Kolmnurka on lõigatud pikkuselt keskmise küljega paralleelse sirgega. Tekkinud trapetsi lühem haaron 2,0 cm. Leia trapetsi lühema haara pikkus. 2. Ristküliku KLMN kohta on antud: PL = 15 cm, PN = 4 cm ja cos = 0,8. Arvuta, mitu korda on ristküliku pindala suurem kui trapetsi KLPN pindala. N P M K L 3. Ristküliku diagonaal on 28 cm ning ta moodustab pikema küljega nurga 30°. Tee joonis ja arvuta : 3.1
VAATLUS Laura Järv klassiõpetajad II Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need o...
Arutlev kirjand Fausti teekond hingerahuni Hingerahu- mida see õieti tähendab. Targad raamatud ja filosoofid seletaksid seda sõna kindlasti mitme lehekülje pikkuselt. Ise ma selle sõna täpset tähendust peast ei tea ja sobiv definitsioon ei torganud raamatutestki silma. Oma sõnadega ütleksin, et hingerahu tähendab inimese vaimset heaolu, kuid ,,Faustis" mõeldakse selle all kindlasti elu mõtte leidmist. Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume. Ta oli valmis mürki võtma. Faust tahtis teada, mis on tema elu mõte- miks ta oli siia ilma sündinud
HOMOGEENNE ELEKTRIVÄLI elektriväli, kus elektrivälja tugevus on igal pool üheusugne. *tekib kahe ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase plaadi vahel. *Vektor E on välja igas punktis ühesugune nii pikkuselt kui suunalt *Homogeense elektrivälja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS / POTENTSIAALNE ENERGIA *Potentsiaal ja pinge- suurused, mis kirjeldavad elektrivälja töö kaudu *Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest *Elektrivälja nimetatakse potentsiaalseks väljaks, s.t. töö ei sõltu trajektoori kujust. *Potentsiaalne energia on tingitud keha
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu
Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeenia ja Serbia piiril voolab ta Transilvaania Alpide ja Stara planina vahel 117 km pikkuselt kitsas kanjonilaadses orus (Derdap), Cazane ja Raudvärava kuristikus väheneb jõe laius kuni 150 meetrini ja sügavus suurenenb kuni 82 meetrini (üks maailma sügavamaid). Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks,
Nagu aja aeglustumine, kui oleme kosmoses on seal aeg palju aeglasem kui seda on maapeal. Kosmoses oleme enda arust ja ajaarvestusest 4 nädalat ära olnud. Kui aga maa peale jõuame siis maa aja arvestuse järgi oleks ära olnud justkui aasta või kaks. On veel muid efekte nagu pikkuste lühenemine , raskuste suurenemine ning massi ja energia samaväärsus. Selle teema kokkuvõtteks arvan ma, et absoluutkiirus on iga vaataja jaoks erinev, me võime samu asju näha väga erinevalt kas siis pikkuselt, suuruselt või ajavahemikus. Samas on ka selliseid nähtusi mida me kõik võime täpselt samal ajal näha täpselt samu asju. Need kõik on erinevad efektid ja neid kõiki saame võrrelda väga erinevalt. Aga ma arvan siiski, et inimesed pole veel avastanudki täielikku absoluutkiirust ning tulevikuga areneb kiirus järjest edasi. Kindlasti kunagi avastavad inimesed veelgi kiirema kiiruse või leiutavad ise selle. Arvan, et kiirusel ei ole piire ja see võib areneda lõpmatuseni.
