Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Liht...
välismaa kaupade konkurentsile (Inglise) Preisimaa eestvõttel loodi Saksa Tolliliit (18 riiki va. Austria) Tolliliit soodustas Saksamaa arengut ja koostööd majanduses Tolliliit tõstis esile ka Saksamaa ühendamise küsimuse TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE TAGAJÄRJED Käsitöö asendus masintootmisega Mindi üle vabrikutööle Tööta jäänud käsitöölised pidid tööd leidma vabrikutes Töötingimused vabrikutes olid halvad ja palgad väikesed Rakendati ka laste tööjõudu vabrikute ümber tekkisid töölisasulad hiljem linnad Asulates algul elutingimused halvad Tööpuudus Tööliste väljaastumised, masinate purustamine Kujunesid sotsiaalsed kihid: proletariaat (vabrikutöölised) ja vabrikandid Ühiskonna areng, tarbekaupade kättesaadavus, aja jooksul elutingimuste paranemine Tööviljakuse tõus ja hinnalangus Suurenes rahvaarv Tõusis haridustase ja moraal
Kas sport elatusalaks on sobiv valik? EI JAH · Ainult tippspordis liiguvad · Sport on tervislik! suured rahad · Professionaalsel tasemel kõrged · Tööõnnetuste arv suur palgad · Väiksemgi vigastus võib · Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata · Ei ole rutiinne töö · Noored talendid, kes lõpetavad · Spordivõistlused eri riikides- õpingud, et sportlaskarjäärile palju reisimist keskenduda võivad jääda õiges · Kindel siht silme ees(rekordid, kohas märkamatuks võidud, saavutused)-
Näiteks pakkuda töötutele inimestele võimalust teha ajutist tööd Eestimaa kaunis looduses. Sellega võiks tegeleda mõni vabatahtlike kodanike ühendus. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, annab see ka mulle Eesti kodanikuna eeliseid õppimise, töötamise ja reisimise suhtes Euroopa Liidus. Kahjuks on just mujal töötamise võimalust kasutanud liiga paljud minu tuttavad, kes on Eestist ära läinud. Koduvabariigist lahkumise põhjuseks on meie riigi liiga madalad palgad, töökohtade puudus ja kõige selle poolt tekitatud stress. Pole kindel, kas sellel põhjusel välja rännanud eestlased veel kunagi kodumaale tagasi tulevad. Kodanikena on neil selleks aga alati õigus. Eesti kodanikuks olemine võiks tõesti anda rohkem võimalusi töökohtade ja palkade suhtes, muidu on lõpptulemuseks see, et inimesed lahkuvad välismaale ja Eestis tööjõud väheneb.
Inimesed raiskavad ka meeletult palju puhast joogivett. Keegi ei mõtle sellele, et kusagil arengumaades on samal ajal tohutult palju lapsi, kes surevad veepuudusesse. Neil alakaalulistel ja näljas lastel ei ole puhast joogivett, samal ajal kui arenenud riikides elanikud puhast põhjavett otstarbekalt ära kasutada ei oska. Me saaks väga palju ära teha, et elada säästlikumalt ning loodusressursse rohkem säilitada. Suur tarbimishullus mõjub ka rahakotile. Hinnad järjest tõusevad, kui palgad jäävad enam- vähem samale tasemele. See sunnib võtma laene. Erinevad pangad üritavad võimalikult palju kliente endale meelitada. Pakutakse väga palju erinevaid laene erinevaks otstarbeks. Väga populaarseks on muutunud ka SMS-laenud, mida on kõigil väga lihtne saada. Suure intressiga ja ilma tungiva vajadusea laene võttes ei mõtle inimesed sellele, et kõik need võetud laenud peab ka tagasi maksma koos suurte lisandunud intressidega.
1 õunakook ½ puupinki 2 puupinki 1 puupink 2 õunakooki ½ õunakooki Töötunnid pärast kaubandussuhete loomist. Anne (1 õunakook) Tõnu (1 puupink) Oma tarbeks 1 tund 3 tundi Ekspordiks 1 tund 3 tundi Töötunnid kokku 2 tundi 6 tundi Miks on tootlikkus väga tähtis? Elastustase sõltub tootlikkusest Palgad sõltuvad toolikkusest Milliseid kaubanduspiiranguid seatakse riikide vahel? Tollimaksud-riigipiiri Tollimaksud ületamisel impordilt võetavad maksud. Tulutollid Kaitsetollid Kvoodid-piirangud, Kvoodid mis on pandud välismaalt sisse toodavatele kaupadele. Muud taktikad Ekspordisoodustus Dumping Seadusandlikud bürokraatiamenetlused-valitsuse bürokraatiamenetlused
1. Elaksin pigem 21. sajandis, kuna · 21. sajandil on tehnoloogia kõvasti arenenud. Nt. arvutid ja internet. Kui mul on vaja millegi kohta ruttu informatsiooni, ei pea ma minema raamatukokku või -poodi, vaid saan vajaliku info kohe kodust internetist kätte. · praegu on ka transport rohkem kättesaadavam. kui 19. sajandil transport oli peaaegu olematu, siis praegu on igal teisel perel olemas auto ja ka bussi sõidab päevas väga tihti. · tööstuslik areng- 21. sajandil on see nii palju arenenud, et töökohti on tunduvalt rohkem kui 19. sajandil. · inimeste erinevus- 19. sajandil kandsid kõik ühesuguseid riideid, praegu nimetatakse neid rahvariieteks, kuid praegu on põhimõtteliselt igal ühel oma stiil ja maitse kuidas nad riietuvad. · 19. sajandil oli väga raske tõitu saada: kõik tuli ise teha ja kasvatada ning tuli koguda ka talvevarud ja ka toidu puuduse üle ei tohtinud vir...
· Ootused jt tegurid Tõmbetegurid: · Vabade töökohtade olemasolu · Kõrgem püalk · Head elamis- ja töötingimused · Sugulased, sõbrad · Võimalused minna välismaale õppima · Meeldiv looduskeskkond Migratsiooni mõju päritoluriigile · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused · Migrantide rahaülekanded kodumaale · Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad · - väheneb tööealiste inimeste arv · - võib tekkida sooline disproportsioon · - kaotatakse haridusinvesteeringud Sihtriikidele: · Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada · Tööjõu odavnemine · Sündimuse suurenemine · Tarbimise kasv · - tööpuuduse suurenemine · -suurem surve sotsiaalsfäärile · -assimileerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja
keskharidusega kodanikud. Et saavutada soovitut ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud, kahjuks tihtipeale loeb „hea“ töökoha saamisel ainult tunnistus kõrgema hariduse kohta. Oletame, et noor õpihimuline õpilane omandab kauaoodatud kõrgahriduse. Ta näitab tööintervjuul oma paberit, mis näitab, et tal on vajalikud teadmised antud alal ning saab tööle. Kuid mis palga eest? Noori meelitavad välismaale erinevad tegurid, kuid enamasti on see kõrgem elatustase ning suuremad palgad. Reisimises ja kodumaalt vahepeal eemal olekus pole mitte midagi halba. Halb on see, kui ei tulda tagasi. Aina rohkem noori on hakanud välismaal kõrgahridust omandama või üldse sinan elama kolinud. Kas sellest mitte ei saa järeldada seda, et Eesti riik ei suuda tagada kõrgharidusega inimestele vastavat palka? Paljude jaoks on kõrgharidus küll dokumendina olemas, aga töötatakse lihtsalt seal, kuhu juhuse tahtel või mõnel muul põhjusel on satutud.
