Vihmauss (1)

Vihmauss

STEN-MARTIN MAU
Märjamaa Gümnaasium Va klass
märts 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
TUTVUSTUS 3
KASUTATUD KIRJANDUS 5

SISSEJUHATUS

Vihmauss on rõngasusside hõimkonna vöösete alamklassi väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast . Enamasti loetakse perekonda 12 liiki. Eestis leidub neist harilikku vihmaussi, punast vihmaussi ja tumedat vihmaussi.

TUTVUSTUS

Vihmauss on ümarja, paljudest rõngakujulistest lülidest koosneva roosakaspruuni kehaga 10 - 15 cm pikkune limukas. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Tema keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Vihmauss hingab kogu kehapinnaga ja enamasti leidub mulla poorides piisavalt tema eluks vajalikku õhku. Pärast vihma võib maapinnal näha tervet armeed vihmausse. Loomad on roninud maapinnale hingama, sest mullas on sel ajal liiga umbne .
Vihmaussil on valgustundlik nahk, ka tunneb ta puudutusi ja toidu maitset. Maa sees tunneb ta juba kaugelt muti liginemist. Kõiki tema ärritusi võtab ta vastu nahas asuvate tunderakkudega.
Vihmaussil ei ole silmi, ka ei kuule ta.
Vihmauss on jalgadeta ja liigub edasi roomates. Roomata saab vihmauss ringlihaste ja pikilihaste koostöö tulemusena. Ringlihased lubavad ussil ennast peenikesena ettepoole välja venitada, pikilihaste toimel uss jämeneb ja tõmbab tagaosa eesmisele järele. Edasiliikumisel on abiks ka harjased, mis asetsevad paariviisi vihmaussi kõhupoolel. Mullas liikumise teeb lihtsamaks vihmaussi limane nahk, mis aitab tal ennast paremini läbi mullaosakeste libistada. Maapinda tungib ta terava koonusetaolise pea abil. Keha kokkutõmbudes pea jämeneb, avaus mullas laieneb ja järk - järgult tungib uss mulda. Kui maapind on kõvem, niisutab ta seda süljega ja neelab mulla alla. Nii “sööb” vihmauss end maasse.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest. Peale kõdu sööb ta ka mulda, mille orgaanilised ained — huumus — on talle toiduks; liivaterad aga aitavad allaneelatud lehekõdu seedida. Oma käiku tirib ta maapinnalt langenud lehti, rohukõrrekesi, kus ta seda siis rahulikult nautida saab. Osa maasse viidud lehtedest sööb ära, osa jääb käikudesse. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub.
Vihmaussid on mõlemasoolised loomad. See tähendab, et igal vihmaussil on nii emas- kui isassuguorganid . Need paiknevad peapoolsetes kehalülides. Paaritumisel vahetavad vihmaussid vaid seemnerakke, mis kogutakse seemnehoidlatesse. Kahekümnendail-kolmekümnendail kehalülidel on vihmaussil 4-6 lüli pikkuselt eriline paksem ala - vöö. Vöö üleasnne on eritada sekreeti, mis moodustab kookoni munade kaitseks. Munemise alguses eritab vöö enda ümber muhvitaolise limakogumi. Sellest muhvist hakkab vihmauss tagurpidi välja ronima. Kui muhv liigub mööda kehalülist, kuhu avanevad munajuhad , poetatakse kookonitoorikusse munarakud. Veidi hiljem libiseb muhv mööda seemnehoidlatega kehalülidest ja muhvi satuvad spermatosoidid. Üle pea tõmmatud muhvi otsad tõmbuvad kokku ja tekib sidrunitaoline kookon. Ühes kookonis areneb harilikult üks kuni paar-kolm muna. Kookonist väljunud vihmaussid on oma vanemate sarnased, ainult et tibatillukesed. Koorunud noored vihmaussid alustavad kohe iseseisvat elu
KOKKUVÕTE
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. Tuhnides mullas, segab ta selle kihte, sõeludes ja peenendades neid. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline . Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://en.wikipedia.org/wiki/Lumbricus_terrestris
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vihmauss
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/vihmauss.html