komistuskiviks, miks jäetakse peale gümnaasiumi õppimine pooleli. Mõni inimene mõtleb äkki peale gümnaasiumi tööle minna, sest kes ei tahaks palju raha teenida. Kellel juba raha maitse suus ei taha enam kunagi õppimise juurde naasta, mis ei too raha sisse. Kes on juba rahaga elamisega ära harjunud see ei oskagi enam ilma olla. On ka võimalus välismaale tööle minna, kus on veelgi suuremad palgad ja see võibki olla mõnele inimesele uue elu algus. Vahest otsustatakse võtta peale gümnaasiumi enne ülikooli minekut üks puhkeaasta, et vaadata maailmas ringi ja nii teada saada, mida tema hing tegelikult teha ihaldab. Käies maailmas ringi ja nähes teisi kultuure võib paljudel maailmast hoopis teine pilt ette tulla ja inimene võib endale hoopis uued väljakutsed saada. Ei pruugitagi üldse tagasi kodumaale
ma usun, et nende Euroopasse tuleku sihtkohaks ei ole kohe kindlasti Eesti, pigem ikka Euroopa rikkamad riigid. Need aga, kes tahavad õppida ja hea töökoha peale tööle saada on siia ju teretulnud, sest Eesti vajab inimesi, kes tahavad tööd teha ja ennast arendada. Meie oma inimesed lähevad siit ka ära, meie teame, et siin ei ole mitte mingisugust elu, kui elada ainult toetustest. Ka on väga raske Eestis ära elada miinimumpalgaga. Eestis elavad ära inimesed, kellel on suured palgad. Eestlased ei oska hinnata seda, mis neil on, enne, kui nad on sellest ilma jäänud. Seega nüüd antaksegi neile võimalus aru saada, kui tähtis on omada tööjõudu, kes on harjunud töötama, mitte nagu pagulased. Mina arvan, et riik peaks küsima meilt, eestlastelt, kas me üle üldse oleme nõus nendega koos elama ja töötama. Tulevik toob meile arvatavasti seda, et töökad inimesed kolivad Eestist ära ja alles jäävad vaid sisserändajad ja need kes tööl ei käi.
(EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) Tulu 24000 24500 25000 27000 30000 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 Kasum 1000 2500 3000 5000 7000 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu.
üritusi ja pakutakse lihtsamaid töid, kuid minu arvates on need mõeldud rohkem inimestele, kes mingilgi määral iseendaga hakkama saavad. Raskemate puuetega inimesed vajaksid taastusravikeskusi, mida Eestis napib. Retti sündroomiga Elli vajaks pidevat hoolt, et ka tema ema saaks tööle minna ja perele paremaid elamistingimusi pakkuda. Selliseid võimalusi pakub tema perele aga ainult Soome ja Rootsi. Seetõttu peaks ka Eestis olema rohkem taastusravikeskusi. Eestis on madalad palgad. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti keskmine palk tunduvalt väiksem, kui on Euroopa riikide keskmine. 2011. aasta seisuga on kõige suurem sissetulek kuus norralastel ehk 2755 eurot, eestlastel aga 537 eurot. Euroopa keskmine on 1316 eurot, mis on rohkem kui 2 korda suurem kui Eesti keskmine palk kuus. Soomlaste keskmine sissetulek kuus (2037 eurot) mängib kindlasti suurt rolli selles, miks paljud eestlased otsustavad Soome tööle või ka elama minna.
Seda näeme iga nelja aasta tagant kui tänavatel hakkavad ilutsema valimisplakatid. Just siis muutuvad riigikokku pürgijad kõige aktiivsemaks. Kuid mida tähendab valimisreklaam meie jaoks? Leian, et selle kaudu üritatakse inimesi mõjutada üht kindlat inimest valima, sest nagu alati, on keegi, kes soovib kogu võimu endale haarata. Näiteid ilutsevad alati valimisplakatitel sõnad, mis lubavad nii üht kui ka teist. Küll öeldakse, et tõuseb pension, küll palgad. Enamus inimesi on nii naiivsed, et jäävadki seda uskuma. Küll aga unustatakse,et need on vaid tühipaljad sõnad, mis peale valimisaega jälle sama kergelt unustatakse. Nii ,,juhtub" igal korral. Kas niisugust teguviisi peetakse siis tõesti meie riigis tavaliseks? Miks keegi sellele vastu ei astu? Tegelikult otsest tagajärge ma sellel ei leia, küll aga kaudse. Rahva pidev petmine viib tihti usalduse kadumiseni ning kuidas toimib demokraatia ilma selleta?- Ilmselt ei toimikski
Riik on meie keele ja kultuuri alustala. Selleks, et keel ja kultuur püsima jääksid, peab riik suutma hoida inimesi omas riigis. Eesti rahvas jääb püsima, kui riigis jätkub kõigile töökohti, kui me pärandame oma keelt ja kultuuri järgnevatele põlvkondadele ning kui julgeme erineda teistest riikidest. Äsja eriala või kooli lõpetanud noortel on Eestis küllaltki raske tööd leida. Noortel pole ka kindlat sissetulekut ja puudub kindlustunne. Lisaks on palgad üsna väikesed, võrreldes Euroopa palkadega. Seetõttu lähevad julgemad noored tihti välismaale tööle ja isegi elama. See näitab, et meie riik ei oska väärtustada inimeste pingutusi ja teised riigid hindavad võõraid rohkem, kui oma kodumaa. Ka inimesed ise ei tea, kui palju nad tegelikult väärt on. Enamus riikides mõeldakse rahva heaolu peale ja hinnatakse inimesi rohkem, sest kui riik väärtustab rahvast, vastab rahvas samaga. Kõrgem palk annab inimesele rohkem
