Näiteks mitmekesistub nende tööturg: migrandid on nõus töötama raskematel töödel väikse palga eest. Selline tööjaotus paistab praegusel hetkel väga hästi välja Eesti ja Soome näitel. Tuhanded ja tuhanded eestlastest mehed on viimaste aastate jooksul Soome tööle läinud. Kuna kodumaalt lahkunud on peamiselt noored, pole neil kõrgharidust ega teadmisi. Seega saavad nad töötada vaid oskustöölistena, näiteks ehitusel. Eestiga võrreldes on nende palgad küll suured, kuid Soome riigi jaoks mitte. Seega on selline rahvastikuränne Soomele kui sihtkohariigile kasulik. Kuid igal plussil on omad miinused samal ajal, kui eestlased odavalt tööd teevad, suureneb tööpuudus soomlaste endi seas. Arvan, et tegelikult on rahvastikuränne pigem positiivne nähtus. Immigrandid saavad töökogemusi, õpivad nii keelt, kui tundma ka erinevaid kultuure. Kuna inimesed õpivad igast
Ainult 6% inimestest lähvad kohta, kus nad pole varem olnud. Eelistatakse saari, kus jõule veeta. Paljudel on siin suvilad ja maakohad. Paljudes maakohtades ei ole perearste, töö teeb ära asendusarst. Ettevõtlikumad tohtrid lähevad tööle ja noored maale minna ei taha. Räägitakse ühest arstist, kes töötab kolmes kohas perearstina. Noored ei lähe maale kuna kardavad nii suurt vastutust. Soome värbab aktiivselt Eesti perearste ja inimesed lähevadki kuna seal suuremad palgad. Eesti riik peaks suurendama pearaha, mis on praegu väiksem kui 2008ndal aastal. See aitaks palgata abiarste juurde. Kuna üks perearst suri, jäi 5000 isikut ilma arstita. Et noored läheksid maale tööle, peaks vallad pakkuma tõeliseid präänikud, see tähendab, et vallapoolt muretsetakse elamiskoht, liikumisvahend ja lapsele lasteaia koht lisaks kustutama ka õppevõla. On pöördutud haigekassa poole, et tava arst hakkaks täitma perearsti kohustusi kuid haigekassa ei
vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi. Meie praegune majandus takistab toetuste tõstmist. Meil on maksete maksmisega probleeme, väikesed palgad, tagasihoidlikud töötuabirahad ning jagatavaid toetusi peetakse liiga väikesteks. Eesti poliitiliste erakondade eesmärgiks on näiteks viia õpetajate, arstide, politseinike ja teiste riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid
USA taimekasvatuses (põllumajanduses) aretati uusi sorte, mis suurendasid oluliselt saagikust. 20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv? Väikestest küladest said suured linnad, mis muutusid peamisteks tööstus- ja finantskeskusteks, kus põimusid äärmuslik vaesus ja uusrikaste tõusiklik elulaad. Tõsiseks probleemiks kujunes korterikitsikuss ja linnadesse koondunud vabrikutööliste elu- ja olmetingimuste halvenemine. Tööliste palgad jäid hoolimata kiirest arengust väikeseks. Eriti raske oli naiste ja laste olukord, keda järjest rohkem vabrikutes odava tööjõuna kasutati.
Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja lapsevanemad, sest näiteks viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus, mis oli paljudele kindlasti abiks. Paljud inimesed kolivad Eestist ära, arvates et igal pool mujal on parem. See kõik oleneb inimestest endast, mida nad oma elult ootavad ja tahavad. Põhjuseid välismaale minemiseks on mitmeid: paremad elamistingimused, palgad on kõrgemad ja inimlikum keskkond . Alguses tundub iga riik parem ja ahvatlevam. Kuid lähema tundmaõppimise käigus selgub, et rohi pole kuskil rohelisem ega taevas sinisem. Ükskõik kui kaua kuskil võõras riigis elatakse, ei asenda kodumaad mitte miski ja paratamult tekib igatsus ja soov tagasi tulla. Mulle meeldivad eesti keel ja eesti meel ning meie imekaunis Eestimaa loodus. Igapäevaellu tuleks sisse tuua palju rohkem inimlikkust, eetilisust ja kaasinimestega arvestamise
Riigilõiv Olulised punktid Koosolekud Juhtida võib mitu Pakub tasu eest Otsuste vastu juhtimisel Aruannete kinnitamine osanikku, kes peavad teenuseid/kaupu võtmine, maksude Peaks olemas olema tegelema ühingu Vastutab kogu isikliku maksmine, juhatus asjadega: palgad, varaga kellegi/millegi Osaniku ja juhatuseliikme otsused, probleemid FIE võib olla tööandja kaitsmine vastutus jne Nõukogu Audiitor Osanike pädevus (tegeleda koosolekute, otsuste vastu võtmisega)
Arvuta laevareisile kaasa võetavate varude kogus, kui on teada järgmist: planeeritav reisi kestus 20 ööpäeva, meeskonnas 10 liiget, sõidetakse Eesti lipu all. Pead arvestama reisil kõige optimaalsemate sisepõlemismootori teguritega, lisada tuleb valiku põhjendus! Sinu otsustada on laeva liik ning varu hinnad, kuid ei tohi unustada, et kõik peab olema reaalne. Laev Laevaks valin 187,15 m pika konteiner laeva. Peamasina võimsusega 14 400 KW. Konteinerite mahutavusega 1860 TEU. Meeskond Palk Amet Päeva Töötasu Kapten 220 € Vanemmehaanik 200 € 2. Tüürimees 120 € 3. Tüürimees 105 € 2. mehaanik 140 € 3. mehaanik 130 € Pootsman 95 € Madrus 80 € ...
,,Isa Goriot" Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot'i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinu...
„Isa Goriot“ Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot’i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha – kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas – mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud...
Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada erastamist ega vabastada täielikult hindu, energiakandjate hinnad jäid vabastamata. Kujunesid suured monopolid, neist mõjukaim Gazprom, millest sõltuvad valdava osa Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemid 1993. aastal surus Jeltsin maha riigipöördekatse, rikkudes ise põhiseadust
eest, on naise õlul perekondlikud kohustused. Naiste hõivatus ja karjäärivõimalus tööturul on seotud lapsehoolduspuhkusega, mis võib kesta kuni 3 aastat, aga ka last arv ja vanus, perekonnaseis. Üha enam kasutavad ka mehed võimalust olla lapsehoolduspuhkusel, seega võikski selle võrdselt jagada isa ja ema vahel, samuti võimaldada töötamist osalise tööajaga. Samuti on olulisel kohal ka teatud isikuomadused – ambitsioonikus, riskialtisus. Töökohtade palgad on seotud töötajate sooga sel määral, kui suur hulk naisi või mehi antud sektoris töötab. Hariduses ja meditsiinis on ülekaalus naistöötajad, ehitussektoris aga meestöötajad. Kuid võrdväärsel tööl on töötasud erinevad, naiste töö on alaväärtustatud. Laste ja noorte erialavalikuid mõjutavad suurel määral just nende vanemate võimalused ja hoiakud. Madalama sissetulekuga vanemal on vähem võimalusi oma laste igakülgseks arenguks ning sellega ka valikuid vähem
Asutava Kogu liikmetele. • Valgetele olid abiks ka Antanti tegevus, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud. Punaarmee propagandaplakat: “Oled sa end juba vabatahtlikuna kirja pannud? Punane ja valge terror Punane terror • Koonduslaagrid, tapmised. • 1918 juulis mõrvati Nikolai II perega. Valge terror vastas samaväärselt. Kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Sõjakommunism Kogu majandus allutati riigi kontrollile: – kaotati palgad, – kaotati tasu paljude teenuste eest, – toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras, – toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad). Enamlus tungib läände • Saksamaa kokkuvarisemine 1918 andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad. • 1918a lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Soomusrongi sõdur
"Palk kas number või emotsioon?" Püsib madal palk seni, kuni inimesed on nõus väikse summa eest tööd tegema. Töötajad ei avalda piisavalt palgasuurenemise soovi ja seni kuni tööandjale survet ei avaldata palgad ei tõuse. Palgatõus oleks võimalik siis kui tekiksid põnevad äriideed, mis võimaldaksid palga tõusu 30 protsenti, samas sellega võib kaasneda hinnatõus. Plussid Palgatõus võimaldaks paremat elukvaliteeti Miinused Palgatõusuga kaasneks hinnatõus Aastas raisatakse 1,3 miljardit tonni toitu maailmamajandusel kulub sellele 570 miljardit eurot aastas raiskamise kõik tagajärjed ei pruugi veel praegu tunda anda, "neid tuleb kanda meie lastel ja lastelastel".
Mark Kaabel Ev213 Miks noored lahkuvad kodumaalt. Miks noored lahkuvad siis kodumaalt ? Eks põhjuseid ole palju selleks, et nad lahkuvad. Üheks põhjuseks miks nad lahkuvad on see, et nad lähevad suurema palga pärast ära kodumaalt. Eesti palgad on tõesti väikesed ja inimesed ei ela ära sellega, ja noortel on see häda, et nad tahavad kõike saad kohe ja rutta ja lahkuvadki kodumaalt. Inimesed kes lahkuvad selle pärast, et nad lähevad kooli välismaale, üheks suureks plussiks oleks neile see, et seal on suuremad toetused, et on võimalik tulla välja endaga. Eestis saavad inimesed jube vähe toetust kui nad taotlevad seda võimalust, aga välismaal on suuremad. Järgmiseks asjaks miks inimesed lahkuvad on see, et Eestis ei
20,8 (miljardit) 2. SKP per capita = 20 800 000 000 / 1 300 000 = 20,8*109 / 1,3*106 = 16*103= 16000 3. SKP per capita = 18000$, vahetuskurss 1 = 1,2$ 18000/1,2=15000/per capita (Riik A on rikkam 16 000 / per capita) 4. Vahetuskurss 1 = 1$ 18000/1=18000/per capita (Riik B on rikkam, 18000 / per capita) 5. SKP tarbimismeetodil Y = C + I + G + (X Z) = 16 + 5 + 4 + (7,5 8,5) = 24 SKP sissetulekumeetodil Y = C + S + T = Palgad + (ettevõttekasum + amortisatsioon) + (kaudsed maksud subsiidiumid) = 15 + 3 + 2 + (5 1) = 24 1. Agregeeritud tööjõu pakkumine on individuaalsete pakkumiste summa; Indiviidi pakkumine on reaalpalga suhtes vähem elastne, kuna leping ei võimalda tal üldiselt töötatud tundide arvu valida, võimalik on kas töötada või mitte; Agregeeritud tööjõu pakkumist mõjutavad valikud töötamise ja mittetöötamise vahel, on reaalpalga suhtes elastsem. 2
a) kasutavad kogu kättesaadavat informatsiooni b) teevad lihtsustavaid eeldusi c) peavad kasutama matemaatilisi võrdlusi d) püüavad täpselt kajastada reaalset maailma 11. Mida alljärgnevast tootmisvõimaluste kõver ei kajasta? a) nappust b) alternatiivkulu c) efektiivsust d) kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses 12. Põhivara ehk püsivkapitali moodustavad: a) materjalid, tooraine, küte, energia b) tootmishooned, masinad, seadmed c) töötajate palgad d) kõik vastused on õiged 13. Ettevõtte bilanss on a) teatud ajahetke seisu kajastav finantsaruanne b) finantsplaan c) aktsiate arvestus d) tulude ja kulude aruanne 14. Usaldusühing on ettevõte, a) kus kõik liikmed vastutavad solidaarselt b) kus kõik liikmed vastutavad osaliselt c) kus vastutuse aste määratakse kohtu korras d) kus ühed liikmed vastutavad kogu varaga, teised liikmed ainult ühingusse paigutatud varaga 15. Suures aktsiaseltsis a) juhivad aktsionärid alati firmat
Suurimad inpordi artiklid on masinad ja seadmed, kemikaalid, kütused ja autod. Läti sisseveo partnerid on : Saksamaa 16.1%, Venemaa 14.4%, Leedu 7.6%, Soome 6.5%, Rootsi 5.6%, Eesti 5.1%, Itaalia 4.2%, Poola 4%. Väljaveo artiklid on puit ja puidu produktid, masinad ja seadmed, metallid,tekstiil, toiduained. Expordi partnerid on Inglismaa 22.1%, Saksamaa 9.9%, USA 8.2%, Rootsi 7.3%, Prantsusmaa 6.6%, Leedu 6.4%, Eesti 5.2%, Taani 4.2%, Venemaa 4.1% . KESKMISED PALGAD: Läti keskmine palk oli 2007. aasta II kvartalis 8741kr kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). Eesti keskmine palk oli 2007. aasta II kvartalis11 550kr (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 21,2%). Soome keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 39 535 Eesti krooni.
Lastetoetused ja emapalk on samuti väga heal tasemele ja võrreldes teiste riikidega hästi toetatud, enamus riikides ei olegi sellist asja nagu emapalk ning paljudes riikides puudub isegi pensionisüsteem ja millistes riikides on tasuta transport, see käib küll nüüd ainult Tallinna kohta, kuid siiski, me saame nautida paljusid hüvesid ja isegi minu Soomes töötavad sõbrad on juba öelnud, et Eestis on võrreldes Soomega palju mõnusam , jah seal on palgad paremad, aga seal ei ole ka nii suuri vanemahüvitisi ja on väga suur pagulaste toetus poliitika ja see on seal probleemiks. Igaljuhul mina ei vahetaks oma kodumaad mitte ühegi teise riigi vastu, reisida on väga mõnus , aga veel mõnusam on lõpuks ikka koju tagasi tulla. Kristiina Lesk 12 K
Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Seega ka inimesed soovivad seda endale rohkem omandada. Ka koolis on inglise keel aina tähtsam. Kui võtta näiteks see, et eesti keele tunde on nädalas 2 korda, aga inglise keele tunde 3 korda. Kindlasti peaks see jätma mõtteainet kooli juhtkonnale ja haridusametile. Sest üks hetk võib see saada inimestele saatuslikuks. Suurimaks probleemiks pean seda, et Eesti riik ei suuda hoida noori oma kodumaal. Mis on selle põhjuseks? Kindlasti see, et õppimine on kallis ja töökohtasid vähe. Palgad on väiksed ja noored tahavad endale rajada kindla seljataguse edaspidiseks eluks. Aga kui noored lahkuvad kodumaalt ja ei naase siia tagasi siis ka keel jääb sealt pidama. Tema lapsed enam seda ei õpi ja sealt jääbki keel pidama .Ja kui enamus eestlasi nii toimiks siis oleks keelel suur oht. Seega Eesti peaks toetama noori, soodustama koolis käimist ja neile pakkuma paremaid võimalusi, sest kui noored lahkuvad, ei kasva ka Eesti rahvaarv.
Halvad küljed on küll ,et väga tihti sajab seal vihma, palju autosi, tihe liiklus, palju inimesi, liiga palju inimesi rändavad sisse, palju pagulasi on sisse rännanud Inglismaale. Kokkuvõte – Mulle meeldiks nendes kolmes riigis elada ,sest kõikides riikides mida ma nimetasin on ilus loodus, on turvalised riigid, palju erinevaid toiduaineid mis mulle oleks kasulikud. Suuremas osas on ka nendes riikides soe olla. Inimesed on rõõmsad ja õnnelikud. Saksamaal ja Inglismaal on head palgad ja niisugused töökohad mida ma ise naudiksin ka. Ma sain teada ,et Saksamaal on palju nisuvaba tooteid mida ma saaksin süüa. Ülikoolid on Inglismaal ja Saksamaal väga head kus ma saaksin head teadmised ja hea töökoha pärast. Koguaeg toimub Saksamaal ja Inglismaal midagi ,niisugused riigid mulle meeldivad. Mulle see ei meeldi ,et väga palju autosi on nendes riikides ,aga ikkagi ma elaks parem ühes nendes riigis.
Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus
vähenes siis rahvaarv maal kasvas hüppeliselt ja kuna Eestis oli maad vähe siis rännati Venemaale kus maad jagus. Teine laine toimus 1944 aastal, kui suur hulk eestlasi põgenes läheneva punaarmee eest välismaale, ennekõike USAsse, Kanadasse ja Rootsi. Kolmas laine algas taasiseseisvumise järel kuna okupatsiooni ajal oli siin suur sisseränne. Need samad sisserändajad on ka praeguse väljarände üheks põhjuseks. Lisaks kuna Lääne-euroopas ja Skandinaavia maades on elukvaliteet ja palgad paremad siis paljud otsustavadki sinna elama kolida töö pärast. Olukorda ei parandanud ka 2008 aasta kriis mis mõjutas Ida-Euroopa riike hullemini kui Lääne- Euroopat. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millisedon peamised nüüdisrände põhjused? Enamsu neist on naised. Lisaks tööle on suur osakaal ka pererändel. Kasvav osakaal on ka pereloomeränne. Vanuse poolest on ülekaalus noored, suur osa neist on üle 15-aastased
eriala õpperühmades. Ehitusviimistleja töö eeldab lisaks erialastele oskustele täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsioon. Olulised on nii meeskonnas töötamise oskus kui iseseisva töö võime. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, kuna suurem osa tööpäevast möödub jalgadel seistes. Viimastel aastatel on ehitustööliste palgad kiiresti tõusnud, mis on ehitustöölised teistest riikidest tagasi Eestisse meelitanud. Seoses aktiivse ehitustegevusega on nõudlus heade kutseoskustega ehitustööliste järele lähiaastatel jätkuvalt suur. 2005.a. töötas ehitusettevõtetes 48,7 tuhat töötajat. 2014. aastaks prognoositakse ehitussektoris hõivatud inimeste arvu jäämist ligikaudu 50 tuhande juurde. Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad,
riik oma kodanikku, ka välisriikides viibides ja alati on meil õigus pöörduda kohtusse ning õigusi on meil veel küllalt. Kuid seda kõike saab reguleerida seadustega, millest kodanik kas siis peab kinni või ei see on tema enda teha. Nagu näha, võib riik kodaniku kui ka kodanik riigi jaoks eksisteerida, kuid kaldun siiski arvama, et Eestis eksisteerib kodanik rohkem riigi jaoks, sest rahvas maksab küllaltki kõrgeid makse, riigitoetused on üpriski väikesed, samuti ka palgad ja on ka palju muid probleeme. Kuid meil on ju õigus korraldada oma riigielu, sest Eestis valitseb demokraatia, kus peamine võimu kandja on rahvas.
Eestis on hea elada Eesti on alati olnud väike riik, kus on rahu ning inimeste südamed on täis soojust ja hellust. Olen elanud Eestis 18 aastat ja mulle meeldib see maa väga. Paljud inimesed ei tea, mida tähendab kodu. Seda just sellepärast, et vanemad on viinud väikesest saadik lapsed kuhugi mujale naaberriikidesse elama. On väga paljusi, kes arvavad, et Eesti palk on väike ning siin on halb elada. Tekib küsimus, et mida on nemad teinud selleks, et nende palk kõrge oleks. Just sellepärast, et nemad ei ole lapsepõlves õppinud korralikult ning saanud head haridust ongi nende palk väike ning ei saa ju korralikult pere üleval hoida. Ma arvan, et kui korralikult õigel ajal õppida ning pingutada selleks, et tulevikus oleksid kõik teed avatud, siis pole probleemi ka töökoha suhtes ning Eestis on head palgad ning korralikud töökohad. Lihtsalt ise tuleb õppida ja vaeva näha, selleks, et midagi tulevikus...
- Esimene üldlaulupidu (1869) - Vanemuise selts (1865) Eestis oli ärkamisaeg, alguse sai isamaaluule, võimuvõitlus eestlaste vahel (saksameelsed ja venemeelsed), 1802- Tartu Ülikool, pärisorjuse kaotamine. 6) Vene ühiskond realismi perioodil - mis muutused ühiskonnas toimusid? Nikolai I ajal oli tsensuur, kui võimule tuli Aleksander II viis ta läbi reforme (talurahva, kohtu). Tsensuur- väikerahvastel puudusid õigused, väiksed palgad. 7) Tolstoi elu ja looming Kasvas üles mõisas seega elu algus oli lihtne. Kuid 9 aastaselt jäi orvuks ja pidi kolima tädi juurde. Läks ülikooli (teisel katsel sai sisse), kuid lahkus sealt 2 aasta pärast. Ta oli väga ülbe, üleolev ja ei hoolinud talupoegadest. Läks koos vennaga sõjaväeteenistusse ja alustas kirjanikutööga. Esimene jutustus “Lapsepõlv”. Sõitis Peterburgi, kus ta võeti teiste realistide poolt väga hästi vastu. 8) Dostojevski elu ja looming
ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda. Eks ole ju ka neid, kes üritavad kõike saada võimalikult soodsalt ja kel süda hakkab verd tilkuma, kui midagi osta on vaja. Selliseid inimesi on Eestis palju, ja ega midagi parata pole, kui palgad on madalad ja hinnad kõrged. Turja pere sissetulek sõltus täielikult merest. Kui meri oli lahke ja andis kalasaaki, siis oli neil toit laual. Kui aga meri nii lahke ei olnud, siis neil polnud lauale leibagi panna. Sissetulek ei sõltu alati sellest, kui palju tööd sa teed. Mõningatel juhtudel võib palk sõltuda ka õnnest või mõnest muust tegurist. Näiteks jahimeeski ei saa küttida rohkem metsloomi, kui neid looduses on. Nüüdsel ajal tuleb
Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ning Teise maailmajõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavaba- riigis. Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad ja väikesed maksud; üksikisikut peetakse täht- samaks kui kollektiivi. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, ast- melist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele.
1. Politsei ja piirivalve ülesanded - Euroopa välispiiri tagamine - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees - Kuritegude menetlemine ja ennetamine avaliku korra tagamine, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, kohtueelne kuritegude uurimine, karistuste määramine/täide viimine oma pädevuse piires 2. Kes võib saada politseinikuks Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele (nõuded isikuomadustele, haridusnõue, füüsilise ettevalmistuse nõuded). 2. Kus võib õppida politseinikuks politseikoolis pärnumaal 4. Kirjelda politsei struktuuri Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tö...
Mis mõjutab inflatsiooni: Kroon on seotud stabiilse raha, euro kaudu euroala madala inflatsiooniga. Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa riikidega ja kui Euroopas on kaupade hinnatõus väike, siis tõusevad kaupade hinnad vähe ka meil. Teenuste hinna kujunemisel mängib olulist rolli tööjõu hind ehk palk. Kokkuvõttes mida rikkamaks saavad inimesed, seda kallimad on teenused. Kui tänavu on kiire hinnatõusu taga üha suurem tarbimissoov ja paremad palgad, siis 2008. aastal kergitavad inflatsiooni erinevad aktsiisimaksud.Seega kallinevad aktsiisitõusude tõttu nii toasoe kui elekter, samuti alkohol-tubakas, eriti aga mootorikütus. Tulevikuprognoosid: Eesti Panga asepresident Märten Ross on märkinud, et praeguses kiires inflatsioonis on paljuski süüdi teenuste hinna kiire kasv. Keskpanga andmeil on kaupade hinna inflatsioonitempo olnud sel sajandil ehk siis viimasel seitsmel aastal keskmiselt 2 protsenti aastas
Q=Q-Q*. Potentsiaalne SKP - (Q*) on selline SKP. arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmis-tegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost. Q* =F (toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) SKP leidmiseks on kaks meetodit: A) Saadud tulu (tootmise) meetodil Q = W + rt + r + p, kus Q SKP, W töötasud ja palgad, rt üürid, r intressid, p - kasumid B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus
Perekond Perekond on püha side vanemate ja laste vahel, kus kõik hoolivad üksteisest ja näitavad oma armastust teineteisele pisiasjadega. Isa on see, kes toob leiva lauale ja kaitseb perekonda, ema on see, kes hoolib ja toidab ning lapsed on need, kes annavad vanematele südamesooja ning rõõmutunnet. Tänapäevases ühiskonnas on palju probleeme ning paljud ei saa tunda pererõõme, kuna lapsetoetused on väikesed, palgad on minimaalsed ja seepärast ei saa osad inimesed lubada endale lapsi. Need inimesed elavad nukralt oma rutiinset elu edasi ja ootavad helgemaid aegu. Õnneks on peresid, kes saavad nautida lasterõõma ning nad elavad õnnelikult koos vanavanematega. Vanavanemad jutustavad oma lastelastele jutte ajast, mil nemad noored olid. Need jutud mõjutavad väga palju väikese lapse elu, kuna too tahaks ka näiteks seigelda, maalida või isegi tantsida
Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele kasutusele võtta üks raha, sest mujal Euroopas pole kaardimaksevõimalus nii hästi levinud kui Eestis. Paljud noored kolivad Euroopasse, et leida paremini tasustatud tööd ja palganumbrile vastavaid poekaupasid. Ühise raha kasutusele võtmine annab lootust, et palgad tõusevad Eestis samale tasemele nagu mujal Euroopas, sest hinnad on juba Euroopaga ühel tasemel. Palganumbri suurenemise peaks kindlustama ka see, et ühise rahaga väheneb inflatsioonioht. Ootuspäraselt jõuab Eestis tänu eurole juba 20 aastat kestnud röövkapitalism lõpule ning vabariik võib end au ja uhkusega kuulutada arenenud Euroopa riigiks. Eesti Vabariigi algusest on muutunud sulide seas järjest populaarsemaks ebaseaduslik rahapesu
c. Tsükliliselt töötuks 2.HÕIVE JA TÖÖTUS d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka 8. Töötuse allokatiivne (paigutuslik) kasu ilmneb põhiliselt selles, et a. Töötajaid koolitatakse ümber b. Tehingukulud (tööjõu käibekulud) tööotsijate ja vabade töökohtadega firmade jaoks kahanevad c. On olemas töötuse vastane kindlustussüsteem d. Logelejaid on kergem vallandada e. Palgad langevad suhteliselt kergemini, võrreldes kulutustega kapitalile 9. Töötuse majanduslikke kulusid võib ligikaudselt väljendada, mõõtes a. Töötuse tõttu kasvanud kuritegevuse kahjusid b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c. Hüviste väärtust, mida töötud oleksid võinud toota d. Uute töökohtade loomiseks tehtud kulutusi e. hõõrdetöötuse tõttu kasvanud töötute abiraha väljamakseid 10
võtame peavad eelnevalt juba omama vastavat haridust. Palgad on erinevad vastavalt nende ülesannetele. Need pole väga kõrged kui piisavad. Mida paremini firmal läheb seda rohkem hakkavad nad palka saama, lisandub tulemustasu. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE Projekti maksumus: Jrk. Kulu liik Maksumus Nr. 1. Tehnoloogia(masinad) 50 000 2. Mööbel 75 000 3. Palgad 576 000 4. Reklaam 12 000 5. Trantsport 20 000 KOKKU 733 000 Planeeritud investeeringute ajagraafik: Jrk. Nr. Kulu liik I kv II kv III kv IV kv KOKKU 1. Tehnoloogia 30 000 10 000 0 10 000 50 000 2. Mööbel 50 000 10 000 15 000 0 75 000 3
d. soovitusega sotsiaalabi suurendamiseks 24 Leia joonisel 3 toodud pakkumis- ja nõudluskõvera abil: 1. Tarbija tuluefekt 2 x 8 / 2 = 8 2. Tootja tuluefekt: 7 x 8 / 2 = 28 25 Millised on Weitzmani kasumi jaotamise meetodi loodetav eelis? Vali üks: a. võimaldab suuremat tööhõivet, kuna palgaks ei maksta kunagi kogu kasumit b. poleks vaja töölepinguid sõlmida ning see võimaldaks hoida kokku paberit c. töötajate madalamad palgad ei tekitaks tarbimisbuumi d. ei võimalda omanikel kiiresti rikastuda 26 Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhul on firmadel lubatud: Vali üks: a. 20% oma kasumist kanda amortisatsioonifondi b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks:
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse...
Peamisteks probleemideks on, et kust leida tööjõudu ja kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Eesti esmane probleem ei ole odav tööjõud, vaid arenduskeskuste puudumine. Kuni meil pole konkurentsivõimelist toodangut, tehnoloogiaid loovaid arenduskeskusi ja müügivõrku ning siin töötavad ettevõtjad pole huvitatud arendustegevusest ja toodangust, jäämegi rahvusvahelises tööjaotuses odava tööjõu maaks. Ja seni, kuni seda oleme, on odav tööjõud meile eelis. Meie palgad määrab ära positsioon rahvusvahelises tööjaotuses. Kuivõrd meil täna pole ühtki piisavalt võimsat arenduskeskust ja müügiorganisatsiooni ning pole näha nende peatset tekkimist, on meie teine valik väärikama koha võitmisel tõsta samm-sammult tööjõu kvaliteeti ja suurendada Eesti usaldusväärsust. See eeldab paremat haridussüsteemi ning paremat mainet. Tööturu olukorra paranemine peab algama haridus- ja kutseharidustaseme tõusust,
1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida. -Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus.Näiteks toodetakse Eestis mööblit kuid samas on ...
Võib minna õppima maailma avatust ja välismaa ülikoolidesse või olla seal mingit aega vahetusõpialsena. Saadud rahvusvahelisi võimalusi. Et kogemus tuleb kasuks kogu ülejäänud elus. Oma ala tippspetsialiste läheb oma ala tippspetsialiste läheb vaja alati igal pool. Pärast mõnes teises riigis hariduse omandamist saab alati vaja igal pool on väga sinna ka elama asuda. Parema elu ja kõrgemad palgad on vägagi julge väide, mitte aga paika pidav fakt. ahvatlevad. Samas on väljaränne Eestist suureks probleemiks. See lõik on väga segane ning siin Mõned noored otsustavad ühineda oma lemmikpartei noortekoguga. on väga kummalised järeldused See annab neile võimaluse astuda poliitmaastikule ja seal silma paista. nagu näiteks, et poliitmaastikul silma paistes on peale õpinguid
Kuid on ka erand-esmaabi osutatakse inimesele alati. Palju arstid, peale riigitöölt lahkumist suunduvad erapraksisesse, kus patsiendil tuleb kõik ravikulud endal katta. Samas pikad ravijärjekorrad on ka eriarstide uste taga, põhjus on väga lihtne- kuna eriarste on lihtsalt vähe ja inimesed peavad oma spetsiifiliste hädadega pikalt ootama. Eelnev viib mind uuele probleemile, milleks on arstide ja meditsiinitöötajate lahkumine riigist. Peamine põhjus on loomulikult raha. Palgad Eesti meditsiinis on kordades väiksemad kui välismaal. Välismaal on arstid ja nende tegevus kõrgemalt hinnatud ning ühiskonnal pole kahju neid ka kõrgemalt tasustada. Mida rohkem lahkub Eestist arste, seda pikemaks muutuvad ravijärjekorrad. Võib juhtuda, et maapiirkondades on puudus teatud eriala arstidest, kes on spetsialiseerunud inimese organismi kindla piirkonna ravimisele. Eriti suur kaotus riigile ja ühiskonnale on noorte arstide lahkumine välismaale. Noored, kes on äsja
müügitehingute koguarvu ja väärtuse kasv, andes lootust, et kriisi põhi on saavutatud. 1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet Kinnisvaraturu elavnemist võib siiski seostada pigem eurole üleminekuga 2011. aasta alguses kui majandusolukorra paranemisega. Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes. 2010. aastal kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18%. Kinnisvara ostu-müügi huvi kasv oli ühtlane kogu Eestis. Suurimat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomanditehingute arv suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra. Võrreldes 2006. aastaga vähenes hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv üle poole. Ostu- müügitehingute koguväärtus kasvas aastaga 6%. Samal ajal oli tehingu keskmine väärtus 2010
suures ulatuses. Nt, suur osa krediidist on läinud maniku sõpradele ja kui saabus tasumise aeg, siis sõbrad olid kadunud. 3. Usaldusühingi osanike vastutus Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused - kontseptuaalne võimekus Kontseptuaalne võimekus tähendab ettevõtja oskust mõista väikeettevõtja üldist organisatsiooni, seda kuidas iga all- lüli (arvepidamine, tootmine, müük, varustamine, palgad, üürid, laenud) omavahel tervikuks sobivad ja firma edule kaasa aitavad. Kontseptuaalne võimekus lubab ettevõtjal ära tunda võimalusi, millest keegi teine pole teadlik olnud ja neid oma eduks ära kasutanud. 2. Väikeettevõtja eelised - alustamise lihtsus 3. Usaldusühingu juhtimine Pilet 1.ettevõtja isikuomadused- vaimne võimekus Vaimne võimekus, mis mõjustab ettevõtja edukust, koosneb üldisest
aga tegelikult me maksame kogu aeg ise selle eest, sest kõik see tuleb ju maksumaksja rahast. Ja minu meelest on see igati õiglane süsteem. Praegu õpilasena olles mulle sobib selline süsteem. Võib-olla kunagi hiljem kui olen midagi omal nahal kogeda saanud midagi sellist mis mulle selle süsteemi puhul ei meeldiks siis oleks mul muutusi lisada. Üks asi mida võiks tõsta oleks tulumaks. Seda rohkem riik saaks raha ja seda suuremad oleksid toetused ja riigi heaks töötajate palgad: politsei, arstid, õpetajad. Ja miinimum palk võiks ka tõusta praeguse keskmise palga lähedale. Aga kuidas see kõik siis saavutatud on? Eks see heaolumudel hakkas juba nõukogude ajal välja arenema aga ma arvan et suuremad muutused on toimunud siis kui Eesti sai iseseisvaks riigiks. Demokraatlikuks riigiks. Meil küll pole eriti maavarasid ja mega suuri tehaseid mis meile palju sisse tooks aga me asume geograafiliselt hea kohapeal kust käib läbi suur transpordi vedu
Kas Eesti peaks sisse tooma võõrtööjõudu,et vähendada tööjõuprobleemi? Majanduslanguse aeg on mitmed kümned tuhanded inimesed tööta jäänud, kuna firmad on pankrotti läinud või vähendanud töötajaid ning nende palku. Me ei saa öelda,et meil pole absoluutselt enam ühtegi vaba töökohta...on küll, aga inimesed pole nõus nii väikese palgaga mustemat tööd tegema, nagu on üheks selliseks tööks näiteks koristamine. Inimesed on liiga valivad ja uhkust täis ning seetõttu ongi paljudel raske uut tööd leida. Ma saan täiesti aru sellest,et palk on oluline tänapäeva ühiskonnas,kus kõik aina kallineb, aga samas, see palk mille sa koristamisegagi saad on parem kui mitte midagi. Õpetaja, Te tõite meile ühe väga hea näite soomlaste,eestlaste ja poolakate kohta. Soomlased saavad mitu korda suuremat palka koristamise eest,kui eestalsed saavad, poolakad aga mitu korda väiksemat. Eeslased minevat Soome koristajateks palga tõttu ja poolakad tu...
