LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
jooksul jõudis Gödel publitseerida aukartustäratava hulga artikleid ning käsitleda pea kõiki loogikavaldkondi. 2.5.6 Automaadid, programmeerimine ning lahenduvus Tuhandeid aastaid on lisaks sõrmedele kasutatud arvutamise juures abiks arvutuspulki, arvelaudu jm. Selliseid abivahendeid ei saa nimetada arvutusmasinateks, sest arvutamise meetodid pidid olema ikkagi kasutaja peas. Esimesed mehaanilised arvutusmasinad leiutati Euroopas 17. sajandil, tuntumad neist on Prantsuse filosoofi Blaise Pascali liitmise-lahutamise masin ning Leibnizi masin, mis suutis lisaks korrutada, jagada ja ruutjuuri arvutada. 1822. ehitas inglane Charles Babbage prototüübi esimese programmeeritava arvuti prototüübi: Babbage' masinale sai kasutaja vabalt ette anta meetodeid, mida mehaaniliselt järgides masin soovitud tulemuseni j~udis. Esimesi programmeeritavaid elektronarvuteid hakati ehitama 1930. aastate lõpus ja neljakümnendate alguses nii Saksamaal, Inglismaal kui USAs
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
ja magnetvälja suuna vahel. Lorentzijõuks nim. elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: F=q(E+v*B), kus F-osakesele mõjuv jõud (N), E-elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), B-magnetiline induktsioon (teslades T), osakese laeng (kulonites C), V on osakese kiirus (m/s). 6. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. Selle seaduse sõnastas esimesena prantsuse matemaatik Blaise Pascal. 7. Energia on skalaarne füüsikaline suurus,mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja selle ühik SI-süsteemis on 1 džaul. Mehaaniline energia: kineetiline ja potentsiaalne energia Soojusenergia Tuumaenergia
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2 s raskuskiirendus ja h sügavus, st rõhk sõltub sügavusest) ja Pascali seadusega väljendatavat rõhku, mis käib kinnises anumas olevale vedelikule ja gaasile avaldatava rõhu kohta, mis kandub edasi igas suunas ühtviisi. Viimasele põhineb hüdrauliline press. F1 Esimese kolvi all tekib õlis rõhk p = , mis
Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest. Me ei taha, et teised meid petaksid samas aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid kahjulik rääkijale endale, sest teda hakatakse rääkimise eest vihkama. Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pascal kutsub inimest pilliroogks kuna inimene on täpselt sama nõrk, sama habras, sama haavatav. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurditunne ei küsi aega ega kohta- see võib igalpool, igal ajal näkku karata. Tõde on absurdne kuna on faktid (räägivad
NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2 s raskuskiirendus ja h sügavus, st rõhk sõltub sügavusest) ja Pascali seadusega väljendatavat rõhku, mis käib kinnises anumas olevale vedelikule ja gaasile avaldatava rõhu kohta, mis kandub edasi igas suunas ühtviisi. Viimasele põhineb hüdrauliline press. F1 Esimese kolvi all tekib õlis rõhk p = , mis
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe.........................................................................................
1973. aastal inspireerituna Ken Thompson'i esitlusest, ostis varem suurarvuteid kasutanud California Ülikool Berkeley-s PDP-11/45 miniarvuti 1974.a. jaanuaris paigaldas Keith Standiford PDP-11/45 miniarvutile UNIX-i neljanda versiooni. 1974.a. kevadel lisati PDP 11/40 1975.a. aasta sügisel lisati PDP 11/70. 1977.a. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1BSD. Tegemist oli lisaga UNIX-i kuuendale versioonile, sisaldades Pascali kompilaatorit ja ex tekstiredaktorit. 1978.a. keskel ilmunud 2BSD tõi veaparandusi 1BSD süsteemile, lisandusid vi tekstiredaktor ja C kest. 2003. aastal ilmus viimane 2.11BSD uuendus ja ta on PDP süsteemides kasutusel veel tänapäevalgi. 37 BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978 aastal VAX-11/780 miniarvuti.
Samuti uurib usu ja mõistuse vahekorda ning keelt, mida religioosses praktikas kasutatakse. Jumalatõestused Erinevad argumendid: Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument (Ontoloogiline argument – Jumala mõiste on selline, et temast ei saa mõelda teisiti kui olemasolevast, seda argumenti ei peeta tõsiseltvõetavaks) Pragmaatilised argumendid – Pascali kihlvedu: Jumalasse tasub igal juhul uskuda, kui on olemas, saan päästetud, kui pole, ei kaota ma midagi. Teleoloogiline argument telos – siht, eesmärk. See on kavandatust eeldav või järeldav argument, otstarbekohasuse või eesmärgipärasuse argument. Üldine sõnastus: Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisama hästi kui Jumal, nii et argument algpõhjusest on täiesti paikapidamatu.” Lõpmatu põhjuste ahel - Kosmoloogilise argumendi järgi ei ole võimalik mõelda, et põhjuste ahel läheb tagasi lõpmatuseni. Lõpmatu põhjuslik ahel ei pruugi olla võimatu ega mõeldamatu. 3) Ontoloogiline argument Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest. Descartes. 4) Pragmaatiline argument Pascali kihlvedu. Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, saan usu läbi päästetud. Kui Jumalat pole, siis ei kaota ma midagi. 10. LOENG: ÕIGLUS „Tundub, et õiglust ja ebaõiglust võib mõista mitmes tähenduses, aga kuna nad on teineteisele lähedased, ei torka nende tähenduste kattumine silma ega ole nii märgatav, kui kaugete mõistete puhul“ Aristoteles ÕIGLUSE LIIGID. Aristotlesest saati eristatakse kahte liiki õiglust: 1
ideaalkeel või keelemudel. [17]Samuel Pufendorf (1632-1694) M. Luts lk. 103-106 [18]Tähelepanu pöörata P-i õpetuse sellele aspektile, mis eristab seda loomuõiguskäsitlustest: inimese käitumine on allutatud inimese moraalsele loomusele, moraalsele maailmale, mis vaatamata sellele, et eksisteerib lahutamatult koos inimese füüsilise olemuse või maailmaga, on siiski oleva selgelt eristatav olemisviis (sama ilmnes juba Pascali mõtetes). [19]Christian Wolff (1679-1754) Mõistusõiguse viimane suur esindaja ja õiguspraktika mõjutaja oli Christian Wolff. W. oli Leibnizi peamine järgija ja tõlgendaja. Tema loengukarjäär algas 1703.a. Leipzigis. 1706-1723 oli Halles matemaatikaprofessor, pidas loenguid ka füüsikast ja sõjaehituskunstist. Kuid tema peale kaevati Preisi kuningale (Friedrich Wilhelm I) ning kuna ta olla "saatust õpetanud" ning eitavat seega inimese vaba
· Sellepärast on riigivõimul alati õigus sekkuda vahel. religiooni küsimustesse. · Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. · Ainus õige religioon on riigi poolt tunnustatud kirik Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, kõik muu kuulub ebausu valdkonda, keelamisele otsuse usu poolt või vastu. ja likvideerimisele. · Pascali kihlvedu · Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas · Hinnang ja järelmõju igavene elu? · Kõige suurem etteheide ühekülgsus. · Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku · Mehhanistlik psühholoogia vastust.
anumast väljapoole, peab rõhk olema alati positiivne suurus (rõhkude vahe muidugi mitte!). Pinnatükk dS vektorina Kui rääkida rõhust vedeliku sees, tuleb meil kujutleda mingit vedelikuosakest ja sellele mõjuvaid jõude. Tasakaalu korral vedelik seisab paigal, vedelikuosakesed on järelikult liikumatud ja neile mõjuvate jõudude resultant null. See on võimalik vaid siis, kui rõhk on sõltumatu suunast - veel üks tõestus Pascali seadusele. Rõhk raskusjõu väljas. Vedeliku omapäraks gaasidega võrreldes on pinna olemasolu. Meile harjumuspärane horisontaalne tasane pind kujuneb raskusjõu mõjul - vedeliku osakesed võtavad sellise asendi, kus neile mõjuvad jõud on tasakaalus. Kui veepind ei oleks horisontaalne, tekiks pinnal asuvatel osakestel "kaldpinna efekt" - raskusjõu pinnaga paralleelse komponendi mõjul hakkaks osakesed alla libisema; see
tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650)) Pragmaatilised argumendid- Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 94. Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse /eesmärgipärasuse argument ing. k. argument from design, argument to design õigupoolest argumentide tüüp kr. k. telos 'siht', 'eesmärk Teleoloogilise argumendi üldine sõnastus
See põhjustab ainult vedeliku ruumala muutust, kuid see ei mõjuta rõhku nagu edaspidi näeme. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule mõjuvat jõudu: F p= ; S Rõhk ei ole vektoriaalne suurus, kuigi jõud on. Põhjus on selles, et rõhu avaldises arvestatakse ainult pinnaga risti olevat jõudu ehk normaalrõhumisjõudu. Jõu skalaarset olemust kinnitab ka Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. Rõhk vedelikus See on tingitud vedelikusamba kaalust. Iga vedeliku kiht rõhub enda all olevat kihti. 27 F = m g = V g; V V, h S= ; h V g
141. dx 0 (1 + x)3 142. x sin xdx 0 2 xdx 143. 1 x-1 1 144. x ln xdx 0 2 dx 145. 1 (x - 1)(2 - x) 146. Arvutada paraboolidega y 2 +8x = 16 ja y 2 -24x = 48 piiratud kujundi pindala. 147. Arvutada astroidiga x = a cos3 t, y = a sin3 t piiratud kujundi pindala. 148. Arvutada Pascali teoga = 2a(2 + cos ) piiratud kujundi pindala 149. Arvutada joone y = ln(1 - x2 ) kaare pikkus l~oigul 0; 12 . 150. Arvutada joone y = x - x2 + arcsin x pikkus. 151. Arvutada joone x = a(cos t + t sin t), y = a(sin t - t cos t) kaare pikkus punktist, milles t = 0 punktini, milles t = . 3 152. Arvutada h¨
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