kuni 50 krooni. Ümbrikupalga kahjulikkus • Ajutise töövõimetuse hüvitis • Puhkusetasu • Töökoha kaotamise seotud hüvitised • Vanemahüvitis • Pension • Laenu- ja krediidivõimalused Põhilised argumendid, miks hoidutakse maksudest • Firma läheks pankrotti, kui me kõik ausalt maksaksime. • Me ei suuda hindadega konkurentsis püsida, kulud lähevad liiga suureks. • Maksma hakates samal ajal kui palgad tõusevad, saab maksuamet aru, et siiani oleme maksudest kõrvale hoidnud. • Ma saaksin ju nii palju vähem palka, ma ei tule isegi sellega välja. • Miks ma peaksin maksma riigile, kes minu heaks midagi teinud pole? Isiku suhtumine maksupoliitikasse ning valikuid mõjutavad tegurid Maksude maksmise olulisus Kõige olulisem Isik hindab mittemaksmisel 2% 1% Pigem oluline
On teada, et Eesti on üle maailma saanud tuntuks selle üritusega, sest kunagi laulis Eesti ennast vabaks ja täiesti iseseisvaks. Laulu- ja tantupeole tuleb alati erinevatest riikidest inimesi kokku, et seda näha ja lauluväljak on alati selle ürituse ajal rahvast täis. Meil on kõige parem ellujäämiskoolitus. Kui lihtne eestlane suudab ellu jääda oma pisikese sissetulekuga, siis saab ta igal pool maailmas hakkama. Eestis on hinnad kõrged ja palgad väiksed, aga tänu sellele me õpimegi rahaga ümber käima ja oskame väärtustada seda, mis meil on. Miinimumpalgaga inimene saab raha planeerimisel soojalmaal reisilgi käidud. Eetis ei pea katastroofide ja mürgiste putukate pärast kartama, ning see on meie riigi juures üks väga suuri plusse. Loomulikult on Eesti riigis elamisel ka miinuseid, aga head omadused on ülekaalus. Ükskõik, kuhu reisile ka lähen, on alati hea koju tagasi tulla.
Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6 3 Õpetajate palgad Eestis...................................................................................................6 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus.....................................7 4 Reaalainete ja humanitaarainete osakaal Eestis............................................................7 5 Küsitlusankeedi näidis..................................................................................................12 6 Küsitluse tulemused...............................
Avamisüritus 3000 1 3000 Kokku X X 71800 Reserv 71800 10% 7180 Tegevuskulud 44436 3 133308 Käivituskulud kokku X X 212288 3.2. Tegevuskulud Kulud, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus Kuluartikkel Summa Ruumide rent 6000 Töötajate palgad 29326 Laenu tagasimakse 4257 Liisingmakse 4053 A-kulu 500 B-kulu 300 Kulud kokku 44436 3.3. Likviidsusprognoos Vaadeldakse reaalset raha liikumist nii kassas kui ka pangaarvel kuude lõikes Seega amortisatsiooni ei arvestata Koostada kaheks aastaks; kui ettevõte on kahjumis, siis kolmeks aastaks
Nüüd kui leiutati aurumasin oli võimalik vabrikuid ehitada ka mujale. Samuti sai kaupu tänu auruvedurite ja arulaevade kergemini transportida. 5. Positiivne tagajärg oli tööstuslikul pöördel see, et võeti kasutusele masinad, mis kiirendasid palju kaupade tootmiskiirust, linnad suurenesid, alanesid kaupade hinnad ja nende kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu ja paranesid elu ja töötingimused. Negatiivsed tagajärjed olid need, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ja puudus ka töö ohutus. Üldjoontes olid tööstusliku pöörded aga positiivsed. Seda sellepärast, et see kiirendas ja arendas väga palju majandust. Alguse sai ka industriaalühiskond, kus leituati väga palju elu lihtsamaks tegevaid asju. 6. Industriaalühiskona teke muutis inimeste igapäevaelu väga palju. Kui ennem tegelesid
Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrgemad, kui Eestis. Koolitusloa annab aga riik, muutes seega enese täiendamise ja oma oskuste arendamise Eestis piiratud väikese grupi privileegiks. Inimesed, kes on oma töö kaotanud või muul põhjusel töötud, vajavad tihti täiend- või ümberõpet. Tööturuteenuseid osutab Tööturuamet, mis on mõeldud nii tööta jäänud ja töö vahetamisele mõtlevale inimesele kui ka töötajaid otsivale ettevõttele.
Hiljuti lugesin uudiseid Eesti poliitika kohta, kus väideti, et hetkel võimul olev Reformierakond viib Eesti viie halvima EL riigi hulka. Kuigi veel paar aastat tagasi väideti, et soov on jõuda viie parima riigi hulka Euroopa Liidus. See poliitline näinde või siis uudis ei pruugi tõsi olla, kuid tõsi on see, et hetkel pole rahvas valitsusega piisavalt rahul ning iga aastaga see halveneb. Suurenevad pidevalt ka maksud. Vaatamata sellele, et palgad on läinud paremaks, on ka maksud nende kõrvalt kerkinud ning riigi rikkusest on hetkel vara rääkida. Kõrge inflatsioon püsib sama sugusena juba mitmeid aastaid, sest ikka jääb eksport alla impordile. Kuna tööjõudu on vähe, tuleb seda osta juurde välismaalt, sest oma rahvas valgub üle maailma laiali, kas siis peale keskkooli või kõrgkooli lõpetamist või sellepärast, et paljud piirid on nüüd avatud Sellest tekkib ka järgmine probleem - haridus
kuid see vähendaks nende kaupade valikut ja tõstaks ühtlasi hinda Eesti tarbijale. Eksport Kaks kolmandikku kaupu eksporditakse Soome, Rootsi, Venemaale, Lätisse, Leetu, Ukrainasse ja Saksamaale. Üle veerandi ekspordist annavad toiduained ja puit ning puidutooted, ehk kaubad, mille valmistamiseks on meil piisavalt palju loodusvarasid ja oskusi. Tekstiilitooted on samuti üsna tähtis eksportkaup, kuid ilmselt vaid nii kaua, kui Eestis püsivad palgad madalamad võrreldes Lääne- ja Põhjaeuroopa riikidega, mistõttu toodete valmistamine tuleb odavam. Märkimisväärne on ka masina- ja keemiatööstuse toodangu eksport. Reeksport Ligi kolmandiku Eesti ekspordist moodustab reeksport, mis tähendab, et sisseostetud kaup müüakse edasi teistesse riikidesse. Sellisteks edasi müüdavateks kaupadeks on peamiselt transpordivahendid, mineraalsed tooted, mitmesugused toidukaubad jne.
4) Pensionid ja toetused II Suremus - väike PÕHJUSED : 1) Hea arstiabi 2) Head elutingimused III iive väike o või negatiivne IV Koormusnäitaja suur 1) Palju vanureid 2) Nooredkaua tööturul mitteaktiivsed KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE I Väike sündimus II Väike suremus III väike iive IV Koormusnäitaja üle 5% tööealised 25% noored alla 25% vanurid MIGRATSIOON I vabatahtlik 1) alaline migratsioon a) lahkutakse sotsiaalmajanduslikel põhjustel ( paremad palgad, elutingimused töötingimused) b) Taotletakse kodakondsust 2) ajutine a) võõrtöölised b) Tavaliselt läheb üks pereliikmetest c) kodakondsust ei taotleta d) keele õppimine pole oluline II SUNDRIGRATSIOON 1) küüditamine 2) pagulus ( pagulane ehk põgenik) ÜRO 1951 a põgenike konventsioonis defineeritakse põgenikku kui inimest, kellel on tungiv põhjus karta tagakiusamist oma rassislise, etnilise või teatud ühiskonnagrupppi kuuluvuse tõttu.
Tänapäeva ühiskond erineb Thomas More´i rajatud ideaalsest ühiskonnast. Meie ühiskonnas puudub võrdsus. Toimub inimeste liigitamine majandusliku sissetuleku järgi seisustesse kõrgklass ja alamklass. Samuti on tänapäeva ühis- konnas tugevaid sotsiaalseid probleeme ja inimesed on harjunud liigse mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui riigikogus palgad suurenevad, virelevad kesk- ja alamklassist inimesed raha puuduses. Ka ,,Hamletis" tulevad välja tugevad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid. Toimub võimuvõitlus ka oma lähisugulaste vahel, sest inimesed ei oska hinnata väärtusi, mida saaks ka ilma rahata. Campanella utoopilises teoses ,,Päikeselinn" kirjeldati ideaalset võrdsus- ühiskonda, kus valitseb õnn ja rõõm. Arvatakse, et aastail 1918-1940 oli Eestist taoline Päikeselinn loodud
Tegemist on naisega, kes on enesekindel ning võitles oma eesmärkide eest niisamuti, nagu teevad seda kõik mehed, jättes kõrvale naisterahvale omased sotsiaalse käitumise maneerid. Osa inimesi ei suuda lahti öelda vanadest arusaamadest ja mõista, et elu liigub jõudsalt edasi, suunas, kus kõik on võrdsed ja soolist diskrimineerimist ei esine. Koguni kolm neljandikku otsuste tegijatest on mehed. On fakt, et tänases Eestis on meeste keskmised palgad 30 % suuremad kui naistel. Miks on naised ühiskonnas vähem väärtusatud, kui seda on mehed? Iseenesest on Eesti naised keskmiselt parema haridusega, kuid töötavad vähemtasustatud ning madalamatel positsioonidel kui mehed. Usun, et siin mängivad kindlasti suurt rolli eelnevas lõigus mainitud ajaloolised traditsioonid. Sageli kohtame suurfirmades olukorda, kus juhtival positisoonil on meesterahvas, aga lihtsamate ülesannetega tegeleb naissoost sekretär
seda kasvõi ahjukütteks. Taoline segadus kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas alles pärast seda, kui võitjad nõustusid järeleandmisega reparatsioonide osas ning Saksamaa peatas inflaktsijooni. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt, oldi võimelised rohkem osta. Kõige kiiremini arenes USA majandus. Ameeriklased uskusid et on saabunud majanduslik õitseng kuid kõik see oli vaid näiline. Sest lihtkodanike palgad olid palju väiksemad kui rikastel. Vaesemad inimesed ei suutnud osta endale vajalikke asju. Sellejaoks inimesed laenasid raha mis maksis hiljem aga valusasti kätte. 1929 aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse. Nüüd kaotasid töö ja jäid ilma sissetulekust miljonid inimesed. Majanduskriis levis ka Euroopa riikidesse. Selgus et uued tootmisviisid töid kaasa selle et toodeti rohkem kui inimesed osta jõudsid
a-1918.a. Dateeri need. Põhjenda nende tähtsust. a) Veebruarirevolutsioon - 1917.a veebruar Tähtsus: Nikolai II loobus troonist ning võim läks üle Ajutisele valitsusele. b) Oktoobripööre - 1917.a oktoober Tähtsus: Pea kogu võim läks enamlastele. c) Bresti vaherahu - 3.märts 1918.a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane
töötava naise karjäär mehelikku trajektroori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või töötingimusi pole loodud. Vastupidi, töötavatelt naistelt eeldatatkse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Neis maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning töö ja pereelu ühendamiseks sobilikud töötingimused. Tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mistõttu naiste palgad üldiselt osutuvadki meeste omast madalamaks. 4. Püüdke selgitada, miks on vajalik ühiskonna ebavõrdsust uurida, muuhulgas majandusarengu aspektist. Tooge vähemalt 3 näidet ebavõrdsuse erinevate aspektide kohta, mis võivad ühiskonnas ilmneda ja muuhulgas majandustegevusele mõju avaldada. Ühiskonna ebavõrdust on vaja uurida, et saada ülevaade ühiskonna ebavõrdsuse üldisest olust.
Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades
aastal, kui esines ka ohtralt sisserännet, kuid siiski jäi Eesti miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus? Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100 ning kolmanda lapse toetus 141, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19 ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada
riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalus töökohtade loomisel. Õppimisvõimaluste suurendamisel tuleks tõsta õpetajate palku ning kärpida nende alade palku, kus töötajaid on palju. See meelitaks rohkem õpetajaid koolidesse ja haridussüsteem areneks kiiremini ja ka tahetuimatele töökohtadele, nagu näiteks keevitaja, leiduks inimesi.
Kui stepivööndis olid niiskemad aastad, siis oli loomadel palju süüa ja palju poegi. Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega. Lääne pool aga oli kliima niiskem ja seal leidus paremaid karjamaid. Inimesed on muutnud oma elupaika ja lahkunud esivanematest sellepärast, et nad otsivad paremaid elutingimusi. On olnud ka teisi põhjuseid (vägivald, sunnitöölised). Tänapäeval on põhjuseks välismaa kõrgemad palgad ja parem elutingimus. Välismaal on kergem saavutada midagi oma elus, eriti noortel. Paremad elutingimused, kus on soojem ja parem kliima. Inimesed on nõus tegema isegi midagi, mida neile ei meeldi, sest elutingimused välismaal on paremad seda tööd tehes kui oma riigis. Tihti rännatakse naaberiikidesse või siis soojadele maadele. Miks inimesed veel rändavad on põhjuseks, et näha maailma ja kogeda uusi elamusi oma elus
sellest kasu. Minu meelest juht peab raudse käega valitsema ja hoida situatsiooni oma käedes. Aga teiselt poolt karm kontroll ei tee situatsiooni paremaks, sest karmides tingimustes ei saa progresseeruma. Inimesed peavad usuma oma jõududesse ja teada, et minu juhtkond mind toetab ja aitab igal juhul, sest touetuseta juhtkonna poolt ei ole progressi ja tuleviku. Sellepärastki peab juhtkonda osata nii trahvi andma, kui ka preemiaid hea töö eest. Aga preemiad, palgad ei aita, kui firmas ebasoodne kliima. Suurema rolli mängib firma sees olev kliima, justnimelt sellest sõltub firma edukus. Ideaalne juhataja peab luua olustikku, mis sobiksid töötajatele ja soodsa asjaseisu inimeste vahel. Juht peab osata kuulata oma alluvaid, küsima kuidas neil läheb, nii tööl kui ka kodus, hoolitseda iga töötaja eest, sest justnimelt nende peal seisab firma. Aga peab juhataja teadma piire, sest liiga lähedad suhted võivad negatiivselt mõjuma töö peale.
b. Inimesed on vaesed c. On millestki puudu d. Midagi on ära raisatud 2. „Ceteris paribus“ tähendab: a. Võrdne juurdepääs ühiskondlikule transpordile b. Kõike silmas pidades c. Muude tingimuste samaks jäämist d. Hoides kõik konstantsena 3. Kui turud on efektiivsed, siis: a. On tegemist võrdsusega b. Ressursid kasutatakse seal kus nad on hinnatud kõige kõrgemalit c. Toojad teenivad suurt kasumit d. Palgad on kõrged 4. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): a. Jõulushoppamise põhjustavad Jõulupühad b. Peaks olema võrdne juurdepääs ühiskondikule transpordile c. Kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad d. Hoida muud asjaolud konstantsena väljaarvatud mahla hind 5. Kui toodang isiku kohta kasvab: a. On vähem häid töökohti b. Hinnad kasvavad c. Elatustase tõuseb d. Elatustase langeb 6
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? ,,Eestlane olla on uhke ja hää", nii on seda laulnud Eesti rahvas. Paljud Eesti inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma riigi tuleviku heaks, mitte mõtlema, kui halvas keskkonnas nad elavad ja arvama, et välismaal ootab neid helge tulevik. Iga inimene peaks andma endast piisavalt palju, et maa kus ta elab, oleks talle sobiv ning hea. Minu jaoks tähendab Eesti kodanikuks olemine uhkust. Carmen Kass, Kristina Smigun-Vähi, Andrus Veerpalu, jt tuntud inimesed on laias maailmas läbi löönud ning Eestile nime teinud. Minnes tagasi ajaloos, ei saa öelda, et Eesti on nõrk maa, kuna oleme väikesed. Eestil on oma kultuur, traditsioon ja tavad, millega erineme teistest. Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi. Kuid leidub ka negatiivsed kü...
ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad hoopis suurendasid seda , kui tuleb euro. Ütleme nii , et Eestis on demokraatia , aga siiski meie eest valitsevad need , kes hetkel pultis on. Õnneks aga meil ei ole nii hull seis, kui osades riikides on praegu ja kunagi Nõukogude Liidu ajal oli , et me pidime valima seda keda kästi , ja me ei võinud laita valitsust, kui seda tehti siis võisid sa lihtsalt lõpetada kuskil Siberis või KGB keldris. Selliseid riike on praegugi veel , kus ei tohi
Eesti Vabariiki tagasi, kui ma olen selle riigi kodanik. Eesti Vabariigi kodanik, see on minu riik sama palju kui on see kõigi teiste Eesti riigi kodanike riik. See on meie maa, meie rahvas oleme selle vere ja pisaratega vabaks võidelnud, kuid siiski me ikkagi vingume ja viriseme Eesti üle. Kuhu jääb siis ühte kuuluvus ja kuhu jääb armastus oma riigi vastu? Eks meil igal inimesel ole Eesti Vabariigist enda arvamus ja hoiak. Kellel on palgad väikesed, kellel pole tööd, ikka ja jälle virisetakse Eesti teede üle, pensionid on väikesed ja lapsetoetus väga imepisike. Kahjuks või õnneks ei kasva raha kuskil puu otsas, et seda oleks igale poole anda, kõigile kes seda vajavad. Selge see, et pension ja lapsetoetus on vajalik, kuid kui seda ei ole hetkel võimalik tõsta, siis miks teha sellepärast Eesti riiki maha. Kelly Talimaa
Kolm põhjust, miks jääda Eesti on väike ja külm, siinsed inimesed on kalgid ja otsekohesed, palgad madalad, väärtushinnangud paigast ära, ilmad kehvad ja hoolivust on häbematult vähe. Ka kadunud president Lennart Meri on öelnud: "Olukord on halb, kuid see on väetis meie tulevikule." Vaatamata eelnevalt mainitutele ebameeldivatele teguritele, leiab ka palju neid, kes on Eestis nii kinni, et paljas jutt ärakolimisest ajab hinge täis. Mis on need põhjused, mis Eesti niivõrd armastusväärseks ja südamelähedaseks teevad?
nad on laienenud lausa Eestist edasi ka Lätti ja Leetu. Isiklikult ma ostaksin ettevõtte aktsiad, kuna ettevõte on ilmselgel tõusuteel. Suurenenud kasumiga on ka lisandunud töötajate arvu rohke kasv, mis ainult viitab edule. Ettevõtte laen oleneks täiesti laenusuurusest. Viimase 10 aasta aruandeid vaadates ma annaksin laenu, kuid ise asi kas laenuleping oleks odav neile või mitte. Tööle Läheksin ma ettevõttesse küll. Majanduskasvuga kaasnevad ka palgad enamasti ja tänu suurele värbamisele on firmas ka palju kohti mida pakkuda inimestele.
