- anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse ehk Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ütleb, et kahaneva toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu hooned ja
kasvab, rahvastiku poliitika – sündimuse suurendamine, vanurite kaasamine ühiskondliku ellu, probleemid – tööjõu puudus, immigratsioon, sotsiaalhoolduse arendamine. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid – kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid – madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 7. Mida näitab positiivne rändesaldo, mida negatiivne rändesaldo? Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 8. Nimeta sundrände põhjused.
Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitöötlemine ja masina- ning keemiatööstus. Jõudsalt arenes ka põllumajandus. Kuid liigne kaupade nõudlus muutis peagi põllumaade viljakuse peaaegu olematuks. Kuna enam muud üle ei jäänud, hakkasid farmerid üles kündma kehvu maid, mis olid ammu sööti jäetud või mida ei oldud kunagi varem haritud. I maailmasõja järel majanduse arenedes suurenesid ka inimeste palgad ning elatustase. Kahjuks ei kestnud see edu aga lõpmatuseni. Ameerika minevikus on ka negatiivseid mälestusi. Nimelt "Mustal teisipäeval" kukkus New Yorki Aktsiabörs 11.7% ning seda krahhi 1929. aastal 29. oktoobril peetakse Suure depressiooni alguseks ja sümboliks. Nimelt algas Ameerikas majanduskriis, mille põhjusteks oli inimeste kiire soov rikkaks saada, mis põhjustas USA väärtpaberituru kokkuvarisemise. Lisaks muutus populaarseks masstootmine,
Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust.
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000
kohta. Burgerid ostetakse sisse hinnaga 3,5 krooni tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberkott lähevad maksma 4,5 kr hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaks on arvestatud 4000 kr kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas. Hamburgeri müügihind on 16,25 krooni. Mitu hamburgerit tuleks tunnis keskmiselt müüa, et vältida kahjumit? (eeldame lihtsustatult, et kiosk müüb ainult üht toodet. Püsikulud 3500 rent 4000*2= 8000 palgad Püsikulud kokku 8000+ 3500= 11 500 Muutuvkulud elekter, vesi kommunikatsioon 2,5kr/burger burgeri hind 3,5kr/tk pihv, salat, juust, kaste ja paberkott 4,5kr/burger kokku: 2,5+ 3,5+4,5= 10, 5kr/burger 16,25(hamburgeri müügihind)- 10,5= 5,75 müügitulu/burger 11 500:5,75= 2000 burgerit tuleb müüa, et tulu-kulu=0 20(päeva)* 8h= 160h on burgerikiosk avatud 2000:160= 12,5 burgerit h Vastus: 12,5 burgerit h Ülesanne 3.
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (1554 1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma
Viimase kümnendi jooksul on meie kodumaal nii mõndagi muutunud. Me oleme astunud nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeteks, võtnud kasutusele ühisraha Euro ning meil on võimalus reisida Euroopa Liidu piires viisavabalt. Nüüdseks on eestlased juba Euroopa ühisrahaga harjunud. Euro tulek tegi küll tunduvamalt lihtsamaks rahvusvaheliste arvelduste tegemise, kuid tavainimese elu muutub järk-järgult vaid kallimaks. Samal ajal, kui hinnad tõusevad, säilitavad palgad oma ,,endise kuju". Ega siis ilma asjata streikinud hiljuti meie koolide pedagoogid, kes riigi poolt omale määratud palka naeruväärseks pidasid. Hetkel on kõigi tähelepanu juba mitmendat nädalat kestval arstide streigil. Pikad ravijärjekorrad vaid venivad ning vastu võetakse enamasti vaid hädavajalikku ravi vajavaid patsiente. Teleintervjuudes räägivad kirurgid, kuidas edasi lükatakse kõik operatsioonid, mis mõjutavad vaid inimese elukvaliteeti. Näiteks veenilaiendite
Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuutsid ühiskonda, olid, aurik( Robert Fulton), vedur( George Stephemson), patarei( A. Volta), elektrigeneraator( Michael Faraday), elektripirn( T. A