,,Taratuffe" sest kirikule ei meeldinud see. 2. Kui kaua oli see etendus keelu all? 5 aastat. 3. Mida peab Moliere kirjutamisel silmas? Kirjutas nii et rahvale ja kuningale meeldiks. 4. Näitlejate kohustused Moliere teatris ja näitlejate tasustamine. · Kõik rollid, mis määrati, pidi vastu võtma. · Kui näitleja lahkus vabatahtlikult, siis maksti talle tema tehtud kulutused tagasi. · Kui näitleja lahkus pahandustega, ei saanud ta midagi · Palgad olid võrdsed. Jagati võrdselt ära, mis jäi teatri rahadest järgi. · Moliere sai kahekordse palga, kuna ta oli lavastaja, kirjanik ja näitleja. · Päevapalk oli neile, kes olid ajutiselt teatris. · Põhinäitlejad said palga palgapäeval. 5. Milles süüdistatakse Moliere'i pärast abiellumist? Teda süüsidtati verepilastuses. Kiriku järgi oli tema naine ta tütar. 6. Kaks tähtsat südmust, mis juhtus Moliere elus 1665. 1) Sündis tütar.
ennast ei registreeri. Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 I kvartal 2011 Tööpuuduse põhjused Siirdetööpuudus - kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed töökohtade vahetuse ajal sageli mõnda aega tööta. Miinimumpalk Keinslik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Tööpuuduse leevendamine Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust. Suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata.
Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi turvalisus ja võimalusterohkus. Eesti kodanikul, eriti veel õpiimuslisel kodanikul on väga palju valikuvariante mida või kuidas oma elu edasi planeerida. Kuid elu Eestis pole aint üks lust ja lillepidu. Eesti kõige suuremateks probleemideks on madal Iive ja suur tööpuudus. Igal aastal sündimus väheneb ning süveneb rahvastiku vananemine. Kahjuks on ka Eestis palgad madalad ning noored inimesed lähevad välismaale tööd ja leiba otsima mille tagajärjel vähen tööjõus inimeste ärv. Paljud neist ei tulegi enam tagasi. Samuti väga suureks probleemiks meie Eesti riigis on alkohol ja narkootikumid. Kõige kurvem on see, et joobeseisundis inimesed tekitavad õnnetusi ja vigastavad süütuid inimesi. Veel kurvem on see, et seda teevad ka meie noored inimesed kellel on veel elus ees. Mis meie
õppima. Me kõik teame, et põhjuseks on parem üldine kodaniku heaolu. Kõik on nagu kodaniku perspektiivis parem. Ei saa ka väita, et välismaal oleks elu halvem, kuna tõepoolest Euroopas leidub palju riike, mida eelistatakse rohkem. Eesti majanduse ning ühiskonna kritiseerijad tihtipeale ei arvesta sellega, et miinimumpalga ning pensioni võrdlemine teiste riikide nagu Soome, Rootsi ning Austraalia on sisuliselt mõttetu. Eestis võib elu olla kallim, kulukam ning palgad väiksemad, kuid selle põhjuseks võib pidada lühikest aega maailmaareenil. Natuke üle 25 aasta on Eesti olnud vaba peale NSVl-i lagunemist. Selle aja jooksul on palju probleeme lahendatud, kuid palju on ka veel lahendada. Tuleb vaadata lihtsalt teise perspektiivi alt. Kui varem võrreldi ainult numbreid riikide vahel, siis nüüd oleks aeg sisse arvestada ka aeg, kui palju on iga riik vabana eksisteerinud. Seda arvesse võttes muutub kogu vaatepilt ning statistika silmapilkselt