Kõik saavad teha võrtseid töid. Kolm erinevust keskkond on teine. Tööte vastu võtmine on teine. Keegi ei pasinud niisama seal töö käis aga koolis mõned istuvad praktika ajal. 4. Valitud ettevõte, kus oleks parim töötada HAT auto Toyota sinna läheks mina praktikale ja tööle 1 Tean seda firmat rohkem ja olen kuulnud rohkem. 2 Praktikandile on tagadud töö kui näitab ennast. 3 Töötajad on sõbralikud. 4 lõuna on firma poolt. 5 palgad on normaalsed. 5. Valitud ettevõte, kuhu viia oma auto hooldusesse Mina viiksin oma auto Kiase hooldusesse kunas seal tehakse klaasi vahetust, Naad panevad orginaal osad autole. Hinnad on normaalsed. Mulle väga meeldis Kia ladu kus sai näha erinevaid varuosasid. Seal oli väga palju huvitavad mida vaatada ja plaanivad omale opeli võtta ka gruppi. 6. Ekskursiooni kaudu saadud lisateadmised Minu arust oli see käimist väärt sain teada seda ,et kui keegi midagi võttab ss
Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. TOOTMISKULUDE LIIGID jaotus: 1. PÜSIKULUD (Kp) teatud tootmistegureid on vaja minimaalsel hulgal, olenemata sellest, kas ettevõte mingit produkti üldse toodab või mitte (see ei sõltu toodetud produkti hulgast). N.: ettevõtte juhi palk, telefoni kuutasu. 2. MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km) kõik ülejäänud kulud, mille suurus sõltub otseselt tootmismahust. N.: tooraine, tööliste palgad, telefonikõnede tasu jms. KOGUKULU (KK) = Kp + Km jaotus: 1. PIKAAJALISED KULUD - pikaajalise perioodi jooksul jõuab ettevõte oma tootmist täielikult kohandada vastavalt muutunud turu nõuetele. N.: hooned, sisseseaded, laiendamine, ehitamine 2. LÜHIAJALISED KULUD lühiajaliselt pole ettevõte suuteline muutma fikseeritud tootmiskulusid, s.t. muutma oma suurust. Lühiajaliselt saab ta
Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri linnadest, kus elab naisi, kellel on papagoi (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 kevadel sündinud inimeste ees- ja perenimed. Moodustada töötajate tabeli alusel töölehele Filter_1 nimekiri koduloomaliikidest, kelle omanike hulgas on mehi (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 suvel sündinud inimeste ees- ja perenimed. Väljastada töölehele Filter_1 Tallinnas elavate naiste palgad. Väljastada töölehele Filter_2 sügisel sündinud inimeste ees- ja perenimed. Väljastada töölehele Filter_1 vabaabielu elavate alla 30-aastaste meeste isikukoodid. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste isikukoodid, kelle perenimi lõpeb K-tähega. Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri linnadest, kus elab abielus naisi, kellel on koer (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste isikukoodid, kelle eesnimi algab K-tähega.
toimuva näol. Tekkinud olukorras, kus eelarved on miinuses ja võlg kasvab oleks lahendus rakendada liikmesriikides ühtseid põhimõtteid, mida on aga hetkel raske ellu viia. Kas liikmesriikidel ei olegi muud võimalust, kui EL abipakettidele ja uutele laenudele loota. Samas ei ole saadud abi ja laenud olukorda lahendanud, vaid andnud aega paremate lahenduste leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas riikide konkurentsivõimet. Nüüd hiljem võib öelda, et üks neist riikidest nagu Kreeka on numbrite järgi majanduslikult pankrotis ja ilma välise abita nad hakkama ei saagi. Põhimõtteliselt tundub see põhjatu auguna, kuhu euroriigid on juba poolteist aastat tagasi 110 miljardit eurot sisse matnud. Tulevik on Kreeka jaoks sõltuv Euroopa pigem poliitilistest kui majanduslikest otsustest
Hiljem, kui firma on kasumit teeninud, siis avaldatkse reklaami ka kallimaid variante arvesse võttes. Muud kulud 40 on arvestatud ootamatuteks kulutusteks või mõningate vahendite ostmiseks, mida ei ole vakalikuks peetud, kuid töö käigus selgub vastupidine. Seda raha on võimalik kasutada ka ajutise puudujäägi kompenseerimiseks. Omahind VALEM Kulud jagatud toodanguga. Kulud: Am/12 Vv/12 Materjal Rent Kommun Palgad Muud aalkulud kulud + sidekulu d Toodang: 230 tk Vv-väikevahendid, Am-amortisatsioon Kulud : 64 10,3 1000 360 141 2600 40 4209,3 18,3
Jooksevkonto saldo (mln eurot) 1995 -115,7 1996 -307,2 1997 -499,2 1998 -432,1 1999 -230,6 2000 -330,9 2001 -360,7 2002 -825,0 2003 -985,4 2004 -1 095,1 2005 -1 116,0 2006 -2 053,0 2007 -3 318,5 2008 -1 577,8 2009 512,3 2010 513,1 2011 506,1 Jooksevkonto jaguneb neljaks osabilansiks. Väliskaubandus kajastab kaupade eksporti ja importi. Teine osa on teenused, mida osutatakse välismaalastele ja mida nemad osutavad meile (turism, transport). Tulude bilanssi kantakse võõrtööliste palgad ja tulud investeeringutelt. Kulude bilanssi rahvusvaheline abi , rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jm. Üheks defitsiidi põhjuseks võib olla see, et impordime rohkem kaupu kui suudame eksportida. Teiseks see, et välisinvestorid on saanud meie riigist rohkem tulu kui meie oma välisinvesteeringutest. Ülejäägi korral võib põhjus olla tasuta abis või ülekannetes välismaalt. Ülesanne 4
majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas. Kas need on ajutiselt või alaliselt Eestist lahkunud inimesed, me tegelikult ei tea. Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemateta kasvavaid lapsi. Tänaseks pole vist pea ühtegi Eesti peret, kelle enda liikmed, sõbrad, tuttavad või naabrid poleks nn töörändurid. Tihti on väljarände põhjus rajada pere soodsamas keskkonnas, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, valdavalt küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100€ ning kolmanda lapse toetus 141€, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 2
kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna
2. Mis oli Punaarmee eesmärk sõja lõpul? Kas õnnestus? V: Taastada Vene impeerium(vallutada endised liiduriigid tagasi: Eesti, Läti, Leedu, Soome jne), kehtestada kommunistlik impeerium ja kõik saada riigi kontrolli alla. Osaliselt õnnestus: vabadussõdades said Eesti, Soome, Läti ja Leedu vabaks, teised riigid liideti Venemaa alla. 3. Mis oli sõjakommunism? V: majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest. Toidu ja tarbekaubad jaotati tsentraliseeritud korras, toiduained hakati konfiskeerima, millega tegelesid relvastatud toitlussalgad.Kehtsetati kõrgendatud kontroll. Põhjustas nälgimisi ja surma. 4. Mis oli Punane ja Valge terror? V: Asutati koonduslaagrid, tapmised sagenesid. Kohtuta võim- salapolitsei. Tsekaa- erakorraline komisjon viis läbi tapatöid. Valged tegid punastele vastu terrorit ja ei jäänud sugugi alla. 5
Ettevõtte alustamine Ennem ettevõtte loomist peab olema teil visioon. Ilma tuleviku plaanita ei saa ettevõttet teha. Peale seda on vaja mõelda välja ettevõtte lähiaja eesmärgid ja konkreetsed tegevused ehk milline on ettevõtte tegevuskava. Alustamise puhul peab olema valmis, et kulutate või investeerite palju raha. Kulud nagu näiteks materjali ostmine, ruumide üür, inimeste palgad, transpordi kulud, kindlustus, reklaami jne. Ettevõtluse tegevused: · eesmärk · risk mitte saavutada eesmärki · vajadus planeerida oma tegevust · vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. · püsida konkurentsis- parandada toodete kvaliteeti Ettevõtte teeb mingi toote või teenuse ja müüb seda.. On vaja tööjõudu, ressursse ja kapitali. Kui firma on teeninud kasumit on kõige mõistlikum investeerida tagasi ettevõttesse, et
rahvastikust on ka prognoositud tõusujoonena, noored lahkuvad kodumaalt otsides mujal endale tasuvat elu- ja töökohta. Sissetulekut pole, kuid maksud jäävad alles. Räägitakse küll palgatõusust ja keskmise sissetuleku suurenemisest , kuid siiani leidub tööjõudu kelleni palgatõus pole jõudnud. Ja see mure on ka minu mure. Nimelt on mu isa pritsumees, kel on väga ohtlik töö ning miskipärast on niimoodi, et päästjate, politseinike ja arstide palgad on vähem kasvanud vaid hoopis langenud. Lugesin internetis üht internetipäevikut kus tehti küsitlus kuueteistkümne inimese vahel ning teemaks oli kas naised päästavad maailma majanduskriisist. Üksteist inimest arvas, et naised tõesti seda suudavad, ülejäänud viis arvasid, et muidugi mitte. Mina seda muidugi ei usu, et naised selleks võimelised on, sest enamus kel raha on, laristavad selle viimsete sentideni. Ennem on mehed need kes suudavad selle mure lahendada. Mehed on
Muudatus tunnistati kehtetuks aastal 1991 ning toimuma hakkasid mitmeparteilised valimised. Keskvalitsus on jätkuvalt taotlenud aafrikalikku poliitikat. Sellegipoolest, on märkimisväärne osalemine aasialaste ja eurooplaste poolt aksepteeritud. Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajal sai Keeniast Briti sõjaväebaas. Enne sõda oli Aafrika poliitiline rõhuasetus laiali paisatud, kuid kohe pärast sõda raskusi põhjustanud uued maksud, vähendatud palgad ja uued asunikud, mis ähvardasid Aafrika maad viisid uute liikumisteni. Kogemused, mida aafriklased sõjas said, tekitasid märkimisväärset poliitilist tegevust tuhande üheksasaja kahekümnendatel aastatel, mis kulmineerus Owen Archdeacon'i "Piny Owacho" (Rahvahääl) liikumisega ja "Noore Kikuyu Liiduga" (umber nimetatud "Ida-Aafrika Liit"), mis on rajatud 1921. aastal Harry Thuku (18951970) poolt. See andis paljudele Kikuyu liikmetele natsionalismi tunde ja
" Kuskil peab olema õnn" (A.Suuman) Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Kuid milles peitub õnn? See küsimus on käinud läbi kindlasti paljude inimeste mõtetest. Arvamused on loomulikult erinevad ja niisamuti ka eesmärgid ja soovide mahukus, mille poole püüeldakse. "Kui mina suureks saan, siis ma tahan olla väga rikas ärimees, kellel on hästi suur maja ja mitu autot!", hüüdis mulle mu 6aastane väikevend küsimuse peale, et kelleks ta suurena saada tahab. Selle unistuse põhjal võib järeldada, et tema õnn peitub ainult rahas. Muidugi enamasti see tänapäeva ühiskonnas ka nii on. Majanduslangusega kaasnevad aina tõusvad hinnad ja langevad palgad teevad paratamatult peaaegu igaühel meele mõruks. Ajalehe Eesti Ekspress andmetel on rahamured põhjustan...
palk. Eestis teenitakse raha nii vähe ja see summa, mis saadakse, on ikka nii väike, et peret toita ja lapsi kasvatada on päris keeruline. Ka igasugustest uuringutest on selgunud, et eestlased elavad palgapäevast palgapäevani. Peale maksude maksmist ei jää raha enam väga palju alles, sest kulub ju veel toidule, mis on Eestis kallis, ja muude eluks vajalike asjade peale. Kui tahad osta omale uut autot või maja, siis peab minema kuhugi teise riiki tööle, kus on suuremad palgad, et jääks alles ka vaba raha, mida kõrvale panna. Seetõttu lähevadki väga paljud noored mujale riiki õppima või tööle, sest saadakse parem haridus või palk. Kaasa võetakse ka oma pere, kuna kahe riigi vahel sõitmine on täiesti mõttetu, sest siis ei ole õige pereelu. Tänu sellele vananeb ka meie rahvastik ning uut ja lootustandvat tööjõudu ei tule peale. Et need noored Eestisse tagasi tuleks, on vaja tõsta töötasu
Lk. 11 Étienne Lantier (kes ta on, kirjeldus) Lk. 12 Kaevanduse kirjeldus Lk. 15 Montsoust - Bonnemort (kirjeldus) Lk. 16 Palk vanamehel(üleval), kuidas kaevandus tekkis/kelle järgi.. mingi geiss(jätkub lk 17) Lk. 17 Vincent (oli õnneseen, pääses) kaevandustest on ka juttu Lk. 20 Cathrine'i toa kirjeldus ja tema enda kirjeldus ka, Alzire kirjeldus ka Lk. 21 Zacharie kirjeldus, Jeanlini kirjeldus Lk. 23 Maheau kirjeldus Lk. 24 selle masendava perekonna palgad Lk. 25 Mingi toa kirjeldus (ikka see perekond) Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tekkimine, Kompanii asutamine Lk
Tänapäeva Eesti ühiskonnas on noored kindlad, et enne tuleb luua kodu ja omandada kindel töökoht ja alles seejärel tuleb pere loomine. Järjest enam ja enam loobutakse laste saamisest just selle pärast, et palk on liiga väike või töökoht puudub pole millegagi peret ülal pidada. Statistika näitab, et Eesti Vabariigis on esimese ja teise lapse pealt makstav lastetoetus vaid närused 19 eurort kuus. Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ots- otsalt kokku. Kui sellele olukorrale veel väike laps juurde lisada, on eelarve ületamine enam kui kindel. Samal ajal teises leeris saavad algharidusega maanoored lapsi just selleks, et elada emapalgast ja lastetoetustest. Aeg, mil emapalk hakkab lõppema on just paras selleks, et järgmine laps ilmale tuua, sest nii tuleb maakohas odava korteriga kenasti ots- otsalt kokku,
Esimese väljaränne laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, aset leidnud demograafilisest üleminekust ning maapiirkondades tekkinud väljarändesurvest. Teise väljaränne põhjuseks oli see, et imimesed põgenesid nõukogude võimu eest. Sellel ajal põgenes ligikaudu 80000 inimest. Kolmanda väljaränne põhjuseks ol see, et inimesed otsivad endale parimat tööd välismaal, kus on paremad palgad ja tingimused. Samuti rändavad välja õppimise mõttes, et koguda endale head kogemust, et saaksid edaspidi Eestis head tööd omada. 3 Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Eestist väljaränadajad on peamiselt noored või vallalised naised, kellel on omandatud põhi- või keskharidus. Väljarändajaid peamiselt esinavad teenindustöötajad ja töötud. Tavaliselt
Naistel vahemik (59.2% ; 95.4%) Meestel vahemik (49.3% ; 86.5%) Ülesanne 3 Kas võib arvata, et meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed? Koostada hüpoteeside paar. Esitada teststatistik. Usaldusnivoo 0,95 juures leida kriitilised väärtused, kriitiline piirkond. Arvutada teststatistiku väärtus ja võtta vastus otsus. EX – meeste keskmine palk EY – naiste keskmine palk H0 – Meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed – EX = EY H1 – Meeste ja naiste keskmised palgad ei ole võrdsed EX != EY Standardhälbed on tabelis tähistatud Δ ^2. Valimite suurused on vastavalt 28 -> mehed ja 22 -> naised. β = 0.95 -> α = 0.05 Kuna vaatleme kahepoolset kriitilist piirkonda, siis F^-1 argumendiks on (1 – α)/2, mille väärtuseks on 1,96(Laplace'i tabeli järgi). Kuna teststatistik jääb kriitilisest piirkonnast välja, lükkame nullhüpoteesi tagasi. Naiste ja meeste keskmine palk ei ole võrdsed. Ülesanne 4
Sõjakommunism · 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid,tapmised sagenesid. · Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee ( nn Tsekaa ) eesotsas Felix Dzerzinskiga. · Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat : kogu majandus allutatu riigi kontrollile,kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Rakendati talongi süsteemi- toiduained,esmatarbekaup. Enamlus tungib läände. Eesti Vabadussõda · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris andis enamlastele kaua oodatud võimaluse- öelda lahti Breisi rahust ning vallutada tagasi kaotatud alad ning tungida läände. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
