Mõisted ja valemid (0)

Mõisted ja valemid

1. Kaht sirget, millel on ainult üks ühine punkt, nimetatakse lõikuvateks sirgeteks.
2. Kolmnurga tipust vastasküljeni tõmmatud ristlõiku nimetetakse kolnurga kõrguseks.
3. Ruuduks nimetatakse võrdsete lähiskülgedega ja võrdsete lähisnurkadega nelinurka.
4. Ringjoone diameetriks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti ja mis peab läbima ringjoone keskpunkti .
5. Ringjoone kõõluks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti.
6. Kolmnurka, mille üks nurk on täisnurk nimetatakse täisnurkseks kolmnurgaks.
7. Algarvuks nimetatakse naturaalarvu , millel on ainult kaks tegurit.
8. Kordarvuks nimetatakse naturaalarvu, millel on enam kui kaks tegurit.
9. Hariliku murdu, mille lugeja on nimetajast suurem, nimetatakse liigmurruks.
10. Sirgnurgaks nimetatakse nurka, mille haarad moodustavad sirgjoone .
11. Paralleelseteks sirgeteks nimetatakse sirgeid, millel ühised punktid puuduvad.
12. Rombiks nimetatakse nelinurka, mille lähisküljed on võrdsed.
13. Iga naturaalarvu, millega antud arv jagub , nimetatakse antud arvu teguriks .
14. Iga naturaalarvu peale nulli, mis jagub antud arvuga, nimetatakse selle arvu kordseks.
15. Lihtmurruks nimetatakse harilikku murdu, mille lugeja on nimetajast väiksem.
16. Murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga.
17. Murru laiendamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga.
18. Ringjooneks nimetatakse antud punktist jääval kaugusel asetsevate punktide hulka tasandil.
19. Hulka B nimetatakse hulga A osahulgaks kui iga tema element kuulub hulka A.
20. Teravnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kõik nurgad on väiksemad kui 90°.
21. Nürinurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille üks nurk on suurem kui 90°.
22. Üheks protsendiks nimetatakse ühe sajandiku suurust osa tervikust.
23. Rööpkulikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed.
24. Murdjooneks nimetatakse järjestikku ühendatud lõikudest koosnev joon.
25. Isekülgeks nimetatakse kolmnurka, mille kõik küljed on erinevad.
26. Võrdhaarseks nimetatakse kolmnurka, mille kaks külge on võrdsed.
27. Võrdkülgseks nimetatakse kolmnurka, mille kolm külge on võrdsed.
28. Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kahte lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga.
29. Hulkliige on üksliikmete summa.
30. Sarnasteks liidetavadeks nimetatakse liidetavateks, mis erinevad ainult kordarvu tõttu või ei erine üldse.
31. Arvu absoluutväärtuseks nimetatakse arvu arvteljel kujutava punkti kaugust arvtelje nullpunktist .
32. Arvu a n-daks astmeks nimetatakse arvu a n- kordset korrutist.
33. Ruuduks nimetatakse võrdsete lähiskülgedega ristkülikut.
34. Ruuduks nimetatakse rombi , mille lähisnurgad on võrdsed
35. Lähisnurkadeks nimetatakse nurki, mille sisepiirkonnad on ühelpool lõikajat ja haarad lõikajal vastassuunalised.
36. Põiknurkadeks nimetatakse kahte nurka, mille sisepiirkonnad on teine teisel pool lõikajat ja haarad lõikajal vastassuunalised.
37. Kui üks paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdsed ka teine paar.
38. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180 kraadi.
39. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse tema sisenurga kõrvunurka.
40. Kolmnurga välisnurk võrdub temaga mitte kõrvuti olevate sisenurkade summaga.
41. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga külgede keskpunkte.
42. Kolmnurga kesklõik on parallelne kolmnurga vastava küljega ning võrdub pikkuselt poolega sellest küljest.
43. Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja kaks külge mitteparalleelsed.
44. Trapetsi kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte.
45. Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega.
46. Trapetsi kesklõigu pikkus võrdub aluste poolsummaga.
47. Trapetsi ümbermõõt P= a+b+c+d
48. Trapetsi pindala S= a+b : 2 x h või S= k x h
49. Trapetsi paralleelsed külgi nimetatakse trapetsi alusteks .
50. Trapetsi kõrguseks nimetatakse trapetsi aluste vahelist kaugust.
51. Kolmnurga mediaaniks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga tipu selle vastaskülje keskpunktiga.
52. Mediaanide lõikepunkt jaotab iga mediaani suhtes 2:1 .
53. Iga mediaan jaotab kolmnurga kaheks pindalalt võrdseks ehk pindvõrdseks kolmnurgaks.
54. Kesknurgaks nimetatakse ringi kahe raadiuse vahelist nurka.
55. Piirdenurgaks nimetatakse ringoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka.
56. Piirdenurk võrdub poolega temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast.
57. Kõik samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed.
58. (Thalese teoreem )Poolringjoonele toetuv piirdenurk on täisnurk.
59.Kolmnurga siseringjoone pindala leidmine S=3,14 x r²
P=a+b+c : 2 S=p x r