PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr. Väiksemad kohalikud mündid killingöörartigpenn 1422 mündireform artigi asemele killing veering 16 saj taaler = dollar Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1
selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma. ARTIKKEL XII. Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata: 1. Venemaa annab Eesti viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates. 2. Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla ning igasuguste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksnes Venemaa vastu sihtida. 3. (tegelikult on see number 4.) Venemaa valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimased Valitsusele varandused,
araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr. Väiksemad kohalikud mündid killingöörartigpenn 1422 mündireform artigi asemele killing veering 16 saj taaler = dollar Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1
tuleb ise kriisist välja. Levis ka teine idee, mille autoriks oli Keynes keinsianism. Idee siesnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegem riik. Riik peab elavndama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha anmiseks. 1932 oli presidendikandidaat Roosvelt. Kriis oli 1932. aastaks jõudnud haripunkti. Roosvelti lubadus oli riik majanduskriisist välja tuua. Roosvelt sai presidendiks 1933. Oma ametisseastumise kõnes: ,,Ma luban rahvale uut kurssi." Kogu Roosvelti juhtimist kutsutaksegi uus kurss. Roosvelt sai kongressilt kaheks aastaks erakorralised volitused, et plaane ellu viia. Mida tehti? Pandi kinni
TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentideg...
Poola vägesid juhtis J.Pilsudski Kodusõjas jäid peale punased 1920 aastaks oli suurem osa Venemaast punaste kontrolli all Kodusõda lõppes 1922 Venemaa oli sõjast laostunud Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks Inimelul polnud enam väärtus Eesti 1914-1920 Eesti I maailmasõjas Mobiliseeriti sõtta 100 000 meest Hukkunute arv 10% Raskused: 1. Kütuse puudus 2. Toidupuudus linnades 3. Paberraha väärtus langes 4. Raskused põlluharimises 5. Kindlustustööd 6. Sõjapõgenikud 1917 veebruarirevolutsioon Keskus- Tallinn Aprill- Petrogradis eestlaste demonstratsioon Eesti antonoomia-> eestimaa+ liivimaa põhjaosa eesti kubermang Juht J.Poska Muutused: esinduskogu maapäev eesti keelne asjaajamine rahvusväeosade loomine (1. Eesti Polk) erakondade loomine oktoober 1917 jõuab sõda Eestisse- Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine
Raha - üldtunnustatudvahetus väärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend. Ühtlasi arvestus ühik ja väärtuse säilitaja. Raha on tekkinud seoses kauba tootmise tekkega. Valuuta ehk vääring - riigis seaduslikult kehtestatud rahasüsteem. Valuutakurs ehk rahakurss. Kulla standard - monometallistlik raha süsteem, milles raha väärtuse alus ja ringlusvahend on kuld. 1unts=31,1035g. Devalvatsioon - seadusandlik rahaühiku tingliku väärismetalli sisalduse vähendamine või paberraha kursi alandamine välisvaluuta suhtes. Devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat. Revalvatsioon - rahaühiku väärismetalli sisalduse suurendamine või rahakursi tõstmine kulla või mõne riigi valuuta suhtes. Raha revalveeritakse harilikult peale inflatsiooni, kui majanduslik olukord on paranenud. II maailma sõja järel otsustati taastada kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
kinni pidamine, - see tagab ühiskonnas harmoonia. Vanemate austus (vanemaid tuleb leinata 3a tuleb käituda nii, nagu oleks vanemad veel elus). Inimlikkus õilis inimene on inimlik. Perekond on oluline. Rõhutas hariduse suurt tähtsust ja tahtis et iga hiinlane ükskõik kui vaene peaks saama hariduse. Hiinast sai kõrgkultuuriga maa, kui iga hiinlane pidi olema koolitatud. Tänu sellele on Hiinast tulnud püssirohi, paber (esimene paberraha hiinast), kompass, suur hiina müür on kaasaaegne maailma- ime.) 17.09 puudu JUDAISM: Juudi vaenulikud allikad: · Kommunism. Nõukogude võimu kehtestamise järel 1917. Esimesel liidrid olid valdavalt juudi pärit olu (Lenin ei olnud klassikaline juut). Lenini järel tähtsuselt 2. mees parteis oli L. Trotski oli juut. · Inimlik kadedus oldi kadedad, et juudid olid edukad ja rikkad. Eduka inimese puhul jälgiti
12-13aastane tüdruk hakkas hoolsalt õppima kodust majapida- mist ja käsitööd. Tütred abiellusid 16 aasta vanuses ja läksid mehe perekonda ning ämma täieliku kontrolli ja käsu alla. Rikastes peredes oli levinud mitmenaisepidamine- peeti ka liignaisi. Kui naine lesestus, pidi ta loobuma avalikust elust ning alluma poja korraldustele. Teist korda abielluda ta ei tohtinud. Hiinlased on esimesena leiutanud paberi ja raamatutrükkimise, portselani ja paberraha, püssirohu ja raketid, kompassi, seismograafi jms. Kõik hiina sõjapealikud pöörasid alati eriti suurt tähelepanu sõdalase kasvatamisele. Seega oli individuaalsel väljaõppel suur tähtsus. Iga ülik pidi olema osav, vastupidav, keha- liselt hästi treenitud, hea relvakäsitleja ning ratsutaja. Õpetatud meeste hulgas oli au sees ka antikvaarsete esemete kogumine ja nende vaatlemise nautimine. Kõige enam hinnati kalligraafiliste lehtede ja maalikunsti kogusid.
1928 Briand-Kellogi pakt (sõda mõisteti hukka). Hüperinflatsioon Saksamaal. Depressioonist väljatulemine Uue poliitika arendajaks oli USA president F. D. Roosevelt. Rakendus 1933, seda nimetati (õpetust millel rajanes) keinsianismiks. Riik peab sekkuma majandusse: korraldab hädaabitöid, investeerib majandusse, hoolitsema sotsiaalhoolekande eest. Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav. Seda kontrollitakse paberraha juurde trükkimisega. Seda kasutati igal pool (ehk siis magasid tõelise põhjuse maha x)). USAs pandi kõik pangad kinni ja avada lubati ainult need pangad, mis olid elujõulised. Osadele anti riigi poolt toetust, et nad välja e sureks. Hävitati istandusi, tapeti loomi. Hädaabitööd: metsa langetus nt. maksti miinimum palka. Püüti sisse viia ausa konkurentsi koodeks. Kindel töönädala pikkus, kindel miinimum palk tunnis (40senti), maksimum hulk mida toota võis
tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele. Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond hakkas kujunema 20. saj viimasel veerandil, tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses.
) töölerakendamiseks. Ka töötu abiraha vajab suurendamist, sest praeguse abiraha suurus jääb allapoole vaesuspiiri. 1.49 Inflatsioon ja selle tekkimise põhjused. Inflatsioon on oma olemuselt üks vanemaid majandusnähtusi. Inflatsioon kui mõiste võeti kasutusele Ameerika Põhja- ja Lõunaosariikide vahelise kodusõja ajal aastatel 1861-1865. Kogutud maksudega ei olnud enam võimalik kodusõja kasvavaid kulutusi katta ning kulutuste korvamiseks trükiti suurel hulgal paberraha. Seoses kaupade ja teenuste kiire vähenemisega langes äsja ringlusse lastud paberraha väärtus. Raha hulk kasvas, ent kaupade hinnad tõusid veelgi kiiremini Inflatsioon väljendab raha ostujõu langust, hindade üldist tõusu, mis on seotud raharingluse häiretega. Algselt mõisteti inflatsiooni all niisugust olukorda, kus majanduses oli liiga palju raha. Hiljem seostati inflatsioon nõudluse kasvuga. Praegu nähakse inflatsiooni peamiselt hinnatõusus, kuigi ka liigne raha või
linnastumine loob täiesti uue keskkonna. Linn nägi esialgu patriarhaalse külaga harjunud inimese jaoks üsna kole ja kõhe välja. Linnades kujuneb välja massikultuur. Kui N ütleb, et Jumalat ei ole olemas, siis pole ka olemas moraali ja kõik see, mis endine oli, see on tähenduseta. N teooria ei jõua iga inimesi, palju hullem on see, et võetakse kasutusele paberraha kulla asemel. Annab mõista, et maailmas polegi midagi püsikindlat, kõik võib välja vahetada. Nonsens. Paberraha ja kulla väärtustamine. Kujuneb välja väga mtimeid kirjanduslikke ja kunstirühmitusi, kes kõik koostavad oma programme ja kujutavad ette, et nende tõde on see kõige vingem tõde. Tekib uuskirjanduslik kangelane, modernistlik kangelane. Teda iseloomustab ei tea sageli, kes ta on. võivad avastada, et nende sees on õige mitu mina, kes erinevates olukordades võivad käituda üsna erinevalt. Kõige suuremat rolli inimese olemuse juures mängib alateadvus
poliitilisest ebastabiilsusest ja muudest suurtest probleemidest ühiskonnas. Hüperinflatsioon, eriti selle tipphetk, ei ole üldiselt pikaajaline. Hüperinflatsioonide ajal lokkab varimajandus, majandusprotsessid känguvad, tehakse palju bartertehinguid, suureneb sotsiaalne ebastabiilsus. Tuntud hüperinflatsioone iseloomustavad ringluses olevad paberrahad, millel on nominaalid miljonites, miljardites ja veel suuremates ühikutes. Paberraha muutub lühikese ajaga vanapaberiks. Ühte ja head reeglit hüperinflatsiooni lõpetamiseks ei ole, kuid tavaliselt on selle eelduseks stabiilsuse saavutamine ühiskonnas, riigi funktsioonide taastamine ja rahareform. Õnneks on Eesti majanduskeskkond piisavalt stabiilne, et ülaltoodud mustad stsenaariumid meid ei ähvarda. Rangelt peetav kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all.
.. relatiivsete hindade muutlikkust ning .... ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni): suurendab; vähendab Enesekontrolli testid 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige: kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud: kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 6. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 7. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 8. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 9
aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause), 1.osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset
ning Sise-Mongoolias. Võrdlemisi palju on naftat ja põlevkivi, vähem ka maagaasi ja uraanimaaki. Metallimaake on vähemalt 50 ja ka mittemetallilisi maavarasid on palju. Suured alad (eriti riigi edela- ja lääneosas) on geoloogiliselt vähe uuritud. Hiina oli sajandeid majanduslikult ning teaduslik-tehniliselt maailma arenenumaid riike. Seal oli Euroopast varem kasutusel leiutised nagu paber, trükikunst, paberraha, püssirohi, malmvalu, kompass, portselan ja siid. 19.saj. algas majanduslik allakäik, mida põhjustasid isoleerumine, siseturu hindade tõus ja oopiumisõjad. Hiina on riiklikus majandussektoris tsentraliseeritud plaanimajandusega riik., see põhineb marksismil- leninismil. Majanduskorraldus järgib Deng Xiaopingi teooria alusmõtet: üks riik kaks süsteemi, mis võimaldab ühitada turu- ja plaanimajandust, avalikku ja erasektorit ning kodumaist ja väliskapitali
Alates 18. jaanuarist 2012 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 1 protsent ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. EUROOPA KESKPANGA EESMÄRK--- RAHALIIDU LOOMINE 1. jaanuar 1999 - Rahaliiduga ühinesid esialgu 11 riiki (Rootsi ja Kreeka ei täitnud kriteeriume ning Taani ja Suurbritannia jaoks on tehtud asutamislepingus erand) 1. jaanuar 2001 - lisandus Kreeka 1. jaanuar 2002 - tulid käibele euro paberraha ja mündid 1.jaanuar 2007 liitus Sloveenia (pidi ühinema Eesti) 1. jaanuar 2008 Küpros ja Malta 1.jaanuar 2009 Slovakkia 1.jaanuar 2011 Eesti 1.jaanuar 2014 Läti 1.jaanuar 2015 Leedu DEVALVEERIMINE Devalveerimine ühe valuuta väärtuse ootamatulangus (odavnemine) teise valuuta väätuse suhtesfikseeritud kursi tingimustes ehk uue vahetuskursikehtestamine. Tavaliselt kehetestakse riigi valitsuse otsusetulemusena eesmärgiga suurendada
32. Klassikalises, fikseeritud toodanguga mudelis on toodete ja teenuste nõudlus ning pakkumine tasakaalustatud: intressimääraga Teema 3 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9
Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause), 1.osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4
investeeringud tasuvamaks. Kaupraha kaubad, mis on üldtunnustatud vahetusvahendina, üldiselt aktsepteeritud maksevahendid (pärlid, teokarbid, kariloomad jne, hiljem väärismetallid). Sümbolraha paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni. Seaduslik maksevahend ehk valitsuse poolt oma monopoolset õigust kasutades seadusega kehtestatud ja üldiselt tunnustatud maksevahend. Paberraha usaldatavus on seotud valitsuse usaldamisega. (Tuli käibele alternatiivkulu ja vahetusväärtuse ebastabiilsuse tõttu). Täidab vahetusvahendi, väärtuse mõõdu ja väärtuse säilitamise vahendi funktsioone. Dekreetraha - sümbolraha Deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha. Selle alusel toimub suurem osa tehinguid tänapäeval. Raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol (mida
hüppeliselt kasvas Tallinna linna tähtsus sisseveosadaman- tallinn mutuus vene impeeriumis 3. Sisseveosadamaks Peterburi ja Odessa järel. Eesti alal väliskaubandus- kohalikul tasandil olid tallinna kõrval tähtsad Pärnu ja Narwa, tallinnaga aga ei andnud nende tähtsust võrrelda. Rahandus- Käibel olid nii paberrahad kui mündid. Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei olnud fikseeritud, muutus ajati. 19 sajandil venen keskvõim viis läbi mitu rahareformi, et seda rahasüsteemi korraldada. Rahasüsteemi juures oli küige olulisem riiklikult pandud paber- ja metallraha süsteem. Selle kürval olid kasutusel ka kohaliu tähtsusega maksevahendid ehk kodurahad- eriti just kasutati mingi konkreetse vabriku/asula piires kasutati.
Kuid Juhan läks köstri juurest ära. Maie hakkas Juhaniga kirjavahetusse. Kuid kirjade kirjutamine oli Maiele raske. Mai palus Indreku abiks. Nõnda siis algas Maie kirjavahetus Juhaniga Indreku käe ja südame läbi. Pooleteise-aasta kirjavahetuse tulemuseks oli see, et Juhan sõitis Maiele kosja. Mai oli seepeale nii õnnelik, et lubas Indrekule raha laenata, kui sellel peaks kunagi raha vaja minema. Ja Indrekul läkski vaja. Indrek sai kaks kümnelist paberraha veel oma ristiisalt Hundipalu Tiidult, kes tuli Indrekut saatma ja oli rõõmus, et see linna kooli läheb. 28. Indrek ja Andres lahkuvad Vargamäelt (XXXVII ptk.) Kuu pooleteist pärast Indreku lahkumist pidi noor Andres kroonu minema. Kuid Andrese minekuga oli hoopis teine lugu, see pidi olema ainult ajutine. Ja ometi oli tema lahkumine palju raskem kui Indreku oma. Poja lahkumise päevaks oli Vargamäe Andres õlut teinud ja paar lammast veristanud. Mari keetis sülti ja küpsetas saia
