50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eerel
Õppematerjali autor
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Füüsika on üks keeruline loodusteadus. Selles peitub igasuguseid veidrusi. Meile võib küll tunduda, et füüsika on lihtne mõiste, kuid tegelikult sügavamale füüsikasse vaadates on see vägagi keeruline. Üks keeruline osa füüsikast on absoluutkiirus ehk suurim võimalik kiirus. Kõige kiirem kiirus on valguse kiirus, mis levib tühjuses 30000 kilomeetrit sekundis. Kui selle üle hakata mõtlema, siis tundub see võimatu, et miski nii kiiresti saab liikuda. Kuid kui vaadata näiteks laelampi seda põlema pannes, jõuab see valgus inimeseni nii kiiresti, et ei saa arugi. Kui panna lampi põlema, siis tavaliselt ei mõelda selle üle, kuidas valgus nii kiiresti meieni jõuab või kuidas üldse pirn süttida saab. Igal liikuval asjal on oma absoluutkiirus. Keskmisel autol on kõige kiirem kiirus umbes 260
elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust. Näiteks saame sajaprotsendiliselt kindel olla, et kiirusega 5 m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuma hakkav keha jõuab 10 sekundiga 50 meetri kaugusele. Muud võimalust lihtsalt pole. Muutumatu kiirus ja sirge trajektoor määravad selle keha asukoha ette ära mistahes tulevaseks ajahetkeks. Mitme võimaliku tagajärje korral on tegemist mittefatalistliku põhjuslikkusega. Siin võib eristada juhte, kus tagajärgede arv on kindel ja me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust. ENNUSTATAVUS · Vaadeldes konkreetsete objektidega asetleidvaid nähtusi ja avastades nendevahelisi põhjuslikke
Seaduspärasuse sõnastamisel tuleb kindlasti nimetada katse tingimusi, sest teistsugustes tingimustes ei pruugi katse tulemus. • Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. • Probleem: miks puuleht kukub aeglaselt, õun aga kiiresti? • Hüpotees: keha langemise kiirus võib sõltuda keha kujust, aga ka keha raskusest. Õun ja puuleht erinevad mõlema omaduse poolest. Tuleb teostada katse kehadega, millel üks neist omadustest on mõlemal kehal sama. • Katse: võtame A4-paberipakist kaks uut paberilehte. Paberi tootja on garanteerinud, et nad on ühesugused (erinevus ei ületa 1%). Kahel katsekehal on ühesugune mass ning raskusjõud, seega erinevus nende käitumises ei saa olla põhjustatud raskusest
See sõltub massist. Mida suurem on keha mass, seda suurem on inertsus ja seda raskem on keha kiirust muuta. Newtoni II seadus ehk mehaanika põhiseadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: a = kiirendus ; F = jõud ; m = mass ; Sl ühik 1 m/s2 Kui keha liikumine muutub, siis saab seda iseloomustada muutumise kiirusega. Seda saab iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub kiirus mingi ajaühiku vältel, seda nimetatakse kiirenduseks.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse aeglustumiseks. Kiirendust arvutatakse jagades kiiruse muudu ehk lõpp- ja algkiiruse vahe muutumise ajaga: a = kiirendus ; v = lõppkiirus ; v0 = algkiirus ; t = aeg ; Sl ühik m/s2 Newtoni III seadus: kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku. Mõjule kaasneb sama suur vastumõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud
tõenäosust saab hinnata 4) Kaootiline põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerunud tagajärg pole korratav 5) Näiv põhjuslikkus - kui tagajärje rollis esinev sündmus on põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest. Esimene teadlane, kel õnnetus valguse lõplik kiirus oma vaatlustulemuste põhjal välja arvutada, oli Taani astronoom Olaf Rømer. Ta jälgis planeete. Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Valguse kiirust tähistatakse valemites tähega c ja selle väärtus on täpselt: c = 299 792 458 m/s 300 000 000 m/s = 300 000 km/s. Aksioom on kokkuleppeline ümberlükkamatu alusväide. Nt. kõik numbrid; 1kg=1l; 1m on 1
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus.
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus.
tugevus, intensiivsus) INIMESE AJU ON õige KUMMALINE! INIMESE NÄRVID SILMADES käituvad veidralt. Ja seda ma tahangi teile ka demonstreerida: Kõige üllatavam vast punase ja rohelise samaintensiivne kombinatsioon, mis annab kollase! Seda ma ka demonstreerin Inimese SILM-AJU süsteem on üks keeruline müstika! Aju ei tee vahet puhtal kollasel signaalil (energia muutuse kiirus, mis annab signaali ajule) ja rohe-punase sageduste segul. DEMO 3 Tagurpidi tagasi: · Lahutada kollane LED valgus roheliseks ja punaseks CD tooriku abil (CD toorik käitub difraktsioonivõrena) · PUNAST SAAB TEHA LILLA JA KOLLASEGA; LED on aga PUHAS punane! CD peale lastes on näha, et ta ei jagune teisteks värvideks lahti. See on väga omane LEDile: kokkuhoidlik pirn; saavutab vähema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid