Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaabeldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kaabeldus #1 Kaabeldus #2 Kaabeldus #3 Kaabeldus #4 Kaabeldus #5 Kaabeldus #6 Kaabeldus #7 Kaabeldus #8 Kaabeldus #9 Kaabeldus #10 Kaabeldus #11 Kaabeldus #12 Kaabeldus #13 Kaabeldus #14 Kaabeldus #15 Kaabeldus #16 Kaabeldus #17 Kaabeldus #18 Kaabeldus #19 Kaabeldus #20 Kaabeldus #21 Kaabeldus #22 Kaabeldus #23 Kaabeldus #24 Kaabeldus #25 Kaabeldus #26 Kaabeldus #27 Kaabeldus #28 Kaabeldus #29 Kaabeldus #30 Kaabeldus #31 Kaabeldus #32 Kaabeldus #33 Kaabeldus #34 Kaabeldus #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
Arvutivõrgukude teema

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
doc

Valguskaablid

2.1 Jätkamine lehvik-kiududeks 5.2.2 Kiidese paigaldus töökohal. 5.3 Lõppseadmed 5.3.1 Lõppkarp, -paneel ja optiline jaotusraam. 5.3.2 Optiline pistikupesa 5.4 Optilised liidesed ja muud passiivsed komponendid 5.4.1 Lehvik- kiud ja ühenduskaalbid. 5.4.2 Muud passiivsed komponendid 5.5 Ohutustehnika 6. Siirdesüsteemid ja võrgud 6.1 Tava- televõrk 6.1.1 Tuumik (e. tüvi) ja piirkondlik võrk 6.1.2 Kliendi (abonendi) võrk 6.2 Kohtvõrgutehnika 6.3 Kinnistu võrgud 6.3.1 Piirkondlik kaabeldus 6.3.2 Tõusukaabeldus 6.3.3 Korruste kaabeldus 6.3.4 Kontsertreeritud optiline kaabeldus 6.4 Kaabel-TV 6.5 Teisi rakendusi 6.6 Aktiivsed komponendid 6.6.1 Saatja 6.6.2 Vastuvõtja 6.6.3 Optiline võimendaja 4 Lühendid ADM andmemultipleksor ADSL asümmeetriline abonendiliin APC viltuse lihvimisega füüsikaline kontakt ATM assünkroorne edastamise meetod

Telekommunikatsioon
thumbnail
32
doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku.

Arvutivõrgud
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

pistikut ühendada. b) Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille kest on plastist või kummist, tohib kasutada kuivas või niiskes ümbruses. Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme saab ühendada kaitse kontaktiga pistikupessa. c) Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikendus- kaablit saab kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. Kaabel ühendatakse vastavasse välistüüpi pistikupessa, mis on kaanega suletav. Pritsmekindlatel kaitsekontaktidega pistikupesadel on isesulguvad kaitsekaaned. Pistikul ja pistikupesal on kaitseastme tähis IP34. Välistingimustes on lubatud kasutada üksnes tihendatud, pritsmekindlat, kummikesta ja kaitsekaanega pikendusjuhet. Ühendus- ja pikendusjuhtmed tuleb enne kasutusevõtmist üle vaadata ja aeg-ajalt hoolikalt kontrollida, kas

Elektriaparaadid
thumbnail
122
docx

Side

Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur.

Side
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

tega suhtlemise märgatavalt aeglaseks. DMA22 -reziimis saab kontroller andmeid otse (st. il- ma protsessori igakordse korralduseta) mällu kirjutada, vabastades sellega protsessoriaega. Andmevahetuskiirus emaplaadi ja ketta vahel sõltub ketta pöördusaegadest, pöörlemiskii- rusest ja kontrolleri omapäradest, kuid liidese enda kiirusena on tänapäeval tüüpiline 133 MB/s. ATA rööpliidese kaabel koosnes originaalse standardi jär- gi 40 traadist, Ultra DMA/66 reziimi sissetoomisega ha- kati välja laskma 80-traadiseid kaableid. (Kõik täiendavad Joonis 24. Parallel ATA traadid on maandused, mille eesmärk on vähendada traa- andmekaabel:emaplaadi külge tidevahelist läbikostvust ­ see on probleemiks eeskätt kõr- ühendub parempoolne ots getel andmevahetuskiirustel.) Traat nr

Informaatika
thumbnail
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühendused

Side
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3 COM3 03E8h...3EF 4 COM4 02E8h...2EF 3 Paraleel port Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks. Paralleel porti ühendatakse nt: · ZIP kettaseade

Arvutiõpetus
thumbnail
17
doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ Magnetoptilised kettad võimaldavad kord

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun