4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5.Ma olen liiga nõrk Sokratese ultimatiivset hinge nõuet töitma, ma tunnustan inimese hinge seost kehaga, instinkte, küll mitte nendele alistumist, aga ka mitte nende puritaanlikku allasurumist, vaba äratundmist, et lõpuks on jäädav siiski vaimsus... 6. Ta on unustanud vana, kristliku filosoofi Pascali hoiatuse (pateetiliselt): Iga inimese hing on tema kindlus. Ärge püüdke tungida selle inimese kindlusse, kuhu ainult Jumalal on sissepääs. 7. Kuid siis ta kohkus: võitlus kahe elava inimese vahel võib hävitavam olla kui võitlus elava ja surnu vahel. Ma elan ju ometi, alles äsja leidsin ma elava kontakti tütrega, kõnelesin talle vaimsest kasvamisest... Ta tundis, kuidas vimm tasandus üksinda seisja vastu kaastundeks, ja
lõputa. Usklikud arvavad, et jumal on hea kuna ta on loonud maailma, teda kujutatakse kõigi isana Abba nagu tänapäeva väikesed lapsed kutsuvad oma isasid ,, issideks". Usklike arvates on jumalale iseloomuomane Agape- armastus, mis annab ning on üleüldine ja tingimusteta. Agape armastab midagi lihtsalt, seepärast, et ta on olemas. Usk jumalasse peetakse ka pühaks, sest see on salapärane ja hirmutav. B. Pascali arvates jumala defineerimine inimlike mõistetega pole võimalik. Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Tema arvates usk jumalasse on igati kasulik, sest kui uskuda jumala eksisteerimisse, siis tagatakse paradiis, kui uskuda, et jumalat pole, siis usk teeb inimese elu lihtsalt paremaks ja hormooniliseks. Filosoof Anselm väidab, et jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda ja eksisteerida tegelikkuses on midagi enamat kui eksisteerida vaid mõistuses
Tahkeid aineid iseloomustab elastsus. Keha kuju voi mootmete muutmisel (deformatsioonil) kehas tekkivat joudu nimetatakse elastsusjouks. Hooke'i seadus: venitusel voi survel on elastsusjoud vordeline keha pikkuse muutusega Vedelikes molekulid vobelevad ja porkuvad naabermolekulidega. Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu vordne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga. Vedelikes toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi. Uleslukkejoud on vordne keha poolt valjatorjutud vedelikule (voi gaasile) mojuva raskusjouga Vedeliku pinnamolekulid mojutavad uksteist tombejoududega, mis on suunatud piki pinda ja puuavad pinna suurust vahendada- pindpinevus.
Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 3000 aastat ekr -Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. See leiutati arvatavasti Mesopotaamias. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Abakus 1642- Leiutati järgmine tähtis masin ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. Selle aparaadiga sai ainult liita. Blaise Pascal 1694-Täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Gottfried Wilhelm von Leibniz 1820-aastal hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad - kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada
Nähtus- kujutab endast alati millegi muutumist. Nt vesi auruks, startiv lennuk kogub kiirust Füüsika- loodusteadus, mis uurib täüisseaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Loodusnähtus- igasugune mateeria põhivormide muutumine. Vaatlus-käigus uuria ainut jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab. Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. Mõõteviga- näitab mõõtetulemusi erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mehaanika- uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika jaoub: Tahkete, vedelate ja gaaside mehaanikaks. Klassikaline mehaanika: Staatika- kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas systeemis, kirjeldab kehade tasakaalu tingimusi. Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika- uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustes...