Eesti kongress organisatsioon, mille eesmärk on taastada Eesti iseseisvus. IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989
julgedel vastuhakkajadel jalad värisema. Vastuhakkajad vangistati ja saadeti ära Siberisse koonduslaagritesse. Veel tehti rahva eraomandid ühiseks ja kogu tehnika ja tööjõud koondati kolhoosidesse. Need inimesed, kes ei olnud nõus liituma kolhoosidega, pidid maksma kõvasti kõrgemaid makse või nende vastu võeti kasutusele karmimad karistused. Inimesed töötasid nüüd riigi jaoks ja neil ei olnud enam aega ja võimalusi ise jõukaks saada. Tööpäevad oli pikad ning palgad madalad. See oli NSVL üheks eesmärgiks ühtlustada klasside vahelised tasemed. Pärast II maailmasõda panid lääneriikid rõhku oma majanduse edendamisele.Tänu sellele oli lääneriikide letidel uued kaubad, mida said kõik inimesed endale osta. Seevastu rõhus NSVL endiselt sõjatööstusele ning seetõttu jäi teiste majandusharude jaoks vähem tööjõudu ja raha. Poest oli raske midagi saada, sest tavaliselt olid poeletid tühjad, aga kui poes oli midagi
· Interventsioon-välisriikide sekkumine teise maa siseasjadesse. · Antanti riigid hõivasid Venemaa sadamad ja toetasid valgeid materiaalselt, kuid sõjategevusse otseselt ei sekkunud. Sõjakommunism · Punaarmeed juhtis Lev Trotski, just temal oli suuri teeneid selles,et punased kodusõja võitsid.Kehtestati kord sõjaväes, majandus allutati riigile. · Sõjakommunismi poliitika: Kaotati palgad (tasuti kaupades, sest rahal polnud väärtust). Tasuta teenused ( korter, transport). Talipoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus. Kehtis üldine töökohustus. 1918 · Vastupanu nõukogude võimule algas tema esimesest ekisteerimispäevadest peale. · Lõuna-Venemaal alustasid võitlust kasakad,vastupanu organiseerisid endised tsaarikindralid. · Intensiivsed kodusõja periood sai alguse 1918 aasta mais, kui piki raudteed Volgast kuni
tootmistegurite poolt loodud. *RKP arvestamine toodangust - RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. !!!RKP arvestamine lähtudes tuludest!!!! – • Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk – tasu tööjõu teenuse eest ja kasum – ettevõtte omaniku tulu; 2) rent – tasu maa kasutamise eest; 3) intressid – intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud • Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o
Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine.
(hiidlinnastud) areng; arenenud riikides linnaelanike protsent ei kasva, pigem minnakse elama linna lähedale maale; kiiresti kasvavad arengumaade linnad: 1) loomulik iive on suur 2) maalt tullakse linna elama, et saada paremaid töökohti, palka ja elamistingimusi Sotsiaalsed probleemid: · elamispind kehv, palju inimesi ühetoalistes korterites · tööpuudus · madalad palgad · majandusprobleemid puhas joogivesi puudub, kanalisatsioon puudub, infrastruktuur (teedevõrk) on vähe arenenud · keskkonnaprobleemid - õhusaaste, õhk ei liigu, põhjaveesaaste, prügi Linnastumise võrdlus arenenud riikides & arengumaades ARENENUD MAAD 1. kasvutempo aeglane 2. linnaelanike % (linnastumisaste) kõrge, üle 70% 3. sotsiaalsed probleemid transport, infrastruktuuri arendamine, tööpuudus 4. majanduslikud probleemid linnaplaneerimine ?
aga kaks tööstusgiganti, Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid, Saksamaast tootmismahult võimsalt ette. Sellest sai alguse Kolmanda Reich'i lüüasaamise peapõhjusi. Milline mõju oli natside majanduspoliitikal saksa rahvale? Mõningane edasiminek oli saavutatud. 1938. aastaks oli Saksamaa majanduskriisi tagajärgedest lõplikult õle saanud ja riigi kogutulu ületas eelmise kõrgpunkti, 1928. aasta näitaja 20 protsendi võrra. 1932. aastast alates olid tõusnud ka palgad, vähenenud tööpuudus, suurenenud toidukaupade tarbimine ning kasvanud rõivaste ja kodukaupade käive. Mõju rahvastiku erinevatele rühmadele oli erinev. Neist suurim, tööstustöölised, kindlasti võitis sellest, et tööpuudus alanes 1932. aasta 6 miljonilt 1938. aastaks 0.4 miljonini. 5 Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja
Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine.
Kui inimeste eelistuste muutumine toob endaga kaasa ka muutused hüviste nõudluses, mis omakorda põhjustab muutused tootmises ning kokkuvõttes ka tööjõu nõudluses, siis taolisi muutusi nimetatakse sektoraalseteks niheteks 4. Kui reaalpalk on kõrgemal tasakaalutasemest, siis tööjõu pakkumine ületab tööjõu nõudluse. Reaalpalkade jäikus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra. 5. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest a) enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud ning c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikkusega töötajatele efektiivse palka. 6. Ametiühingutesse kuulujad ehk nn insiders on huvitatud võimalikult kõrgest palgatasemest, samal ajal aga need, kes ei kuulu ametiühingutesse ehk Ioutsiders leiavad, et nad saaksid tööd madalama palga korral. 7
mis palgapäeval kontole laekub. ,,Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks," põhjendas ta raha säästmise vajalikkust. ,,Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus." Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist. Laenude võtmine on väga suureks probleemiks Eesti ühiskonnas, samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid, muusikakeskused jm taoline tehnika
11.2. Finantseerimine Algkapitaliks on 100 000 krooni. Alustamiseks on see piisav, kuna ettevõte ei ole väga suur. Laenu järele vajadust ei ole. 9 11.3. Kasumiplaan TULUD 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Müügitulu 620 000 680 000 700 000 720 000 KULUD Töötajate palgad 180 000 180 000 200 000 200 000 maksudega koos Materjal 187 000 200 000 210 000 215 000 Hoone rent 60 000 68 000 70 000 70 000 Maksud 96 000 97 000 98 000 100 000 Telefon 3 120 3 400 3 560 3 800 Elektroonika, seadmed 30 000 35 000 38 000 39 000
IV. Töötajad Ettevõttes töötab kolm õpetajat. Töötajatel on olemas vastavad dokumendid ja sertifikaadid, mis tõendavad nende erialaseid oskusi. Õppejõududele makstakse igakuiselt palka tähtajalises töölepingus märgitud kuupäevaks. Õhtune tööaeg on heaks lisateenimise võimaluseks elukutseliste õpetajate jaoks, kes töötavad päevasel ajal koolis. 4 Tabel 1 töötajate palgad Amet Keskmine Brutopalk Sotsiaalmaks Töötukindlustus Palgakulu akadeemiliste (seadusandlusega 33% (ühe tundide arv määratud kursuse (kursuse töötundide arvu eest) maht) järgi kuus)
Sotsiaaldemokraatliku heaolumudeli korral pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikele. Riik on peamine heaolupakkuja. Et riik sellega hakkama saaks on riigis kehtestatud kõrged maksud. Ka Eestis tõusevad tihti maksud, et tagada tasuta haridust, lastetoetust, rahvapensioni jne. Kolmanda heaolumudeli liberalismiga ei sarnane Eesti põhjusmõtteliselt üldse. Liberalismi puhul ei jaga riik heaoluteenuseid, vaid tagab suure tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed ja palgad suured. Iga inimene otsustab ise kuhu ta raha paigutab. Meie kodumaal jätab riik sotsiaalteenuste pakkumisel ruumi ka erasektoritele. Sotsiaalhüved on madalad. Kodanike elujärg sõltub nende töökusest. Eelnevad jooned kehtivad ka konservatiivse heaolumudeli puhul. Seega luuakse Eestis konservatiivset heaolumudelit.
ja et laenatud raha läheb ikka asjaette,mitte niisama kulutamiseks. Samas aga ei võtaks ma laenu kui mul pole mitte mingisugust kindlat sissetulekut,oleksin juba kellelegi võlgu või laenaksin raha,et see meelelahutuses tuulde lasta. Teada on ju see,et kui oled juba võlgu,siis uue laenuga ei saa vanast lahti ning igasugused pahandused ja mured aina suurenevad kuni lõpuks võetakse su käest ära kõik: auto, korter, külmutatakse palgad ja pangakontod kuni võlgadest vabanemiseni. Isiklukult olen laenu võtmise vastu kuna suurenevad igasugused kohustused ja kindel on ka see, et tänapäeval on laenude tagasimaksmisega probleeme kõigil üldise majandussurutise tõttu. Pangalaenudest rääkimata,sest neid on praegusel ajahetkel väga raske kui mitte võimatu saada. Üldiselt tuleks võlasse ikkagi suhtuda nii nagu ütleb vanasõna,et võlg on võõra oma.
Eestis on kasvõi meditsiinil suur arengumaa, seega võib-olla võiks rohkem panustada meditsiini õppimisele. See aitaks Eestil väga palju areneda, selles pole kahtlustki. Välismaal töötamine ja õppimine on iga inimese enda valik. Mina isiklikult pole sellele vastu. Kuigi häirib mind see asjaolu, et paljud, kes välismaale õppima lähevad jäävad sinna ka tööle. Samas oleks väga hea, kui nad naaseksid kodumaale, olgugi, et siin on väiksemad võimalused ja väiksemad palgad aga niimoodi riik ei saagi areneda. Õige elukutse valimine on üks olulisemaid otsuseid, mida inimene oma elu jooksul peab tegema. Peab leidma omale selle "õige". Kuigi muidugi õige on see, et alati saab juurde õppida. Elukutse valikul on abiks ka karjäärinõustamiskeskused. Mina loodan, et ühel päeval on Eesti nii arenenud riik, et enam ei minda siit välismaale tööle ega õppima. Ma loodan, et valikuvõimalused suurenevad. Kes teab, võibolla tulevikus
4. ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID. Määravaks teguriks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: · kapital nt. energia ja infrastruktuuri projektid · tööjõud (odavus/kvalifikatsioon)nt. tekstiili-, jalatsi-, rõiva- ja elektroonika tööstus · tooraine nt. masinaehitus, toiduainetööstus, metallurgi jne · turg (tarbija lähedale) · seotus teiste ettevõtetega e. aglomeratsioonitööstus (teiste ettevõtete lähedusse) · jäätmed nt. kaevandused, keemiatööstus · valitsuse poliitika Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadam...
NAPPUS hüviste ja tootmisressursside piiratus nende vajadusega võrreldes. Kõike soove pole võimalik rahuldada inimesed võistlevad e konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast KONKURENTS võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Tänu sellele maksavad tarbijad vähem, rohkem töökohti, suuremad palgad, ettevõtete omanikud suuremat tulu TÄIELIK KONKURENTS müüjaid on palju (ükski neist ei suuda mõjutada turuhinda), ostjaid on palju, kõikide tootjate tooted identsed, müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta, turule tulla/lahkuda lihtne. HINNAVÕTJAD lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota MONOPOLISTLIK KONKURENTS iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on
globaalselt problemaatiliste riigifinantsidega Lääne-Euroopa riike: Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania. Euroopa liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit saab toimida vaid selliselt, Euroliitu kujutatakse laiemas vaatenurgas kui ühtset riiki, kuid riik ei saa toimida nõnda, et ühes otsas valitsevad ühtemoodi seadused, teises teistmoodi. Hetkel on olukord selline, et enamus liikmesriikides ongi just erinevad seadused. Näiteks võib tuua palgad ja pensioniea, ühes euroopaliidu otsas minnakse pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta teiste riikide toimimist, alustama peaks oma riigiga ja kiiremas korras tulekski võtta vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes.