Osa maasse viidud lehtedest sööb ära, osa jääb käikudesse. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Vihmaussid on mõlemasoolised loomad. See tähendab, et igal vihmaussil on nii emas- kui isassuguorganid. Need paiknevad peapoolsetes kehalülides. Paaritumisel vahetavad vihmaussid vaid seemnerakke, mis kogutakse seemnehoidlatesse. Kahekümnendail- kolmekümnendail kehalülidel on vihmaussil 4-6 lüli pikkuselt eriline paksem ala - vöö. Vöö üleasnne on eritada sekreeti, mis moodustab kookoni munade kaitseks. Munemise alguses eritab vöö enda ümber muhvitaolise limakogumi. Sellest muhvist hakkab vihmauss tagurpidi välja ronima. Kui muhv liigub mööda kehalülist, kuhu avanevad munajuhad, poetatakse kookonitoorikusse munarakud. Veidi hiljem libiseb muhv mööda seemnehoidlatega kehalülidest ja muhvi satuvad spermatosoidid. Üle pea tõmmatud muhvi otsad tõmbuvad
Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal. Kahjuks aga tähendas see seda, et Niigata linn jäi ilma viljakatest riisipõldudest. Pikkuselt teine jõgi on Tone (322 km), mis algab minakami mäelt ja suubub Vaiksesse ookeani. Tänapäeval on see jõgi piiratud tammidega, et varustada rohkem kui 30 miljonit Tokyo Shinano jõgi 5 elanikku veega. Pikkuselt kolmas Jaapanis voolav jõgi on Ishikari (268 km), mis algab Ishikari
viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas Neil kahel relval on mõlemal omad eelised Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida Seega võib öelda, et amb oli positsioonirelv.Olemas oli tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad. Kuid seejuures peenikesed, kuna kaal oli noole juures väga oluline, sest see mõjutas laskekaugust Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m kaugusele, samuti oli sellel väga Suur läbistusjõud. Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust
Pärnu jõgi Parasvöötme jõgi Liigirikkus Pärnu jõgi on väärtuslik kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag
Iga 30 sekundi järel väriseb maa kuskil natuke.Need maavärinad on küllalt tugevad,et neid tunda,kuid nad ei tekita kahju.Iga mõne kuu järel toimub suurem maavärin.Siis väriseb maa nii tugevasti,et maanteed lagunevad,moodustuvad hiiglaslikud lõhed ning hooned ja sillad varisevad kokku,surmates palju inimesi.Maavärinate teket põhjustab suurte maakoorelaamade liikumine.Maavärinad toimuvad maakoorelaamade kokkupuutekohtade piirkonnas,näiteks San Andrease murrangu alal,mis läbib 435 km pikkuselt California keskosa.Mõnikord suudavad teadlased inimesi saabuva maavärina eest hoiatada.Näiteks 1974. a. Ennustasid nad maavärinat Hiinas ja päästsid sellega tuhandeid elusid.Aga alati ei lähe maavärinahoiatus täppi.Kõige sagedamini täheldavaks nähtuseks maavärinate puhul on salapärased tuled.Kord sarnanevad need eredate sähvatustega ,sammaste ,kiiret või tulekeradega,kord maheda valguse või koguni hõõgusega pilvedes või maa peal.Sageli on neid nähtud päevavalgel
E-vektor-väljatugevus. Väljatugevus-E. +E on +. + laenguga keha korral E-vektor on suunatud sellest kehast eemale. - ..poole. Superpostitsiooniprintsiip e liitumise pm-laengute süst väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Punktlaengu q pot energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep=qEd, kus d on selle kaengu kaugus energia nulltasemest
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10-19 Prootonil on laeng +e Elektronil on laeng e Neutronil laeng puudub 2. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 3. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad. 4. Laengu jäävuse seadus ütleb, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Negatiivne ioon ehk anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lisandumisel. Positiivne ioon ehk katioon on positiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lahkumisel. 6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Negatiivsed laengukandjad (näiteks elektronid metallis) liiguvad seega voolu kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas. 7. Juhid on ained, milles vabade laeng...
Paistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim
Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima. Nt. Lõunaosas suvel 18C, talvel 0C piires. Sademeid 500-800 mm. Skandinaavia mäestikus kohati üle 2000 mm. Siseveed Rootsis on kümneid tuhandeid järvi. Suuremad on VÄNERN, VÄTTERN, MÄLERN, HJÄLMAREN. Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Pikimaks jõeks loetakse KLARA jõge koos GÖTA jõega (700 km). Pikkuselt teine on DALA jõgi. Jõed on suhteliselt kärestikulised. Taimkate Rootsi paikneb valdavalt okasmetsavööndis. Lõunaosa jääb segametsavööndisse ning SKÅNE madalik jääb lehtmetsa vööndisse. Põhjaosa jääb tundravööndisse. Lõunaosa lehtmetsad on põllumaastatud ja looduslikku taimkatet praktiliselt ei esine. Muldkate Muldadest levivad maa lõunaosas suhteliselt viljakad mullad metsapruunmullad, põhja pool on leetmullad.
