Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Absoluutkiiruse printsiibi veidrused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks see nii on ?
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused
Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatajate jaoks erinevad ning ükski vaataja pole eelistatud.
Kui auto sõidab 150 km/h ja tee kõrval seisev vaataja vaatab autot mööda minnes, siis näeb ta autot palju pikemana, kui ta seda tekelikult on. Samas aga kui auto kiirus on 30 km/h näeb vaataja autot kohe palju väiksemana, kui seda oli auto, kes sõitis 150 km/h. See on kui inimese silmapete, aga samas mitte ükski inimene ei mõtle, kui pikk tegelikult see auto oli või kas ta ikka oli nii pikk nagu ta seda nägi. Kui aga 150 km/h sõitev auto aeglustab kiirust näeb teine vaataja auto pikkust juba väiksemana, kui nägi seda esimene vaataja. Siin tekib küsimus, miks vaatajad nägid samas autot erineva pikkusega ? Mina arvan, et vaatajate erinevus auto pikkuse suhtes sõltub auto kiirusest. Sest mida kiiremini auto sõidab, seda vähem me autot näeme ja nii ka auto tundub meile pikem. Kui auto aga võtab hoogu maha siis ka tema kiirus läheb väiksemaks, ja me näeme autot tunduvalt kauem ning nii tundub meile, et auto on ka väiksem.
Samuti toon näite, et kui väljas müristab ja lööb välku, siis välgusähvatust näeme me silmapilkselt, mürinat kuuleme aga hiljem. Miks see nii on ? Minu teadmistel arvan, et kuna valguskiirus on kiirem, kui seda on hääle kiirus, siis näemegi enne välgusähvatust. välgunoolt näeme väga väikest aega, aga koheselt. Kui sähvatus on ära käinud, alles siis mõnd aega hiljem jõuab meieni mürin ehk heli, mida tekitab välk maapinnaga kokku põrkudes. Helil võtab kauem aega, et meieni jõuda.
Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Tänapäevaks on selle väärtus teada juba sedavõrd täpselt, et pikkusühik 1 meeter on defineeritud valguse levimise kaudu. Valguse kiirust tähistatakse valemites tähega c ja selle väärtus on täpselt
                               c = 299 792 458 m/s ≈ 300 000 000 m/s = 300 000 km/s.
Valguskiirust peetakse suurimaks võimalikuks kiiruseks, kiirus millega alati levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on vaatajate jaoks üks ja sama. Selle kiirusega ei saa me erinevatel aegadel sama asja näha. Kui käib välgusähvatus, siis kõik näevad täpselt samal ajal samasugust sähvatust.
Minu arust on see väga veider , et me näeme absoluutkiiruses palju erinevaid efekte. Nagu aja aeglustumine, kui oleme kosmoses on seal aeg palju aeglasem kui seda on maapeal. Kosmoses oleme enda arust ja ajaarvestusest 4 nädalat ära olnud. Kui aga maa peale jõuame siis maa aja arvestuse järgi oleks ära olnud justkui aasta või kaks. On veel muid efekte nagu pikkuste lühenemine , raskuste suurenemine ning massi ja energia samaväärsus.
Selle teema kokkuvõtteks arvan ma, et absoluutkiirus on iga vaataja jaoks erinev, me võime samu asju näha väga erinevalt kas siis pikkuselt , suuruselt või ajavahemikus. Samas on ka selliseid nähtusi mida me kõik võime täpselt samal ajal näha täpselt samu asju. Need kõik on erinevad efektid ja neid kõiki saame võrrelda väga erinevalt. Aga ma arvan siiski, et inimesed pole veel avastanudki täielikku absoluutkiirust ning tulevikuga areneb kiirus järjest edasi. Kindlasti kunagi avastavad inimesed veelgi kiirema kiiruse või leiutavad ise selle. Arvan, et kiirusel ei ole piire ja see võib areneda lõpmatuseni.
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eerel Õppematerjali autor
Räägib absoluutkiiruse veidratest nähtustest ning omaarvamusest selle kohta.

Sarnased õppematerjalid

Absoluutkiiruse printsiip
2
odt

Absoluutkiiruse printsiip

Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Füüsika on üks keeruline loodusteadus. Selles peitub igasuguseid veidrusi. Meile võib küll tunduda, et füüsika on lihtne mõiste, kuid tegelikult sügavamale füüsikasse vaadates on see vägagi keeruline. Üks keeruline osa füüsikast on absoluutkiirus ehk suurim võimalik kiirus. Kõige kiirem kiirus on valguse kiirus, mis levib tühjuses 30000 kilomeetrit sekundis. Kui selle üle hakata mõtlema, siis tundub see võimatu, et miski nii kiiresti saab liikuda. Kuid kui vaadata näiteks laelampi seda põlema pannes, jõuab see valgus inimeseni nii kiiresti, et ei saa arugi. Kui panna lampi põlema, siis tavaliselt ei mõelda selle üle, kuidas valgus nii kiiresti meieni jõuab või kuidas üldse pirn süttida saab. Igal liikuval asjal on oma absoluutkiirus. Keskmisel autol on kõige kiirem kiirus umbes 260

Füüsika
Kordamine kontrolltööks- füüsika üldprintsiibid
6
doc

Kordamine kontrolltööks- füüsika üldprintsiibid

elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust. Näiteks saame sajaprotsendiliselt kindel olla, et kiirusega 5 m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuma hakkav keha jõuab 10 sekundiga 50 meetri kaugusele. Muud võimalust lihtsalt pole. Muutumatu kiirus ja sirge trajektoor määravad selle keha asukoha ette ära mistahes tulevaseks ajahetkeks. Mitme võimaliku tagajärje korral on tegemist mittefatalistliku põhjuslikkusega. Siin võib eristada juhte, kus tagajärgede arv on kindel ja me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust. ENNUSTATAVUS · Vaadeldes konkreetsete objektidega asetleidvaid nähtusi ja avastades nendevahelisi põhjuslikke

Füüsika
Sissejuhatus füüsikasse-Kulgliikumise kinemaatika
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Seaduspärasuse sõnastamisel tuleb kindlasti nimetada katse tingimusi, sest teistsugustes tingimustes ei pruugi katse tulemus. • Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. • Probleem: miks puuleht kukub aeglaselt, õun aga kiiresti? • Hüpotees: keha langemise kiirus võib sõltuda keha kujust, aga ka keha raskusest. Õun ja puuleht erinevad mõlema omaduse poolest. Tuleb teostada katse kehadega, millel üks neist omadustest on mõlemal kehal sama. • Katse: võtame A4-paberipakist kaks uut paberilehte. Paberi tootja on garanteerinud, et nad on ühesugused (erinevus ei ületa 1%). Kahel katsekehal on ühesugune mass ning raskusjõud, seega erinevus nende käitumises ei saa olla põhjustatud raskusest

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
Füüsika essee mõistete põhjal
3
docx

Füüsika essee mõistete põhjal

See sõltub massist. Mida suurem on keha mass, seda suurem on inertsus ja seda raskem on keha kiirust muuta. Newtoni II seadus ehk mehaanika põhiseadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: a = kiirendus ; F = jõud ; m = mass ; Sl ühik 1 m/s2 Kui keha liikumine muutub, siis saab seda iseloomustada muutumise kiirusega. Seda saab iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub kiirus mingi ajaühiku vältel, seda nimetatakse kiirenduseks.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse aeglustumiseks. Kiirendust arvutatakse jagades kiiruse muudu ehk lõpp- ja algkiiruse vahe muutumise ajaga: a = kiirendus ; v = lõppkiirus ; v0 = algkiirus ; t = aeg ; Sl ühik m/s2 Newtoni III seadus: kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku. Mõjule kaasneb sama suur vastumõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud

Füüsika
Füüsika
3
docx

Füüsika

tõenäosust saab hinnata 4) Kaootiline põhjuslikkus ­ kui võimalike tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerunud tagajärg pole korratav 5) Näiv põhjuslikkus - kui tagajärje rollis esinev sündmus on põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest. Esimene teadlane, kel õnnetus valguse lõplik kiirus oma vaatlustulemuste põhjal välja arvutada, oli Taani astronoom Olaf Rømer. Ta jälgis planeete. Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Valguse kiirust tähistatakse valemites tähega c ja selle väärtus on täpselt: c = 299 792 458 m/s 300 000 000 m/s = 300 000 km/s. Aksioom on kokkuleppeline ümberlükkamatu alusväide. Nt. kõik numbrid; 1kg=1l; 1m on 1

Füüsika
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus.

Kategoriseerimata
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus.

Füüsika
FÜÜSIKA-Valgus
13
odt

FÜÜSIKA: Valgus

tugevus, intensiivsus) INIMESE AJU ON õige KUMMALINE! INIMESE NÄRVID SILMADES käituvad veidralt. Ja seda ma tahangi teile ka demonstreerida: Kõige üllatavam vast punase ja rohelise samaintensiivne kombinatsioon, mis annab kollase! Seda ma ka demonstreerin Inimese SILM-AJU süsteem on üks keeruline müstika! Aju ei tee vahet puhtal kollasel signaalil (energia muutuse kiirus, mis annab signaali ajule) ja rohe-punase sageduste segul. DEMO 3 Tagurpidi tagasi: · Lahutada kollane LED valgus roheliseks ja punaseks CD tooriku abil (CD toorik käitub difraktsioonivõrena) · PUNAST SAAB TEHA LILLA JA KOLLASEGA; LED on aga PUHAS punane! CD peale lastes on näha, et ta ei jagune teisteks värvideks lahti. See on väga omane LEDile: kokkuhoidlik pirn; saavutab vähema

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun