Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon (2)

Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon ?
Kui küsida seda küsimust erinevate inimeste käest oleks vastuseid erinevaid, ei tekiks kindlat poolt, kuna inimeste seisused ühiskonnas on erinevad. Samas kindlat varianti valida on väga raske. Inflatsiooni ja deflatsiooni võib nimetada mänguks tootja ja tarbija vahel, kus ühe puhul üks osapool võidab ja teine kaotab.Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem?
Kui võtta inflatsioon , siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilises majanduses palgad tõusevad ja majandus areneb. Palkade tõusud omakorda suurendavad tarbijate ostujõudu ja mida rohkem ostetakse seda suuremat kasumit teenib firma, kes antud tooteid toodab. Aga kui mõelda sellele, et firma tootmiskulud suurenevad koos inflatsiooniga , siis hakatakse mõtlema, kas ettevõtted teenivad ikka nii suuri kasumeid nagu arvatakse. Loomulikult on uutel ettevõtetel kergem tulla turule inflatsiooni ajal, kuna rahval on raha, et tooteid osta, aga tooted ei pruugi enam olla nii kvaliteetsed, sest pakkujaid on liiga palju. Inflatsioon on halb ka inimestele, kes on säästnud, sest raha väärtus pole enam see, mis ta oli kui säästma hakati.
Deflatsioon on vastupidine inflatsioonile, laenata ei taheta ja raha väärtus tõuseb. Tarbijale on deflatsioon kasulik, sest hinnad langevad, kõik kaubad /tooted ja teenused on odavamad. Alati kui hinnad langevad võtavad tööandjad endale õiguse kärpida palku, kuigi pole kindlaks tehtud, kas firma kasum üldse langeb kui toote hind on väiksem, sest tootmine ju odavneb kui hinnad langevad. Kui palgad lähevad väiksemaks, siis inimesed hakkavad majanduslikumalt mõtlema ja ei kuluta raha ebavajlike toodete peale. Samas ei saa ka väita, et inimesed lükkaksid edasi oma igapäevaseid oste. Eluaseme – ja toitumiskulutusi teeb iga inimene – olgu siis deflatsioon või inflatsioon. Palkade langemine võib kaasa tuua toodete nõudluse vähenemise, aga samas on tooteid, mille nõudlus on sama, mis inflatsiooni ajal. Võtame näiteks mobiiltelefonid , mis läbi aegade muutuvad odavamaks, aga ka paremaks. Linnas ringi kõndides ei näe kellegi käes enam vanu mudeleid vaid ikka uusi. Deflatsioon on kahjulik inimestele, kes on võtnud laenu, sest kui palku kärbitakse ei jää inimestel lihtsalt raha, et laene maksta. Tänu sellele peavad pangad minema tagatiste kallale, mis võib põhjustada inimesele kodust ilma jäämise. Deflatsiooni ajal on kasulik soetada kinnisvara, sest hinnad on all ja inflatsiooni ajal saab need jälle kasumiga maha müüa. Vastupidiselt mõjub see inimestele, kellel juba on kinnisvara ja kes tahavad seda maha müüa. Tavaliselt müüvad nad selle allpool õiget turuväärtust, et mingi raha ikka kätte saada.
Nagu näha on mõlemal omad plussid ja miinused. Kõige parem oleks kui mõlemad nii inflatsioon kui ka deflatsioon oleks lühiajalised. Aga kui kindlat poolt valida, siis mina otsustaksin deflatsiooni kasuks. Deflatsioon õpetaks inimesi säästma ja säästlik majandus on hea ressursside suhtes. Inimesed ei laenaks end enam hulluks, nagu oli inflatsiooni ajal, kõik võtsid laenu ja deflatsiooni ajal on vesi ahjus, sest pole enam millegi eest laenu tagasi maksta. Deflatsiooniga ei katke ka tehnoloogia ega teenuste pidev areng, sest arengusse on vaja alati investeerida, kui seda ei tee, siis inimesed enam lihtsalt ei tarbi neid kaupu.