• Harvesteri mõõtmisseade ja saeveski mõõtmisliin mõõdavad diameetreid iga 5 cm tagant. Koonekoefitsient • Koonekoefitisienti kasutatakse puutüve pikisuunas diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks. Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni. Vormiarv • Vormiarv on puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis. Silinder on läbimõõdult võrdne puu rinnasläbimõõdule ja pikkuselt võrdne puu kõrgusele. Vormiarvude tabel M. J. Tkatšenko järgi T. Kriguli Metsataksaatori teatmikust (1969) lk 46 Puistu kõrgus m Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp 8 0,58 0,59 0,53 0,51 0,53 9 0,56 0,57 0,51 0,51 0,52
Kolvi sisu segatakse hoolikalt kuni kütuse täieliku lahustumiseni. Seejärel asetatakse koloi glasuurimata portselani tükikesi või klaasist kapillaare, mille üks ots on suletud. Lahustit lisatakse segu keemistemperatuuri alandamiseks, portselanitükikesi aga keemisprotsetuuri ühtlustamiseks. Järgnevalt ühendatakse kolb korgi abil kuiva ja puhta püüduriga selliselt, et viimase kaldulõigatud ülevoolutoru ots ulatuks 15...20 mm pikkuselt kolbi. Püüdur ühendatakse kondensaatoriga korgi abil nii, et kondensaatori toru kaldulõigatud ots oleks pööratud püüduri ülevoolu poole. Pärast seadme kokkupanekut avatakse jahutusveevool läbi kondensaatori ja hakatakse kolbi aeglaselt kuumutama. Kui kütuse ja lahusti segu kolvis hakkab keema, reguleeritakse kuumutamist nii, et kondensaatori torust langeks püüdurisse 2...4 tilka sekundis.
ühinemiskohast kuni Emajõkke suubumiseni). Pedja jõgi on Emajõkke suubuv veerohkeim ja üks pikemaid lisajõgesid. Valdav enamik jõest paikneb Jõgevamaal, algusosa Lääne-Virumaal, alamjooksu alumine osa on Viljandimaa ja Tartumaa piiriks. Lisajõed: Padu peakraav, Karaski oja, Salla jõgi, Mõra oja, Koila peakraav, Rohe peakraav, Onga jõgi, Kurgoja, Kaave jõgi, Pikknurme jõgi, Umbusi jõgi ja Põltsamaa jõgi. Pedja on pikkuselt neljas jõgi Eestis. See saab alguse Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Simuna allikast ja suubub Emajõkke 93 km kaugusel suudmest. Enamik ülemjooksust asub Alutaguse madalikul, keskjooks suures osas Vooremaal, ning alamjooks Võrtsjärve nõos. Algpunkt asub Simuna aleviku lääneservas asuvas Katku allikas. Pedja jõe kogupikkus on 122 km ja valgala on 2719 ruutkilomeetrit. Jõgi on keskmise kaldega. Jõe langus on 69,3 m ja keskmine lang 0,57 m/km. Vesiveskeid on jõel
Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad voorestikud. Põltsamaa jõgi on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 135 km ja valgla 1310 km². Jõe lähe asub Tamsalu linnast 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel selle suudmest, olles Pedja jõe suurim ja veerohkeim lisajõgi. Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn. Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab 4 maakonna piires. Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke. Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni tema nimi on Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi. Pikkus 122 km, valgla 2710 km².Pedja suuremad lisajõed on Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi. Endla järv on 284,4 ha suur, asetsedes u 75 m kõrgusel merepinnast. Järve veetaset on korduvalt alandatud
(elektriväljade superpositsiooni printsiip) Laengute süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita. 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. 18. Mis iseloomustab potentsiaalivälju? Potentsiaalses väljas ei sõltu töö liikumistee kujust. 19. Kuidas leida elektrivälja tööd? (valem) A= q E s A- elektrivälja töö, q- laeng, E- elektrivälja tugevus, s- nihe 20. Kuidas leida punktlaengu potentsiaalset energiat elektriväljas? (valem) Wp= q E d q- laeng, E- elektrivälja tugevus, d- vahekaugus 21. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. (valem)
India köök India 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. See teeb Indiast kulinaarse paabeli, mis pakub nagu küllussarvest erinevaid maitseid, söögikombed ja toidueelistusi, mis vahelduvad sõltuvalt geograafilisest piirkonnast, elanikkonna jõukusest ning nende kultuuri- ja usutavadest. Põhilised toiduained India elaniku toidusedel koosneb peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest, sest erinevad usud ei luba sea- ja veiseliha söömist. Väärtuslikemateks ning seetõttu ka jumalatele ohverdamist väärivateks toiduaineteks peavad hindud piima, jogurtit, selitatud võid, riisi, nisu, mett ja mungube. Kõrgelt hinnatakse ka kala. Kolmanda rühma moodustavad läätsed, usukommete p...