valdkonnad, mis moodustavad suure osa SKP-st, valisin välja palga, tööandja sotsiaalmaksed ning hüvitised töötajatele. Aastad 2007-2013 olid Eesti majanduses väga muutlikud. Pärast 2000. aastate suurt buumiaega jõudis aastal 2009 Eestisse tõsine majanduskriis, mis oli majanduslanguse kõige madalam punkt. Majandus hakkas uuesti kasvama 2010. aastal ning paari aastane majanduskriis hakkas lõppema. Aastaks 2011 olime tagasi 2007. aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad, tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama. Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal ning vaadeldava perioodi lõpus ehk 2013. aastal on palgad isegi suuremad kui buumiajal. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on otseselt seotud palkadega ning mis moodustavad
tagasi, mis tähendab, et turu keskkond oli veits teistsugune, kui praegu. Ettevõte valiku põhjuseks oli valdkond, milles see tegeleb ehk meretransport, ning firma spetsialiseerumine Reefer shippil ehk refrigiraator transpodil. Intervjuu küsimused olid koostatud tuginedes juhendile, kuid mõned lisandid küsitleja poolt on siiski olemas. Enne seda, kui ettevõtja sattus ärivaldkonda, tegeles ta jalgrattaspordiga ning oli palgaline sportlane. Kahjuks enamus sportlaste palgad (välja arvatud tennist ja mõned muud alad) ei ole piisavalt suured,et luua oma perekonna liikmetele ehk kõige kallimatele inimestele häid elutingimusi. Samas ettevõtjal on, nagu ta ütles, just tänu spordile välja arenenud teatud iseloomu jooned, tänu millele oli ta väga ambitsioonikas ning valmis kõvasti tööd teha. Meeskonna tol ajal ettevõtjal ei olnud, kuid oli kindel partner, kes jagas tema äriideid ning oli valmis neid välja töötada
millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud. hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab suurendama nende kaupade tootmist. tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima soodsamaid ostuvõimalusi või vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest. ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Ostjad konkureerivad üksteisega toodete ostmisel, otsides soodsamat hinda, kvaliteeti, kogust. Müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad, selliste hindadega, mida tarbijad on valmis maksma.
Ma saaksin see aasta rohkem kaupu kui eelmine aasta sama hinna eest. Lühiajaline deflatsioon tuleks Eestile kasuks, sest aastaid Eestis olnud kõrge inflatsioon on hinnad teiste riikidega võrreldes kalliks tõstnud. Deflatsioon aitab hindasid normaliseerida ja kaupade või teenuste hindasid viia kättesaadavamale tasemele ka nendele inimestele kes ei saa neid kaupu endale osta. Inflatsioon on aga tõestuseks majanduses hästi minevast olukorrast, kus rahva ostujõud kasvab, palgad tõusevad ning tänu sellele tõusevad ka kaupade ja teenuste hinnad. Inflatsioon ja deflatsioon ongi sellised mõisted mis võivad mõjuda riigile ja inimestele nii positiivselt, kui ka negatiivselt. Ma arvan, et inflatsioon on parem, kui deflatsioon, sest inflatsioon soodustab rohkem uute ettevõtete tekkimist ja annab neile paremad lootused hakkama saada. Inflatsiooni ajal kasvab majandus paremini ning palgad on kõrgemad. Kasutatud allikad: 1) http://www.epl
Ta ei ole enam see väike abitu linn kuskil Venemaa kõrval. Eesti on see väike tugev riik Euroopas, mis kuulub nüüdseks maailma viie rikkaima riigi hulka. Viisavabadus enamike riikidega. Välissuhted on eriti head Ameerika Ühendriikidega ja Saksamaaga. Eestlased on teinud endale nime kui suurepärase kultuuriga rahvas. Muutunud on ka rahaühik. Kui vanasti oli selleks kroon, siis nüüd on käesolevaks rahaks euro. Euro tulekuga muutus Eesti elu kallimaks, kuid tõusid ka palgad, nii et selles vallas jäi kõik samaks. Eesti kultuur on väga rikastunud lauluga ja uudse spordiga. Eestlased on väga- väga suur laulurahvas. Oma lauluga on nad sillutanud tee Euroopa südamesse. Tallinna Vanalinnast on saanud üks maailma turistiderohkemaid paiku. Viru tänav töötab 24/7 ja võõrustab enamjaolt soomlasi, rootslasi, taanlasi ning ameeriklasi. Turiste tõmbab eriti meie kiikingusport, mis on maailmas väga populaarseks saanud. Kuna seda sporti
Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid". Tuleks rohkem
korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute likvideerimine, kauplemine balkani ja Lõuna-Ameerika riikidega (tooraine). Siseolukord: juutide kõrvaldamine Rassiteooria: aaria rass kui Euroopa kultuuriloojad, valitsejad, juudid ja mustlased on alamrass, rassidoktriinandis Saksamaale eesmärgi, ühtsustunde ja ohvrid, rass peab vabanema roojasest hävitada
Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24% Turism 114% 214% 100% Side 129% 104% -25% Rõivad/jalatsid 134% 149% 25% Haridus ja lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, majutus 124% 179% 57% Tervishoid 112% 195% 83% Põllumajandus töötajate palgad on aastatega tõusnud. 2000.aastal oli nende keskmine palk 2823 krooni ning 2007.aastal oli keskmine palk põllumajanduses 8609 krooni. Seitsme aastaga on selle ala töötajate keskmine palk tõusnud 5786 krooni ehk 186%. Keskmised hinnad on tõusnud 57%. Järelikult on põllumajandus töötajate elukvaliteet paranenud, sest keskmine palk on suurem on suurem kui keskmine hinnatõus. Põllumajandus töötajaid mõjutab toidu hindade tõus vähem, kui linnas elavaid inimesi,
ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilises majanduses palgad tõusevad ja majandus areneb. Palkade tõusud omakorda suurendavad tarbijate ostujõudu ja mida rohkem ostetakse seda suuremat kasumit teenib firma, kes antud tooteid toodab. Aga kui mõelda sellele, et firma tootmiskulud suurenevad koos inflatsiooniga, siis hakatakse mõtlema, kas ettevõtted teenivad ikka nii suuri kasumeid nagu arvatakse. Loomulikult on uutel ettevõtetel kergem tulla turule inflatsiooni ajal, kuna rahval on raha, et tooteid osta, aga tooted ei pruugi enam olla nii
kapitali taastootmist ja ringlemist. Merkantilistid Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (15541612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean-Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga.
vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka tõdeb, et palgatõusuga suureneb ka inflatsioon. Seetõttu võib nimetada kiiret palgatõusu lühiajaliseks kasuks. ,,Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb efektiivsematest ettevõtetest tööjõud." Omades taustteadmisi, arvan ma, et see võis olla üks majanduskriisi põhjustest. Enne kriisi polnud elul viga. Palgad tõusid, mis tekitas inimeses kindlama tunde, et saab endale rohkem asju lubada, kui varem. Selline käitumine soodustas ka kergekäeliselt pangalt laenu võtmiseks, kuna tol hetkel ei paistnud probleemiks olevat laenu tagasimaksmine. Kristjan-Olari Leping arutleb Ärilehe artiklis, et riik peaks palju rohkem toetama teadust, innovatsiooni, tehnilist kõrgharidust ja kutseharidust. See on oluline, et Eestis oleks rohkem
2.Eraomand: seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks, tõuge kasutada oma vara võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt 3.Hinnad annavad informatsiooni *tarbijate käitumise kohta, *ressursside kasutamise loobumiskulude kohta *ressursside väärtuste kohta *tootmiskulude kohta 4.Hinnad motiveerivad 1)ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad vähem. 2)tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte 3)ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas toota?toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kellele toota
konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Sotsiaalne Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) RV-d rahaülekandeid Väliselanike arv riigis Vahetusõpilaste arv Globaliseerumise mõõtmine Infovood Väliskõnesid minutites Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Poliitiline tegevus Välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, WTO, NATO, EL) Osalemine ÜRO missioonides
Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maksta väärilist palka oma haritud ja ka vähem tarkadele inimestele. Minule ja kindlasti ka paljudele teistele inimestele on vastumeelne siinne kliima. Eesti ilmastikku
- 2.Tootmiskulud 1. Tooted 2000.- 2200.- 2000.- 2400.- 2000.- 2500.- 2. Tööliste palk 4800.- 4500.- 4800.- 4600.- 4800.- 4900.- 3.Turunduskulud 1. Reklaam 600.- 550.- 700.- 600.- 400.- 350.- 4.Üldhalduskulud 1. Rent 1100.- 1100.- 1100.- 1100.- 1100.- 1100.- 20000.- 20000.- 20000.- 25000.- 24000.- 20000.- 2. Juhtide palgad KASUM 5500.- 9650.- 13400.- 6300.- 15700.- 23150.- Rahavoogude plaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni SISSETULEK Müügitulu 3000.- 3400.- 3500.- 3650.- 3800.- 4000.- Omakapital 60000.- 55000.- 52000.- 54000.- 62000.- 60000.- Laenuraha - - - - - -
suurendama nende kaupade tootmist. - tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima soodsamaid ostuvõimalusi või vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest. - ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega
Õppimine ei sõltu ainult koolist, vaid paljugi enesest. Tuleb vaid endale seada silme ette siht ja õppida nii hästi kui võimalik. Öeldakse, et Põhjamade rahvad on külmad ja enesesse tõmbunud. Tõesti, minu arvates peab see ütlus üsnagi paika. Eestlased on küllaltki kinnised. Paljudel on masendus, lihtsalt paha tuju ja elu pole kiita. Miks see nii on? Kindlasti on üheks põhjuseks kliima. Alatasa on udused ja vihmased ilmad ning päikest on harva näha. Palgad on väikesed ja hinnad muudkui tõusevad. Öeldakse, et korralikku palka saavad vaid riigitegelased ja tavainimesed peavad hakkama saama väikeste summadega. Nii see on , et Eestis on paljud inimesed sunnitud elama vaesuses, millest on kahju. Tänapäeval on raha tähtsalt kohal, kuna tasuta ei saa siin peaaegu midagi. Paljud leiavad endale mingisuguse viisi, kuidas raha teenida. Lõpuks on olukord selline, et riigis on ainult rikkad ja vaesed. Keskpäraselt hakkama saavaid inimesi on vähe.
töötasusid, selgus valitsegu mõõdikutes. Erinevate ametite palkade ja tööaegade võrdlus ei anna ülevaadet palgalisest diskrimineerimisest. Statistika paneb aga kõik ühte patta ja teisaldab neist mitmeti tõlgendatavaid näitajaid." ettevõtja Eugen Veges ,,Probleem on liiga suures kontrastis madala- ja kõrgepalgaliste vahel ning töötajate palgad peavad järele tõusma. Pigem ma nõustun pankur Indrek Neiveltiga, et tuleb maksusüsteem ehitada selliseks, et madalad palgad oleksid vähem maksustatud, et soodustada nende palkade tõstmist. Veondus- ja laondusvaldkonna väike sooline palgalõhe tuleneb sellest, et transpordivaldkond on kõige paremini kollektiivlepingutega kaetud. ,, ametiühingujuht Peep Peterson Kolm külalist neljast olid poolt ja arvasid, et Eestis on sooline palgalõhe. Sellest kolmikust jäi aga oma veendumuste tõttu kõrvale ettevõtja Eugen Veges, kes arvas,
Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise suhtes jäigad, siis jäävad hinnad neis valdkondades samaks, kus nõudlus väheneb ja tõusevad nendes valdkondades, kus nõudlus suureneb. Inflatsioonist on kasu harva ja vähesel määral. Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust. Teades, et raha kaotab iga päev teatud osa oma väärtusest püüavad raha omanikud seda mitte enda käes hoida, vaid seda investeerida
Maailmas on olemas kahte liiki maksussüsteeme – progressiivne ja proportsionaalne. Viimane süsteem on kasutusel ka Eestis ja tähendab, et olenemata inimese tulude suurusest jääb maksumäär samaks, mis teeb inimesed ühiskonnas teineteise ees võrdseks. Progressiivses süsteemis on oluline, et maksud tõusevad koos sissetuleku suurusega – jõukamatel inimestel on seega kõrgemad maksud. See võrdlus ja tasakaal oleneb ka riigi majandusest. Näiteks Eestis, kus on madalad palgad, on maksumäär kõigil sama. Kuid riikides, kus on palgad oluliselt kõrgemad, on ebaaus, kui mittejõukad inimesed maksavad sama maksumäära, mida rikkadki. Maksude kogumine on tähtis eeskätt riigile kui ka meile endile. Maksud tagavad ühishüvede pakkumise, küllaldase ülalpidamisallika kindlustamise ja inimeste tuluerisuste võimendamise või vähendamise. Näiteks julgeoleku, tervishoiu ja hariduse tagamine maksude teel. Makstes
Igal pool nõutakse eesti keele teadmist, isegi koristajatselt, kes siis saaks ainult harjaga rääkida. Võetud on Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Euroopa Liiduga liitumisel kaasnesid suur hinnatõus, kus toiduainete ja muude kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. Tänu inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed palgad võrreldes teiste liikmes riikidega. Kuigi ikka elame me väga vaeselt võrreldes teiste riikidega. Vaadates pensione siis eestis on see naeruväärselt väike, et üksik pensionär saab lubada endale ainult kartulit ja räime turult. Samuti on astiabi muutunud meeletult kalliks ja järjekorrad üha pikemaks, spetsialistide puudus on silmanähtav. Ja tasulist visiiti iga inimene maksta ei suuda.