oleva vedelikusamba potentsiaalne energia. Vaatleme vedeliku samba kõrgusega z, siis selle pinnale z0 mõjub rõhk p0. Siis saab kirja järgneva seose: p p + z = 0 + z0 (3.16). g g Kui tähistada h = z-z0, saab eelmisele seosele anda järgmist kuju: p = p 0 + gh (3.17). Seda seost nimetatakse Pascali võrrandiks. Selle järgi rõhk vedeliku samba mingis punktis sõltub atmosfäärsest rõhust (või üldisemalt, rõhust vedelikusamba kohal) ning vedeliku samba kõrgusest (ning vedeliku omadustest). Võrrandist saab näha, et kui muuta rõhku p0, muutub ka kogurõhk p. Järelikult, rõhu muutus mistahes vedelikusamba punktis kandub samasugusena kõigisse teiste selle punktidesse. Seda tähelepanekut nimetatkse Pascali seaduseks. Üks Pascali seaduse rakendustest on ühendatud anumate seadus
teadmise allika küsimus!) Klassikalised empiristid ainus teadmise allikas saab olla kogemus. See ka 22) Mis on skeptitsism? Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Me ei usu päriselt seda, mida meie meeled meile ütlevad.Kahtlemisele rajanev mõttesuund.Kahtleme ühes ja teises. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus-see määrab inimese suuruse.. Tema ainus ülesanne on õigesti mõelda. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. Inimene on seotud kõigega, mida ta teab. Ta koosneb kahest vastandlikust ja eri liiki olemusest hingest ja kehast.
Lisa4. lk.8) . Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasid levima paber ja kirjutamine.(3) Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita.(3) Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama
Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]
1) allapoole suunatud raskusjõud ja 2) ülespoole suunatud üleslükkejõud üüõ = ü - = ( - ) 1) > ü > , keha ujub vedeliku pinnal, 2) = ü = , keha hõljub vedelikus, s.t. jääb püsima suvalises sügavuses. 3) < ü < , keha upub. 47. Sõnastage Pascali seadus. Pascali seadus. Kui vedelikule või gaasile avaldada rõhku, siis see rõhk kandub muutumatuna üle vedeliku või gaasi igasse punkti. 48. Selgitage hüdraulilise pressi tööpõhimõtet. Tehke vastav joonis. Hüdrauliline press suurendab jõudu niimitu korda, kuimitu korda on suurema kolvi põhjapindala suurem väiksema kolvi põhjapindalast. 49. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem, tehke joonis.
· P=F/s Rõhuks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega. · SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuv jõud kus selle jõu absoluutväärtus on 1N ja selle pinna pindala on 1m2 ning seda ühikut nim üheks paskaliks (1Pa) · Pascali seadus: vedelikule või gaasile antav rõhk antakse ilma muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. · Fü=Vg Archimedese üleslükkejõuks nim jõudu millega vedelik või gaas mõjutab sellesse asetatud tahket keha ning üleslükkejõu absoluutväärtus on võrdne vedeliku või gaasi tiheduse, vedelikus või gaasis oleva keha ruumala ja vabalangemiskiirenduse absoluutväärtuse korrutisega.
I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t ...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Levimiskiirus: on seotud lainepikkuse ja sagedusega. 22. Valguse olemus: valgus sisaldab endas energiat ja seda näitab näiteks see, kui jätta seemed välja ja need soojenevad ja pleekuvad. 23. Valguslainete interfrents: kui ühes ja samas ruumipunktis on korraga mitu valguslainet, toimub selles ruumipunktis nende lainete liitumine resltantlaineks. Valguslainete disfraktsioon: kõrvale kaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. 24. Pascali seaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 25. Archmidese seadus kohaselt mõjub igas vedelikus või gaasis asetsevale kehale ülestõkkejõud. Ülestõkkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. 26. Veeväljasurve on mingi eseme või asja poolt väljatõrjutud vee hulk. 27. Isoprotsessid: on protsess, kus lisaks ideaalse gaasi kogusele jääb veel muutumatuks mõni gaasi makroparameeter
silmakirjatsemine. Seda sellepärast, et teiste poolehoiu võitmiseks ei räägi inimesed teistele neist kunagi ausalt ei räägi nende vigadest ning puudustest ja kui räägivad, siis pisendavad neid oluliselt. Pascal ütleb ka tabavalt, et kui inimesed teaks, kuidas sõbrad neist sleja taga räägivad, siis kestaksid väga vähesed sõprused, sest vaid seljataga räägivad inimesed teistest siiralt ning ausalt. 4. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Pascali järgi seisneb kogu meie väärikus ja suurus mõtlemises. Kui inimene ei mõtle vaid ainult omab, siis haarab unievrsum ta endasse. Kuid kui inimene mõtleb, haarab ta hoopis ise universumi endasse. Kõlbluse põhialus on hästi mõtlemine. Kui inimene suudab mõelda, tähendab see, et ta on suur. Inimese teadmine ja arusaamine selles, et ta on armetu, näitab tegelikult inimese suurust. 5. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab?
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud...
milletulemusena eirati selliseid mõtteid ning püüti saavutada õnnelikust. Mõtte selle kõigel on ülipositiivne aga samas naiivne. Surma kui olemuse kohta on minul endal hoopis teine arvamus. Ma nõustun Cioraniga selle kohapealt, et surma peab teadvustama,et saaks hinnata elu väärtuslikust. Inimesed kipuvad unustama kui ilus ja hea on olla elus seni kuni juhtub midagi draagilist nende lähedastega või iseendaga. See on kui äratus meelelahutuslikust Pascali elusüsteemist ning kohustab arvestama paratamatusega ehk siis surmaga. Samas muidugi oleks lollus sellest igapäev konstantselt mõelda. Sellesse peaks sutuma austusega. Eks väidetavalt ole surm järgmine tasand meie teekonnast. Seega ma iseenda filosoofilise noore inimese nägemuse läbi leiaksin, et vabasurm on kartmine enese ees. See on kui põgenemine reaalsuse ja iseenda ning teiste eest. Karta on kergem kui julgeda öelda tõde.
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea
vedeliku ruumala. Väliste jõudude poolt tekitatud rõhk Hüdrostaatika Hüdrostaatika seadused on rakendatavad vaid ideaalsete vedelike korral st. vedelik ei oma kaalu, puudub hõõrdejõud ja vedelik ei ole kokkusurutav. Nende seaduste abil saab hinnata ideaalsete (energiakadudeta) süsteemide käitumise üle. Reaalsetes hüdrosüsteemides tekib aga erinevaid energiakadusid kõikides, süsteemi Sele 2.5 - Pascali seadus komponentides. Teatud komponentide kasutamisel, kus toimub vedeliku voolu Hüdrostaatika aluseks on Pascali seadus, takistamine, on tekkivad kaod õigu- mille järgi staatilises olekus vedelikule poolest eelduseks nende funktsio- mõjuva jõu poolt tekitatud rõhk mõjub neerimisele. ühtlaselt kogu vedeliku ruumalas. Tekkiva rõhu suurus on võrdne
o § Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. o Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. o Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. o Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa o Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. § Üleslükkejõud ja kehade ujumine o Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N o Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem
liitumine, püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja. Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ning levivad takistuse taha. Hüdromehaanika — Rõhk vedelikus – Rõhk vedelikus sõltub selle sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes. — Pascali seadus – Hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes
ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14. Rõhumisjõud - on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. 15. Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p rõhk, F jõud, S - pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal. Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. 16. Newtoni I seadus: Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest: kui keha on paigal, siis ei mõju jõudusid ja kui liigub, siis seismajätmiseks või kiiremini liikumapanemiseks tuleb rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia loidus, laiskus).
oleks. Moskva paistab maailma silmis suure sipelgapesana ja inimesed sipelgatena · Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu. Olgu asi nii väike kui tahes ning nii tähtsusetu kui tahes, ta peab olemas olema, muidu on osake puudu ning asi pole terviklik · Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? See et nad ei usu enam mitte millessegi Küsimused Pascali Mõtete kohta: · Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Kaks äärmust, mille vahel inimene justkui asetseb, on lõputus ja olematus. Asjade lõputusest saame aimu siis, kui mõtleme päikesele, mille kõrval meie oleme nii väikesed ja tühised ning seejärel mõtleme päikesele, mis on võrreldes universumiga nii tühine. Asjade olematuseni jõuame, kui