kauplusehooned. Linnas P on hoone hind 70% linna T hoone hinnast. LinnasV asuv hoone on 0,5 miljoni krooni võrra odavam linnas P asuvast hoonest. Kolme hoone eest maksab firma 2,5 miljonit krooni vähem kui linna V hoone neljakordne hind. Leidke kauplusehoonete ostuhinnad. 8. Ristkülikukujulise lillepeenra ümbermõõt on 10 m ja pindala 4,56 m2. Leia lillepeenra laius. 9. Täisnurkse kolmnurga kaatet on pikkuselt võrdne teise kaateti projektsiooniga hüpotenuusil. Leida selle kaateti pikkus, kui hüpotenuusi pikkus on 1 m. 10. Kahe jõesadama vaheline kaugus on 80 km. Aurik läbib selle vahemaa edasi-tagasi 8 tunniga 20 minutiga. Leida auriku kiirus seisvas vee, kui jõe voolu kiirus oli 4 km/h. 11. (21.05.2001 I ülesanne 8) Linnadest A ja B väljusid üheaegselt ühtlase kiirusega teineteisele vastu kaks mootorratturit
37. Kui üks paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdsed ka teine paar. 38. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180 kraadi. 39. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse tema sisenurga kõrvunurka. 40. Kolmnurga välisnurk võrdub temaga mitte kõrvuti olevate sisenurkade summaga. 41. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga külgede keskpunkte. 42. Kolmnurga kesklõik on parallelne kolmnurga vastava küljega ning võrdub pikkuselt poolega sellest küljest. 43. Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja kaks külge mitteparalleelsed. 44. Trapetsi kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte. 45. Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega. 46. Trapetsi kesklõigu pikkus võrdub aluste poolsummaga. 47. Trapetsi ümbermõõt P= a+b+c+d 48. Trapetsi pindala S= a+b : 2 x h või S= k x h 49. Trapetsi paralleelsed külgi nimetatakse trapetsi alusteks. 50
ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt, erinevad nad ka keha kujult. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Selgroogsed 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Selgrootud 3. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9kll9tssisu.htm 4. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 5. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-19-1(1).html
Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda. Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad jatehnoloogia tõstsid veini kvaliteedi uuele tasemele. Nelja tuhande kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse sirutuvast Tshiilist leiab küllaga viinamarjale sobivaid kasvupiirkondi. Tsiili veinid on tuntud ka väga hea hinna ja kvalieedisuhte poolest ning samuti hinnatakse kõrgelt Tsiili kvaliteetveine.Tsiilit peetakse unikaalseks viinamarjakasvatuse piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist.
