Füüsika kt kordamisküsimused (0)

Füüsika KT kordamisküsimused
1. Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10-19
Prootonil on laeng +e
Elektronil on laeng –e
Neutronil laeng puudub
2. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus.
3. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad.
4. Laengu jäävuse seadus ütleb, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
5. Negatiivne ioon ehk anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lisandumisel.
Positiivne ioon ehk katioon on positiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lahkumisel.
6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Negatiivsed laengukandjad (näiteks elektronid metallis) liiguvad seega voolu kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas.
7. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (metallid, kraanivesi ).
Dielekter ehk isolaator ehk mittejuht . Väga vähe laengukandjaid. ( kummid , plastikud, õhk, klaas).
Pooljuhid on juhtide ja dielektrite vahepealsed ained. Vabade laengukandjate arv sõltub tugevalt temperatuurist. ( germaanium , räni).
8. Voolutugevus I näitab , kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus.
I – voolutugevus,
q – juhuristlõiget läbiva laengu suurus,
t – selleks kulunud aeg
9. Punktlaeng on selline laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega.
10. Coulomb ’i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga.
Fo =
(vastuse ühik on N)
q1 üks punktlaeng
q2 teine punktlaeng
r kaugus
k konstant
Fo jõud
11. Dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines.
Ɛ =
Fo vaakumis mõjuv jõud
F aines esinev jõud
12. Mateeria põhivormid:
Loodus ehk mateeria koosneb ainest ja väljadest.
Aine on see millest kehad koosnevad.
Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjutavad.
Väli ja ained erinevad üksteisest selle poolest, et väljadel puuduvad mõõtmed ja mitu välja saab samaaegselt ühes ruumipunktis eksisteerida, kuid ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse.
13. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mida kasutatakse elektrivälja kirjeldamiseks ja mille igas punktis on E- vektor suunatud piki selle joone puudujat.
14. Homogeenne elektriväli on väli, mille E-vektor on kõigis ruum punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt.
Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu.
Elektriväli on homogeenne ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses.
Homogeenne on elektriväli ka kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised.
15. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju.
16. Potentsiaalne väli on väli, kus töö ei sõltu trajektoori kujust.
17. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale.
(ühik )
Coulomb’i seaduse abil saame punktlaengu Q elektrostaatilise välja tugevuse esitada sellisel kujul
18. Elektrivälja töö: kui keha on sooritanud selle jõu suunalise nihke s, siis elektriväli on teinud töö A, mis on jõu ja nihke korrutis. (ühik J)
A = q*E*s (s – jõujoonte sihiline nihe )
A = F*s*cosα
A = m*g*h
19. Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel.
Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektriväljas:
Wp = E*q*d
20. Potentsiaal φ näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Potentsiaal on skalaarne ehk suunata suurus.
φ =
φ = k =V (ühik)
21. Ekvipotentsiaalseks pinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka.
Ekvipotentsiaalpinnad on alati jõujoontega risti.