Tuumoskused korraldamine Sildid tee ääres, Trahter, müüja, plakatid poodidel või kokad,toorainete teadetetahvlitel. transport Kulud Tulud Tooraine, töötajate palgad, alkohol Toidu, joogi ja muu sarnase müük. Trahter Magic. Kalev Seilmaa. 1
külastajatele. Rendi suuruseks on salongis 3000 krooni kuu ning äripinna suuruseks on 30 ruutmeetrit. Muudeks kuludeks on vesi, elekter ja küte, mis talviti on kokku umbes 2500 krooni ning suvel 1500 krooni ringis. 1.3 Töötajad Antud ettevõttes töötab kaks juuksurit üks naiste- ja teine meestejuuksur. Töötajatel on olemas paberid, mis tõendavad nende oskusi. Palgakulud töötajatele on keskmiselt 13 440 krooni kuus. Tabel 1. Töötajate palgad Ametikoht Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustus Palgakulu 33% 1,40% I Juuksur 5000 1650 70 6720 II Juuksur 5000 1650 70 6720 Kokku 10 000 3300 140 13440 1.4 Vajalikud vahendid
..........................................................................................................5 4.5 Seadmed ja vahendid.........................................................................................5 V. PERSONAL.............................................................................................................. 6 5.1 Tööjõud..............................................................................................................6 5.2 Personali palgad.................................................................................................6 5.3 Juhtimine........................................................................................................... 6 VI. TURG.......................................................................................................................6 6.1 Turu jaotus.........................................................................................................6 6.2 Tarbijad.
* Ants Kukk-ametipalk 900 EUR Antsule arvestati lisaks preemiat 100 EUR * Reet Rebane - ametipalk 1 200 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 30 toodet 12 EUR/tk Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) 12)28.02. kantakse arveldusarvelt veebruarikuu palgad ( märtsikuus on firmas kollektiivpuhkus) NB! Märtsikuus majandustehinguid ei toimunud. Raamatupidaja täitis kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas vajalikud maksuülekanded tähtaja saabudes.. Kajastage pearaamatus tähtajaliselt maksuülekanded . Tähtaja peame ise välja nuputama. Kui palk kantakse nt märtsis siis maksud tuleb kanda järgmise kuu neljandal Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine:
Kõlvatud konkurents Mis on konkurents ? Konkurents on kahe või enam isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas. < > Miks on konkurents kasulik ? Madalamad hinnad turul Rohkem töökohti Kõrgemad palgad Parem kvaliteet Ressursse kasutatakse efektiivsemalt Mis on kõlvatud konkurents? See on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod Kõlvatud konkurentsi alla kuuluvad : Eksitava teabe avaldamine Konkurentsi ja tema kauba halvustamine Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine Konkurentsi töötaja või esindaja ärakasutamine Kõlvatud konkurents Eesti poliitika Keskerakond vs Reformierakond Keskerakond vs Reformierakond ja IRL
töötab mitmetes erinevates tööstusvaldkondades. Firma koosneb mitmest erinevatest oma suunade järgi spetsialiseerunud alajaotistest (osadest). Nendel on olemas autonoomia oma otsustest ja lahendustest omavad oma käsutuses raamatupidajaid ja marketingi töötajaid. Juhtkond tegeleb planeerimisega ja nende alajaotisteste töö koordineerimisega hindab tulemusi. Multidivisjooniline struktuur lahendab 2 peamist probleemi: Ressurside parem jaotus Top-mänedzerite kõrged palgad Positiivsed näited General Electric (Jack Wealce ajal) Hanson (lord Hansoni ajal) Emerson Electric (Charlie Night ajal) British Petroleum (John Broun) Aitäh !!!
Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna
numbrites midagi. Euroopa tervitas 2000aastal Kreekat austus avaldusega, Kreeka võeti vastu eurotsooni. 01.01.2002 võeti vastu Kreekas euro. Toimus suur vastuvõtt akropolijalamil. Kreeka tundis nüüd kergendust, et neid oli punti võetud ja lasi ennast vabaks, millest kaasneski kõige suurem probleem. Inimesed võtsid laene ja raiskasid raha autodele, laevadele, riietele kõigele millele võimalik, euro tundus ohutu raha. Kreekas kahekordistusid avaliku sektori palgad, see oli absurdne, seda ei saaks mitte ükski riik lubada endale. 2004 läks Kreekas hästi igal alal. Korraldati olümpiamänge, tervet riiki valdas magus võidujoovastus. Prantsusmaa rahandusminister oli hämmingus, kuna Prantsusmaal oli juba raske finantseerida Pariisi olümpiamänge kui raske see siis võis olla Kreekal. Prantsusmaa ei julgenud seda Brüsselile öelda jättis pigem ütlemata. Euroopa pangal ei tulnud pähe ka, et Kreeka võis oma
pidevalt töös hoida, nõuti töötajatelt võimalikult pikki tööpäevi. Tekstiilivabrikutes kestis töö 13- 14 tundi, kaevandustes võisid olla küll lühemad päevad, kuid töö ise oli tekstiilitootmisest ja metallurgiastki palju raskem. Ülejäänud aeg kuuus töölisel magamisele, söömisele ning tööle ja töölt koju minekule. Nõnda ei jäänudki vabrikutöölistel end ja oma pere jaoks peaaegu üldse aega. Vabad olid ainult pühapäevad ja mõned tähtpäevad. Tööliste palgad olid enamasti väga madalad, kuigi suuremate oskuste ja kogemuste eest maksti enamsti suuremat palka, 3-6 korda rohkem kui lihttöölisel. Kaevandustes ja metallitööstuses olid palgad üldiselt kõrgemad kui tekstiilivabrikutes. Igal juhul kuulus vabriutöölisel peaaegu kogu sissetulek toidu ja elusaseme eest tasumisele. Palgast oli võimalik välja tulla ainult siis, kui sai käia korralikult tool. Näiteks ei saanud haihaiguspäevade eest mingit hüvitist haigestuine võis
plaanis palgata lisaks veel üks rätsep. Teise rätsepa palkamine aitaks püsiklientide arvu suurendada ning kasumit kasvatada. Samuti jaguneks töökoormus ning kliendid saaksid oma tooted väiksema valmimise ooteajaga kätte. Juhatuse liikmed Disainer/konsultant Rätsep Joonis 4. Ettevõtte struktuur. Töötajate palgad Amet Brutopalk Palgakulud Juhatus 1000 1333 Disainer-konsultant 6000 7998 Rätsep 12000 15996 Kokku 19000 25327 Tabel 1. Töötajate palgad.
VÕTMETEGEVUSED. • Kliendisuhete loomine. • Enda tegevuse reklaamimine. • Enda pidev täiendamine. VÕTMERESSURSID. • Selleks, et oma teenust kõrgel hoida peame ennast pidevalt täiendama. • Enda tegevuse ja teenuste reklaamimine. • Kaasaegsed masööri tarvikud. VÕTMEPARTNERID. • Ettevõtted kellega seome lepingud ( Coop Eesti, Selver AS, Rimi AS Food, Maxima, Prisma ). • Püsikliendid. KULUDESTRUKTUUR. • Trantsport. • Massaažitarvikud. • Msööride palgad. • Massaaži laud + tool. • Koolitused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
................................................................................................... 6 5.1 Ruumid..............................................................................................................6 5.2 Seadmed ja vahendid.........................................................................................7 5.3 Tööjõud..............................................................................................................7 5.4 Personali palgad.................................................................................................7 VI. JUHTIMINE............................................................................................................8 VII. Finantseerimine...................................................................................................... 8 VIII. RISK......................................................................................................................9 IX. SWOT analüüs......
aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Aktsiisid- Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad).
jaarendamiskulud, ettevõtte poolt tehtavad annetused). 13 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. (näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kus kulukäituriks on kõneaeg). 14. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise jafinantseerimisega. (Turundus toodangu müügi ja lähetamisega seotud kulud näiteks: müüjate palgad, reklaamikulud, müügiga seotud personali komandeerimiskulud, postikulud, näituste korraldamine jne.Ü l d - j a h a l d u s k u l u d - o n s e o t u d e t t e v õ t t e k u i t e r v i k u f u n k t s i o n e e r i m i s e t a g a m i s e g a n ä i t e k s : juhtivtöötajate palgad, haldushoone remondi- ja hooldekulud jne. Finantseerimiskulud on ettevõttefinantseerimisest tulenevad kulud intressikulud). 15
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõõtmine Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. Majanduslik integratsioon Kaubandus (% SKP-st) Portfolio investeeringud Välismaised otseinvesteeringud (% SKP-st) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Sotsiaalne Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) Väliskõnesid minutites Rahaülekandeid Väliselanikke riigis ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõõtmine Infovood Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Number of secure servers Poliitiline tegevus Välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides
1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang
B Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv- masskaubad ja teenused, üle maailma vaadatakse ka samu filme, kuulatakse sama muusikat ja süüakse samu toite. C Kapitali ja tööjõu liikumine- töötatakse ja elatakse erinevates riikides. Too näiteid Eesti majandusliku, poliitilise ja kultuurilise globaliseerumise kohta A majanduslik- rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud Eesti, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) B poliitiline - esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. C kultuuriline- massikultuuri levik (muusika, kirjandus), inglis keele domineerimine, virtuaalsed kogukonnad, haridus- ja teadusalane koostöö. Positiivne Negatiivne · Uued turud suurenev immigratsioon
Milliseid mõtteid tekitas minus presidendi kõne? Presidendi kõne oli minu jaoks positiivselt üllatav. Ta kutsus rahvast olema viisakas ja Eestisse jääma kuna rahvaloendus näitas, et paljud on siit lahkunud. Ma olen nõus, et oma sünnikohas võiks elada, aga ei pea. Iga inimene valib ise endale elukoha ja saatuse ning tal on õigus elada mujal, seal kus on parem. Eestis on väga väikesed palgad ja ma saan aru nendest inimestest, kes lähevad näiteks Soome või Norrasse, kuna seal makstakse lihtsalt rohkem. President tahtis eesti kodanikes äratada huvi riigi vastu, äratada huvi ühiskonnas suhtuva ja selle vastu, et osaleda selles. Ma tean, et kodanikud ei ole eriti aktiivsed, nad ei viitsi midagi teha ja pigem lepivad sellega, et nende eest kõik ära otsustatakse. Aga nagu president oli öelnud, iga inimene on tähtis. Näiteks valimised, kus iga hääl loeb ja ei kunagi ei ole
3. Kuidas Teie saaksite parandada oma eelarvet? 4. Palju kulub teil raha vajalike ❏ 50… maksude maksmiseks? ❏ 100 - 200 ❏ 200 - 300 ❏ 300 - …. 5. Kas olete teinud midagi, et kulusid kokku hoida? 6. Kas meie palgad peaksid tõusma silmnähtavalt? 7. Kas olete rahul oma praeguse ❏ Jah sissetulekuga? ❏ Ei 8. Kas oleksite nõus minema ❏ Jah kindlasti välismaale tööle suurema palga ❏ Võibolla pärast? ❏ Ei oska öelda ❏ Kohe kindlasti mitte 9
5. Maksu- ja tolliamet on uurimiste käigus tabanud suures koguses ainet, mis oma välimuselt sarnaneb hašišile. 6. Nõuan revanši ja teen talle järgmisel korral tuule alla! 7. Elroni pressiesindaja sõnul on firma rongid sel aastal juba viis korda ära soditud; viimati värvisid vandaalid oranžid rongivagunid grafitiga kirjuks 8. juunil. 8. Me sõime meestega lõunat, borši, ja siis läks tulistamiseks. 9. Alandagem kõigi liikmete palgad näiteks tuhandele eurole, siis kaovad sealt otsekohe kõik rikkurid ja aferistid, kelle põhieesmärgiks on omaenda elujärje parandamine. 10.Šortsid ehk lühikesed püksid on suvekuulutajad, kuid naised pelgavad neid, sest kõigil ei ole ju modellijalgu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