Lilla on klaviatuuri oma ja roheline hiire oma. Muidugi paljud tänapäeva hiire ja klaviatuuri otsikud on USB poeale üle läinud. Kasutatakse lauaarvutites enamjaolt kuid ka sülearvutites IDE (PATA) See liides on lauaarvutite emaplaadid, millega saab ühendada kõvaketaid, dvd/cd seadmeid jpm. emaplaadiga. (see IDE on ka muidugi ka kõvakettal endal ja ka DVD/DV seadmel) Kasutatakse rohkem lauaarvutites. FLOPPY Sarnaneb täielikult IDE-ga kuid on natukene väiksem pikkuselt. Nagu nimi ka ütleb kasutatakse seda Floppy ühendamiseks emaplaadiga. Kasutatakse lauaarvutites. MOLEX Need pesad on enamjaolt toiteks. Toiteplokist antakse toitev vool edasi nende liideste kaudu ( on nii isased kui ka emased liidesed) Kasutatakse laua kui ka sülearvutites. RJ45 (LAN) ----- See on serveri liides. Selle abil saab omavahel ühendada kaks ja enam arvutit omavahel, nii et nende arvutite vahel saab andmeid edastada. Kasutatakse nii süle kui ka lauaarvutites
Väline kaitsekiht. Kaabelduste teostamine Ettevalmistavad tööd kaabelduse alustamiseks. Vajalikud tööriistad. Tutvumine eelnevalt tehtud töödega. Keerdpaarkaabli otsastamine UTP ja STP kaablil on tegevused samad. Sobivad komponendid tuleb hankida varuga, sest enamus neist ei ole korduvkasutatavad. Patch ja ristkaabli tegemiseks on vaja kaablit, murdumiskaitseid ja otsikuid. Tööd kaabliga 1 Valida sobiv kaabel. Puhastada kaabli ots 2-3 cm pikkuselt isolatsioonist. Tööd kaabliga 2 Murdumiskaitsete paigaldamine. Nende puudumisel jääb see töö lihtsalt ära. Tööd kaabliga 3 Traatide lahtiharutamine. Tööd kaabliga 4 Traatidest "päikese" tegemine. Tööd kaabliga 5 Traatide paigutamine õigesse järjekorda. Tööd kaabliga 6 Kontak Nimi Kirjeldus A
Vahemeremaade ja Idamaade turge. Kõige väärtuslikum kaup oli siid ja sellepärast tuntigi seda teed siiditeena. Tänu ettevõtlikele kaupmeestele jõudsid Euroopasse sellised Hiina leiutised nagu paberraha, püssirohi, kompass ja tint. Suur Hiina müür: Läbi kogu Põhja-Hiina kulgeb keskmiselt 7,6 meetri kõrgune ja 4-6 meetri laiune müür, mille iga 180 meetri järel on vahitorn. See müür on 5000 kilomeetrit pikk ja pikkuselt teine inimkätega loodud ehitis. See ehitustöö kestis mitu sajandit. Hiina müüri on võimalik näha ka Kuult. Põhiandmed: Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavahe: Eestiga võrreldes 6 tundi Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: 1. Everest - 8848 meetrit 2. Lhotse -8511 meetrit 3. Makalu - 8481 meetrit
Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes algab tempokas kasv ja õitsemine, kuivuse korral nõuavad taimed ohtralt kastmist ja suve lõpu poole rõõmustavad kasvatajat priske saagiga. Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt. Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid).
magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus Tähis: B See näitab magnetjõudu Fm, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmlõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Kontrollküsimused: 1.Mida tuleks teha, et muuta elektromagneti poolused vastupidisteks? Vastus: muuta voolu suunda mähises 2.Juhe asub 20 cm pikkuselt magnetväljas. Juhet läbib vooltugevusega 100 A ning nurk välja voolu suuna vahel on 30 kraadi. Kui suur on magnetvälja induktsioon, kui juhtmele mõjub jõud 10 N? Vastus: 1 T 3.Kui suure jõuga mõjub magnetväli, mille magnetiline induktsioon on 10 mT, juhtmele, kui magnetväljas asuva juhtmeosa pikkus on 0,1 m ja voolutugevus juhtmes on 50 A? Vool ja väli on omavahel risti. Vastus: 50 mN Elektromagnetiline induktsioon
Vektorkorrutise omadused 1, vektorite a ja b vektorkorrutis on nullvektor siis ja ainult siis kui vähemalt üks korrutatavatest vektoritest on nullvektor või kui vektorid on kollineaarsed. Vektorkorrutis on nullvektor siis ja ainult siis kui korrutavad vektorid on kollinearsed. Seega vektorite kollineaarsuse tingimus on ab=0 2. kui vektorid on omavahel risti siis kahe vektori vektorkorrutis on pikkuselt võrdne vektorite pikkuste korrutisega. 3. tegurite ümberpaigutamisel muutub vektorite märk vastupidiseks ab=ba 4. kahe vektori vektorkorrutis on assotsiativne skalaari suhtes k(ab)= ka x b 5.vektorkorrutis on distributiivne a(b+y)=ab+ay 6. vektorkorrutis ei ole assotsiatiivne vektori suhtes a(b x y) (a x b) y Vektorite kollineaarsuse tunnuse a1/b1=a2/b2=a3/b3 Kolme vektori segakorrutiseks nim kahe vektori vektorkorrutise skalaarset korrutist kolmanda vektoriga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