Hiinas algas kiire majanduskasv, elatustaseme tõus, maa on kiiresti moderniseeritud. 5. Indoneesia pärast II maailmasõda. Riigis kehtestati diktatuur: parlament saadeti laiali, presidendi kätte koondus nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim.Presidendi Sukarno eesmärgid olid: riigi julgeoleku tagamine, välisomandi natsionaliseerimine,"Indoneesia kommunismi" ülesehitamine.Majanduslik olukord: vähenes eksport, langesid palgad, kasvas inflatsioon. 1964. Toimus riigipööre.: esiplaanile kerkisid islamiparteid, kuulutati välja nn avatud uste poliitika, olulist rolli omab sõjavägi, presidendiks saab Suhartos., kommunistid tõrjuti kõrvale. 8. Lähis- Ida rahuprotsess. Enamik palestiinlasi jäi iisraeli territooriumile ning sellest hakaksid tulenema hädad- hoogu sai terror, süvenesid majandusraskused. Araabiamaad kehtestasid kõrged naftahinnad, eelkõige iisraelile. Tekkis olukord kust kõik hakkasid
aktsioonideks. Ideoloogia põhipunktid : 1) Inimese olemus 2) Tõe olemus ja selle tunnetamise võimalikkus 3) Indiviidi ja grupi (ühiskonna) vahekord 4) Poliitilise võimu allikad ning piirid 5) Ühiskonna majanduse eesmärgid ja vahendid. Mina toetan liberaalset poliitilist ideoloogiat. Selle suuna esindajaks võib Eestis pidada Reformierakonda, mis on ühtlasi ka riigi üks vanimaid ja suurimaid erakondi. Mina valiksin Reformierakonna, et palgad ja lastetoetused suureneksid, pensioniiga ei tõstetaks ja maksud ei suureneks.
Tööstuslik pööre Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad. Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid
ka Eestiga, kui tervet Euroopat meie selja taga poleks olnud. Palju nurinat on viimasel ajal olnud euro kasutuselevõtu üle, kuid leian, et see on asjade loomulik vool, sest väikeriigina peame hoidma võimalikult palju meist suuremate tiiva alla. Vastasel juhul võib varsti poes hoopis rubladega maksta. Lisaks aitab ühisraha oluliselt kaasa ka Eesti majandusele, sest väisinvestoritel pole enam hirmu krooni devalveerumise ees. Selle tulemusel hakkavad viie aasta pärast tõusma palgad ja tekib juurde uusi töökohti, sest välismaised firmad on altimad oma tehaseid ja kontoreid Eestisse tooma. Valitsustega on ikka nii, et üks on kallis ja teine paha ja mida tuleviku seisukohalt olulisemaid ümberkorraldusi tehakse, seda halvemaks rahva silmis valitus muutub. Hetkel on hinnatõus paratamatus, millega tuleb leppida, sest ka maailma majandusel pole praegu hea olukord. Tegelikult läheb elu koos maailma ja meie riigi arenguga järjest paremaks, ehkki tal
Hingerahu soojendab südant Hingerahu sisemine harmoonia, kui süda on muredest prii. Usun, et iga inimene vajab rahu hinges ning stabiilsust oma elus. Paraku võib aga teekond selleni olla üsna käänuline ning pinde täis, kuna elame ühiskonnas, kus see pole üks prioriteetidest. Kuidas siis saavutada hingerahu, mis soojendaks südant? Kõik algab iseendast. Ennekõike tuleb õppida ennast armastama ning seejärel saavad seda teha ka teised. Tehes kellelegi midagi head, kiirgab see tagasi, kasvõi naeratuse näol. Elades inimeste rõõmudele kaasa, saame ka ise selle arvelt õnnelikud olla. Raamatus ,,Sinilind" läksid peategelased teekonnale, kus nad õppisid nägema ja hindama ka halle linde enda ümber. Nähes teiste rõõme, soojenes ka nende endi süda. Lapsed tegid palju teiste heaks, aga samas said ka ise väga palju vastu. Lähedased soojendavad südant. Olles armastatud, muutub ka hingeelu stabiilsemaks. Kuulates teise...
Endise Nõukogude Liidu osana ja noore iseseisva riigina on elatud üle palju raskusi. 2016. aastal on peamised probleemid pagulaskriis ja vaesus. Kuidas tulla välja sellistest muredest linnastuvas Eestis, kus elavad tegelikult maalähedased inimesed? Minu Eestimaal on tõuse ja mõõne, isegi kui suuri mäestikke või tasandikke meie maal pole. Esineb muresid ja rõõme. Tänase päeva mured on eelkõige seotud poliitikaga. Osa rahvast on vihane, et kodanike palgad on väiksed, aga võõramaalaste vastu võtmiseks jagub riigil raha küllalt. Inimeste peades istub ikka veel hirm võõrvõimu vastu ja kõik võõras tahetakse välja tõrjuda. Jah, me oleme kadedad ja ei taha võtta pagulasi vastu, sest me tahame oma rahva seast põgenevaid hoida enda juures tõstes elukvaliteeti. Eesmärk on üllas, aga teostus raske. Vananev rahvastik ja üha kasvav vaesus riigis muudab heaolu suurendamise keeruliseks. Kritiseeritakse poliitikuid, aga nii palju kui
Kas Eestil on hea olla Euroopa Liidus? Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilises ja majanduse arengus. See aitab igat riiki, kes astub Euroopa Liitu. 1998. aastal algasid Eesti liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Liitumiskõnelused tähendasid seda, et tegelikult pidas Eesti läbirääkimisi EL astumise tingimuste üle tollase kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis...
veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab.
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon Mis on üldse inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei pruugi müüa nii kvaliteetset kaupa,...
Tõsi on selles suhtes, et Eesti läheb jälle võõra võimu alla,kuid seekord vabatahtlikult. Mina arvan, et kui kõik jätkub nii nagu ta on läinud, siis Soome ja Eesti ühinevad ühtseks Soome. Soome ja Eesti vahele ehitatakse sild, millest tulevikus saab üldse maantee. Riigikeeleks saab soome keel, kuna soomlasi on palju rohkem ning keeled on üsna saranased ka, seega on eesti keelelt üleminek soome keelele vägagi lihtne. Inimeste elatustase tõuseb oluliselt: inimeste palgad ja kõiksugused toetused suurenevad oluliselt(lastetoetus, pension), võrreldes Eesti ajaga. Minu järeldus on, et Eesti ei saa oma hetkeliste probleemidega ise hakkama ja see,et Eesti ja Soome ühinevad toovad mõlemile poolele palju rohkem kasu. Soomlastele töökad eesti töölised ja Eestile majanduslikult parema elu. Usun, et eestlased oleksid siis palju rohkem rahul.
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
teenindavad klienti baari ääres(sh arveldavad rahaga), 2 nõudepesijat hoiavad puhtust nõudepesuruumis, st pesevad mustad nõud koheselt, kui need nõudepesuruumi tuuakse. Riidehoiu töötaja vastutab kliendi isiklike asjade eest riidehoius, võtab riideid vastu ning riputab need nagisse. 3. Eelarve koostamine Riidest salvrätid, küünlad, “jõuluvana“, seinakaunistused, Jõulutähed laudadele, kuusepuu, toit, Dorpat Konverentsi rent, töötajate palgad. 4. Menüü koostamine Keedukartulid, leib, mulgikapsas, verivorstid, marineeritud seened, ahjuliha, marineeritud kõrvits, pasteet, sült, rulaad, mandariinid, piparkoogid, erinevad kommid, kringel, piparkoogi maitselised koogid. Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane vein, valge vein, tee, kohv, kakao vahukommidega/-deta 5. Ruumi sisustuse kirjeldus Pidu toimub avaras saalis kuhu on paigutatud 10 viie- kohalist lauda.
kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Kuidas mõõta G-st: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Negatiivsed küljed Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad monopoliseeruvad
Probleemi olemus: Vähenev sündivus ja suur noorte väljaränne nö parematele jahimaadele. Noored, kes lõpetavad meil koolid tahavad minna mujale riiki, kuna oma õpitud erialas ei ole tööd pakkuda või on töötasu liiga väike. Näiteks meie noored arstid, arstide nõudlus on suur aga kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused, näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse: Jätkusuutlik haridusesüsteem ja hariduse kvaliteet. Probleemi olemus:
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Argument Väide: Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja Väide: Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud tervishoiusüsteemis väärtustatud Seletus ,,Kuldaväärt abi" kampaania tegemine: ,,Aasta lõpuni Seletus Palgad on liiga väikesed. kestva kampaania eesmärgiks on tähelepanu juhtida õe ametile ja hetke olulisematele väljakutsele nii avalikkuse silmis kui ka tervishoiutöötajate seas." Tõestus 9. septembril 2014 toimus kampaania ,,Kuldaväärt Tõestus Õel on Tallinnas suuremad võimalused. Paljud
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana ...
maailma majandusega. Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks. On oluline parandada suutlikust tulla toime negatiivse majandusarenguga ning suure töötusega, mis tuleneb turumajandusest. Üks siirdeperioodi põhilisi raskusi on siiani väga madalad palgad põllumajanduses ja tööstuses ning avalikus teenistuses.Neis oludes on miinimumpalgad suur tähtsus. Kui palgad ei võimalda töötajatel ja nende perekondadel nautida korralikku elustandardit, siis on seda olulisem intensiivistada perepoliitikat, milles praegune valitsus on olnud kiire samme astuma. Samuti on oluline suurendada õppetoetust, seda eriti väikeses riigis, mis ei saa endale lubada noorema põlvkonna suutlikkuse kadumist.Kui töötuse määr on langenud alla 10%,oleks
NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brez ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic) Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik, juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus. Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta. NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla
kulutused b. Investeerimiskulutused - (I) on tootmisprotsessis pikema aja jooksul kasutatavatele püsikaupadele tehtud kulutused. c. Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud: d. Netoeksport (X - M) näitab hüviste väljaveo ja hüviste sisseveo seisundit. 32) Sissetulekute lähenemisviis : SKP sissetulekute meetodil leitakse järgmiste komponentide summana. a. Palgad - mis on tasu tööjõu teenuste eest b. Rent - tasu maa kasutamise ees c. Intressid, mis hõlmavad intressi tulu pangadeposiitidelt, intressitulusid ettevõtte laenudelt ja muid investeerimistulusid. d. Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu.
toitlustusasutustega. Väga oluline on ligipääs pargile. Sinna viivad teed peavad olema võimalikult laiad, et suured autod ja bussid oleksid võimelised manööverdama, ümber pöörama jne. Kindlasti töötajate vajalik koolitus, teenindajatel parem teenindus. Väga oluline on teenindajate võimalikult paljude keelte oskus. Prognoositavateks kuludeks on erinevad teenusteks vajalikud ressursid (sh kommunaalmaksud, vajadusel ka seadmete rent, mida algul välja osta ei jõua), töötajate palgad, võimalusel kindlasti motiveerivad preemiad, ühisüritused (jõulupeod, suvepäevad). Võib-olla, tuleb võtta liisingusse mõni sõiduk, millega vedada vajalikke kaupu. Samuti on võimalik saada ka ettevõtluse alustamise toetust, mida pakub Eesti Töötukassa ühe tööturuteenusena, millega kaetakse muud firma käivitamisega seotud kulud. Osaliselt tasutakse ka kulusid omafinantseeringuga 9.3. Koostööpartnerid ja allhangete korraldus lähiaastatel
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi...
vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi. Meie praegune majandus takistab toetuste tõstmist. Meil on maksete maksmisega probleeme, väikesed palgad, tagasihoidlikud töötuabirahad ning jagatavaid toetusi peetakse liiga väikesteks. Eesti poliitiliste erakondade eesmärgiks on näiteks viia õpetajate, arstide, politseinike ja teiste riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid
ning väikese riigi heaks teha? Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Noortel ei tule pähegi, et minna välismaale tööd otsima või elama, sest miks? Meil on ju olemas meie enda väike Eestimaa. Eestist kaob euro ning taas võetakse kasutusele meile kõigile tuttav kroon. Müügilt kõrvaldatakse ära tubakas ning kange alkohol. Aina vähemaks jääb röövleid ning pätte. Pikenevad ka vangla karistused. Tõusevad palgad ning juurde tekib palju uusi töökohti ning firmasid kus saab alustada tööd. Rahaprobleemid kaovad ning pensionäride palk tõuseb. Arvan, et saja aasta pärast kuulub Eestimaa kümne rikkaima riigi hulka Euroopas. Mitte keegi ei pea enam kannatama tühja kõhtu ega nälga. Tänavatelt kaovad mitmed tuhanded kodutud loomad ning lisaks loomadele ka tuhanded vaesed inimesed. Kõik töötud inimesed leiavad endale väärilise töökoha ning hakkavad seejärel oma perele raha teenima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