printsiipide alusel tunnetame me esmaseid printsiipe." - "Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole aimugi." (Pr. Keeles sõnamäng: raison on nii mõistus kui põhjus) - Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. - Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Pascali kihlvedu - Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas igavene elu? - Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku vastust. - Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale. Kui võidame saame tasuks igavese õndsuse. Kui kaotame (kuna Jumalat pole), ei kaota me selles elus midagi peale pahede, saades asemele voorusliku iseloomu. - Targa mänguri jaoks on vaid üks valik. Suhe kristlusse
masinat, mis võimaldab teha raskemaid arvutus ülesandeid, mida oleks peast liiga keeruline või siis liiga aeganõudvad. Maailma esimene arvuti oli abakus, mis nägi täpselt samasugune välja nagu paljudel turunaistel on: Tabel, kus olid metallvardad sees ning nende otsas 10 kivikest või puust rõngakest. See oli leiutatud ligi 3000 aastat tagasi Mesopotaamias, kus seda kasutasidki enamasti kaupmehed. Järgmine arvutus masin oli, mis tehti peale seda oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin, mis leiutati 17. Sajandil. See koosnes ratastest(hammasrataste taoline), kus ühte ratas edasi keerata 10 ühiku võrra, siis liikus teisel real ratas 1 ühiku võrra edasi. Ainuke mure selle masinaga oli see, et sellega sai ainult liita. Arvutid jagunevad nelja põlvkonda: Esimese põlvkonna arvutid olid väga suured, kuid arvutasid kõvasti kiiremini kui inimene. Näiteks teadlased leiutasid arvuti, mis oli 30x50 jala suurune ja kaalus ligi 30 tonni
1 1 2= 2 1 1 2 1 4= 2 2 1 3 3 1 8= 2 3 1 4 6 4 1 16=2 4 1 5 10 10 5 1 32= 2 5 OMADUSED: 1. Kordajad on Pascali kolmnurgas. 2. Esimene ja viimane kordaja on alati 1. 3. Järgmise rea saame eelmise rea liitmisel. 4. Algusest ja lõpust võrdsel kaugusel olevad liikmed on võrdsed. 5. Liikmsed igas reas on n+1 6. Esimese ja viimase aste on n. 7. teine ja eelviimane kordaja on alati n. 8. Astmete liikmete suuma on alati n. 9.Kordajate summa on 2 n 10. a- kasvavad astmed. b- vähenevad astmed 6. Sündmusemõiste. Sündmuseks nim elementaarsündmuste ruumi U iga osahulka.
suuruse Xjaotuse erinevust normaaljaotusest. 16. Pidevad ja diskreetsed jaotused. Pidevad: 1) Normaaljaotus 2) X^2- jaotus 3) Empiiriline jaotus 4) Logaritmiline normaaljaotus 5) Gram-charlier normaaljaotus 6) Weibulli jaotusseadus 7) Eksponentjaotus 8) Gammajaotus 9) Beetajaotus 10) Studenti jaotus 11) F-jaotus Diskreetsed: 1) Binoomjaotus 2) Hüpergeomeetriline jaotus 3) Poissoni jaotus 4) Pascali jaotus 17. Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivoo näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku. 18. Mis on usalduspiirid? usalduspiirid, usaldusvahemiku alumine ja ülemine otspunkt. Usalduspiirkond on valimi põhjal arvutatud piirkond, millesse hinnatava parameetri tegelik väärtus kuulub teatava tõenäosusega. Selle tõenäosuse väikseimat lubatavat väärtust, milleks tavaliselt valitakse 0,99 või 0,95, nimetatakse usaldusnivooks. 19. Mis on nullhüpotees?
Joonkiirendusega liikuva keha jaoks tuleb arvestada inertsijõuga 20. Kuidas määratakse vedeliku süsteemi rõhukõrgus, survekõrgus ja imikõrgus? Rõhku võib esitada veesamba kõrguse meetrites (10 m.vs. = 1 at = 735 mm.Hg = 98.1kPa. (Pumpamisel kasutakse ülerõhuga määratud veesamba kõrguse jaoks mõistet survekõrgus ja vaakumiga määratud veesamba kõrguse jaoks mõistet imikõrgus.) 25. Kuidas kasutada Pascali seadust erinevate tihedustega vedelikega täidetud ühendatud anumate samarõhupinna arvutamiseks? Pascali seadus väidab, et vedeliku pinnale mõjuv rõhk kandub muutumatuna edasi vedeliku igasse punkti. Ühendatud anumates, kus erinevate vedelike pindadel on sama rõhk, on vedelike eraldus- pinnaga (samarõhupinnaga) määratud erinevate vedelike sammaste kõrguste suhe pöördvõrdeline vedelike tiheduste suhtega. 26
