Dünaamika põhimõisted (0)

2. kursus  - mehaanika
Dünaamika põhimõisted
1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata 
küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 
2. Mass -  keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. 
Selgitus : kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, 
seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). 
Suurema massiga keha on inertsem.
3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk 
ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund 
ühtib jõu suunaga. 
4.  Jõu ühik  1 N  ( njuuton ) on   defineeritud Newtoni   II seaduse abil: jõud 1 N annab 
kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F
5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris  asuvaid  kehi. 

Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus  leitakse  valemist  

F =
g
m
. Raskusjõud on alati suunatud Maa  keskpunkti  poole.
6. Gravitatsiooniseadus – kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline 
nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse  ruuduga .
m m
F=G 1 2
2
r
F – jõud
m1m2 – kehade  massid
r – kehadevaheline kaugus
2
N ⋅ m
G – gravitatsioonikonstant (
11
6,7 ⋅ 10
2
kg
7. Keha kaal - jõud, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis 
on  P,  ühik  1   N.  Arvuliselt   on   kaal   võrdne   raskusjõuga.  Erinevus   seisneb   selles,   et 
raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi.
8. Kaalutus - keha kaal on null ehk puudub, näiteks keha kaaluta olekus.
9. Deformatsioon -  keha kuju või ruumala muutus välise jõu mõjul. Kui keha kuju ja 
ruumala  taastub , siis on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju või ruumala ei 
taastu, on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsel deformatsioonil taastub keha 
kuju või ruumala tänu elastsusjõule. Kõikide elastsete ainete korral kehtib kindel seos 
deformatsiooni suuruse ja elastsusjõu vahel:
2. kursus - mehaanika
10.   Hooke    seadus  -  elastsel   deformatsioonil   tekkiv   elastsusjõud   on   võrdeline   keha 
pikenemisega. Selle seaduse sõnastas 1660.a. Robert Hooke.
Fe = - k ∆l,
kus Fe  on elastsusjõud,  ∆l keha  pikenemine  ja k – jäikustegur .  Jäikustegur näitab, kui 
suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri  ühikuks 
on 1 N/m. Hooke’i seadus kehtib juhul, kui keha mõõtmed  taastuvad  pärast mõjuva jõu 
lakkamist. 
11. Elastsusjõud -  jõud, mis tekib elastsete kehade deformeerimisel ja püüab taastada 
keha esialgset kuju.
12. Hõõrdejõud - tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende 
osade liikumist. Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui kahjulik nähtus.
Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks.
Hõõrdumist   iseloomustab   hõõrdejõud.  Hõõrdejõud  on   võrdne   hõõrdeteguri   ja 
rõhumisjõu korrutisega  F = µ N. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või 
keha liikuma sundivale jõule. 
13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja 
normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus.
Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus 
ei   olene   kehade   kokkupuute   pindalast.   Samuti   on   veerehõõrdejõud   väiksem 
liugehõõrdejõust. 
14. Rõhumisjõud - on pinnaga ristiolev jõud, mis  surub keha vastu pinda. 
15. Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega:
         p – rõhk, F – jõud, S - pindala.
Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal. Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha 
rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid  alluvad  Pascali seadusele.
16. Newtoni I seadus: 
Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud 
või kui mõjuvate jõudude summa on null.
See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest: kui keha on paigal, siis 
ei mõju jõudusid ja   kui liigub, siis seismajätmiseks või kiiremini liikumapanemiseks 
tuleb rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse  inertsiks  ( inertia  – loidus,  laiskus ). 
Sellepärast kutsutakse ka Newtoni  I seadust inertsiseaduseks.
Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda 
kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). 
2. kursus - mehaanika
Newtoni I seadus näitab, et kui kehale ei mõju jõudu (või jõudude summa on null), siis 
keha liigub ühtlaselt (ehk kiirendus on null). Järelikult – kui mõjub jõud, siis kiirendus ei 
ole null. 
17. Newtoni II seadus: 
Suurema massiga kehad saavad väiksema kiirenduse jääva jõu korral ja sama massiga 
kehadest saab suurema kiirenduse see, millele mõjub suurem jõud.  See näitab, et
Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 
Valemi kujul avaldub seadus järgmiselt:


F
a =
   , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund ühtib 
m
alati jõu suunaga. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni  II seaduse abil: jõud 
1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . 
18. Newtoni III seadus: 
Jõu avaldumiseks on alati tarvis vähemalt kaht keha. Ühel kehal ei saa olla jõudu, jõud 
avaldub alati vastastikmõjus ja paarikaupa. Näiteks kui kummipaela otsa riputada keha, 
siis keha venitab paela välja, aga pael omakorda tõmbab kuuli ülespoole.
Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste 
jõududega. 
19.  Impulss  ehk  liikumishulk  - keha liikumist iseloomustav füüsikaline suurus.
p = mv
20. Jõu seos impulsiga - Jõud näitab, kui palju muutub impulss ajaühikus. Igapäevases 
elus puutume kokku mitme keha liikumisega (näit. kehade põrked).
21. Suletud süsteem – ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemist väljaspool olevate 
kehadega.
22. Impulsi jäävuse seadus
Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemides. Suletud süsteemi koguimpulss on 
jääv. Impulsi jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid. Reaktiivmootori 
tagaosast (düüsist) väljuvad gaasiosakesed omavad  impulssi . Vastavalt impulsi jäävuse 
seadusele saab samasuguse kuid vastassuunalise impulsi reaktiivmootor, mis liigub 
vastassuunas .
23.  Ringliikumine  -  keha või keha punktid liiguvad mööda ringjoonekujulisi trajektoore.
24. Ringjooneline liikumine (ehk  tiirlemine ) – keha liigub mööda ringjoonekujulist 
trajektoori. Trajektoori kõveruskeskpunkt asu väljaspool keha (näit. Maa tiirleb ümber 
Päikese).
2. kursus - mehaanika
25. Pöördliikumine (ehk pöörlemine) – Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. 
Keha punktid liiguvad mööda erinevaid kõverusraadiusega trajektoore (näit. 
grammofoniplaadi, saeketta pöörlemine).
26. Pöördenurk – kui keha teeb  ringjoonelisel  liikumisel täisringi, siis on pöördenurk 
360°. Pöördenurka tähistatakse tähega φ (fii).
Mõõdetakse radiaanides (lühend – rad)
360° = 2π rad
π = 3,14
180° = π rad
27.  Nurkkiirus  - pöördenurga muutumise kiirus ajaühikus
ϕ
ω =
rad
 Ühik: 
t
s
28.  Joonkiirus  - ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe
l
m
v =
Ühik: 
t
s
l – ringjoone pikkus (m)
29. Nurkkiiruse ja joonkiiruse omavaheline seos
v
ω =  
r – ringjoone raa
r
30. Periood T – aeg, mis kulub ühe täisringi tegemiseks (s)
31. Sagedus f – täisringide arv ajaühikus (Hz)
2
1
Valemid:          T =
ω = 2π f
f =
T
32. Kesktõmbekiirendus - kiirendus ringliikumisel on suunatud alati ringjoone 
keskpunkti poole.
v2
a =
a
2
= ω r
r

Document Outline

• 16. Newtoni I seadus: 
• Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null.