Siis -g dz=0, dz=0 ning z=const. Järelikult on absoluutse tasakaalu korral kõik vedelikus olevad rõhtsad pinnad samarõhupinnad. Üks neist on vabapind, s.o. vedeliku ja gaasilise keskkonna eralduspind. Hüdrostaatika põhivõrrand => , kus p0- vabapinnale mõjuv rõhk z0- vabapinna kõrgus. Punktis mis paikneb h=z0-z sügavusel vabapinnast valitseb rõhk p=p0+g(z0-z). Hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm: 1.7 Pascali seadus. Ülerõhk ja vaakum. Pascali seadus tasakaalus oleva vedeliku rõhu muutus mis tahes vedeliku punkti kandub muutumatuna edasi igasse vedeliku punkti. Pascali seadusel põhinevad mitemed hüdrostaatilised masinad, näiteks hüdropress. , Kui hüdrostaatika põhivõrrandis rõhk vabapinnale p0 võrdub õhurõhuga põ, siis saab arvutada absoluutrõhu, s.t rõhu, milles sisaldub ka õhurõhk
11. Hüdrostaatilise rõhu mõõteühikud? 12. Mis on ülerõhk, absoluutne rõhk, vaakum ja manomeetriline rõhk? Ülerõhk on rõhk mis on üle atmosfäärirõhu, absoluutne rõhk on rõhk milles sisaldub ka õhurõhk kui rõhk vabapinnale on võrdne atmosfäärirõhuga, vaakum on siis kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem ja manomeetriline rõhk on ainult ülerõhk, sest manomeeter ise on atmosfäärirõhu all. 13. Pascali seadus Rõhk vedelikus või gaasis kandub igas suunas edasi ühteviisi. 14. Hüdrostaatika põhivõrrand Hüdrostaatika põhivõrrand on võrrand, mille järgi on rõku tasakaalus olevas vedelikus võrdne vedeliku samba poolt avaldatava lisarõhu ja vedeliku pinnale mõjuva rõhu summaga. 15. Hüdrostaatilise rõhu jaotus horisontaalpinnal ja kõverpinnal. Horisintaalpinnal mille suurus on ja mis on täidetud sügavuseni h on rõhujõud järgmine
• Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2. Kosmoloogiline argument 3. Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest – Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650) 4. Pragmaatilised argumendid • Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 3 1. Teoloogiline argument • ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse / eesmärgipärasuse argument Otstarbekohasuse/eesmärgipärasuse argument • ing. k. argument from design, argument to design • õigupoolest argumentide tüüp kr. k. telos – 'siht', 'eesmärk'
Valguse laineline olemus avaldub difraktsiooni, interferentsi ja polarisatsiooni nähtuste kaudu. 23.Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Interferentsi käigus jaotatakse energia ruumis ringi. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. - Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha. 24. Pascali hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes.
mitmeid miljoneid elusid. Tänapäeval on väga raske kujutada ette elu ilma antibiootikumideta, sest nad on asendamatud ravimid bakterhaiguste vastu võitlemiseks. Need võitlevad parasiitide ja bakterite vastu, neid hävitades või nende arengut peatades. 8 Arvuti Esimene liitmisarvuti leiutati 1642.aaastal Blaise Pascali käeall, mis võimaldas arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis, korrutusarvuti leiutas aga Gottfried Wilhelm Leibniz 1673.aastal. Arvuti aga ei paistnud tol hetkel silma kui midagi revolutsioonilist. Üsna mõttetu hunnik rauda. Mitmetonniline arvutuslaud. Transistor, mis võimaldas vähendada seadme mõõtmeid, leiutati viis aastat peale esimese arvuti ehitamist, personaalne arvuti jõudis turule
inertsiks ja keha vastavat omadust inertsuseks) Tähis m, ühik 1 kg. Jõud vastastikmõju mõõt, mida mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. (tähis F, ühik 1N) 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2. 1N = 1kg 1 Rõhk füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. 1Pa on rõhk, mida avaldab jõud 1N 1m2 suurusele pinnale. 1653. a. Pascali seadus Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Raskusjõud gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil, kus kehadevaheliseks
Levimiskiirus - Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest v= λf 29. Lainete interferents ja difraktsioon Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks Difraktsioon - mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 30. Rõhk vedelikus Rõhk staatilises tasakaalus oleva vedeliku mingis punktis sõltub selle punkti sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetest p= p0 + ϱ gh 31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes.
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
D) Doppleri effekt Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallikas vaatleja (lainete vastuvõtja) suhtes läheneb või kaugeneb. Hüdromehaanika alused a. Vedelike peamised füüsikalised omadused b. Viskoossus c. Vedelikus mõjuvad jõud d. Hüdrostaatiline rõhk, hüdrostaatilise rõhu omadused e. Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid f. Hüdrostaatika põhivõrrand, põhivõrrandi rakendusvorm g. Pascali seadus h. Archimedese seadus i. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta j. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta k. Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta A) Vedelike peamised füüsikalised omadused Tihedus (kg/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku mass: � = �/ � . Erikaal (N/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku kaal: � = �� /V Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust
võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin, mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada, oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. 3. Liitmismasin Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Kuigi masin oli valmis, ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima
Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. Vedeliku poolt avaldatav rõhk on võrdeline vedeliku samba kõrguse ja vedeliku tihedusega. Mida suurem on mass, seda suurem on rõhk. p=*g*h p- Rõhu arvutamine (vedelik) - Tihedus h- Vedeliku (samba) kõrgus g- G-tegur Ülesslükkejõud
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie kasutame peamiselt rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi SI ( pr.k. Syste`me Internatsional) mis võeti kasutusele 1960 a. Selle süsteemi põhiühikud on : meeter (m), kilogramm (kg) , sekund (s), amper (A), kelvin (K), kandela (cd) ja mool (mol). Skalaarid ja vektorid. Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v , F . Tehted vektoritega: 1. Vektori korrutamine skaalariga. av = av 2. Vektorite liitmine. ...
Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. Vedeliku poolt avaldatav rõhk on võrdeline vedeliku samba kõrguse ja vedeliku tihedusega. Mida suurem on mass, seda suurem on rõhk. p=*g*h p- Rõhu arvutamine (vedelik) - Tihedus h- Vedeliku (samba) kõrgus g- G-tegur Ülesslükkejõud
tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad. 1. Algelised arvutusmasinad Mida lugeda esimeseks arvutiks, on vaieldav. Kui käsitada arvutit kui masinat, mis hõlbustab arvutamist, võib esimeseks arvutiks nimetada abakust. See leiutati 3000 a eKr, arvatavasti Mesopotaamias. Raami külge olid kinnitatud pulgad, mille otsas olid kettad, mida pulga ühest otsast teise lükates saigi teha arvutusi. Järgmiseks suureks etapiks arvutite ajaloos võiks lugeda Blaise Pascali ratastest koosnevat leiutist, mille abil sai liita ühte ratast 10 ühiku võrra edasi lükates liikus järgmine ühe ühiku võrra edasi. Muid tehteid antud masinaga teha ei saanud. Aaastal 1694 lõi Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz masina, mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui
Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita (Arvuti ajalugu 2009). Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas. Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused
tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. 13. Joonda järgmine lõik vasakule. Font Sylfaen, lainelise joonega allajoonitud. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. 14. Järgmiste lõikude puhul määra vahe enne lõiku 8p ja pärast lõiku 10p. Värvi erinevate lõikude tekst erinevat värvi. Monitor ehk kuvar (Display) on seade, mis näitab pilti. Kuvari ekraani diagonaale on mitmesuguseid - alates 15. tollist kuni 21. tollini välja.
o Doppleri efekt (+ joonis) Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul 10) Hüdroaeromehaanika alused o Rõhk (+ valem ja mõõtühik) Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega o Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi o Archimedes’e seadus (+ valem) Archimedese seadus , mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga o Vooluhulk (+ valem ja mõõtühik) Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus
Kehade rõhumine on nähtus, mille tulemuseks on keha pinna deformatsioon. Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter. Tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub ainekoguse massi ja selle ruumala jagatisega. J=m/V. Ühik: kg/m3. Mõõteriist: areomeeter. p=Jgh. Pascali seadus: vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades ühteviisi. Normaalrõhk (õhus) on 101 325Pa või 760 mmHg. Kehale vedelikus või gaasis mõjub üleslükkejõud. Keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass ja ruumala on võrdne keha massi ja ruumalaga. Üleslükkejõud sõltub keha poolt välatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuvast raskusjõust. Fü=JgV. Ujumise korral Fr=Fü, keha tihedus väiksem keskkonna tihedusest.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Venus peegli ees. 4 1648 Reiner Brockmann maetakse 14. jaanuaril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse (hetkel Oleviste kiriku põranda all, täpne hauakoht pole teada). 1648 Vestfaali rahu lõpetab Kolmekümneaastase sõja. 164853 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss. 1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