viinameestel viinapudel, suitsumehele suitsupakk, kirves, lauluraamat, Uus Testament, metallraha jne14. Uue Testamendi ja ikoonide kirstupanekut vene matmiskombestikus välditi, sest see võis solvata Jumalat või ikoonil kujundatud pühakut ( 1999: 522-523). Kirikuga seotud atribuutikast pandi kirstu kaelarist ja palveleht ( 2000: 154). 1998.-1999. aastatel korraldatud etnosotsioloogiline küsitlus Kagu-Eestis kinnitas, et surnule pannakse endiselt kaasa metallraha, mõnikord ka paberraha ja rahakott. Seda on nimetatud Võrumaa kombeks, aga ka vene kombeks (Torp-Kõivupuu 2003:131). Raha paneku tava selgitavad siinsed vene inimesed erinevalt: 1) et rahaõnn jääks perekonda; 2) surnule reisirahaks teispoolsusse; 3) et lahkunu ostaks endale välja koha kalmistul ja varem surnud kadunukesed ei 13 Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 87 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index
nullist. Sakslased olid enne lahkumist sularaha varud Eestist väljavedanud Leetu. Füüsiliselt rahatähti polnud olemas. Saadi paarkümmend tuhat idamarka, toitlustusministeerium sai paar tuhat idamarka. Pöörduti kaaskodanikke poole, et nad annetaksid raha- Koguti 500 000 idamarka (Annetajad: Eduard Schalbe, Simsuart). Kõik saadud raha maksus Juhan Kukke portfeli. Otsustati korraldada riiklik siselaen, arvati, et rahva käes on piisavalt palju paberraha. Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel. Sel ajal Eestis olid käibel erinevad valuutad: idamark, idarubla,
Eesti kaubad ei leidnud enam selist turgu nagu seni. Eriti mõjutas see Eesti puidutööstust. Paljud saeveskid ja puidutöötlemisev- d jäid seisma ja läksid pankrotti. Lisaks 1923 ikaldusaasta, suurenes teravilja ja muude toiduainete sissevedu, mis viis rahalised vahendid Eestist välja. 1923 aastaks olid selgelt tekkinud kriisi nähud, maj languse algus, suurenes tööpuudus, palju pankrotte jne. Valitsus üritas asja ravida ainult rahaliste vahenditega senisesrt rohkem ringulsse paberraha massi. Marga väärtus välisvaluutade suhtes langes, taaskäivitus inflatsioon. See oli õige mõjukatele majringkondadele väga kasulik. Laenu oli ju võetud marga kõrge kursi puhul. Mida rohkem kurss langes, seda vähem oli vaja tegelikult tagasi maksta. Väidesti, et inflatsiooni suurendamine on valitsuses esindatud rikkurite isiklikes huvides. Välitmaks riigi rahanduslikku kokkukutsumlist, andsis Georg Vestel Eesti Pangale loa müüüa oma kullavarud. 1923 aasta lõpuks jäi
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU................
asjale väärtuse (olgu see raha või vääriskivid vms). Selliste asjade eest saab kaupu vahetada, toota seega rohkem kui enda tarbeks vaja läheb ning nii saavad varandused hakata kasvama. Et raha ei roisku, siis ei pea ka (väga) rikkad inimesed kartma, et nad eiravad loomuseadust. Locke on siiski kodanluse, mitte lihtrahva common people, ideoloog! Erineb seetõttu oluliselt Prantsuse revolutsionääridest! Paberraha kasutuselevõtt tulenes kokkuleppest, mitte loodusest vms. Võimude lahususe idee Locke paneb aluse ka võimude lahususe ideele, kuid ei arenda seda veel kuigi kaugele. Ta räägib kolmest võimust: kuninga, parlamendi ja föderaalsest võimust. Locke leiab, et võimu kuritarvitamise vältimiseks tuleb luua eraldiseisvad institutsioonid kuningas kui täidesaatev võim ja tähtajaline seadusandlik võim.
⇒弾 ⇒寅 1 vibu looka t˜ombama 22,5 meetrit 2 otse enese poole t˜ombama 6 raskus¨uhik, kas [六〇〇斤] v˜oi [三〇 3 v¨alja t˜ombama 〇斤], [斤] oli [周代] 256g 4 enese peale t˜ombama, enese peale 7 kirjutise osa, proloog, eess˜ona v˜otma 8 paberraha 5 pikkuse u¨ hik [周代], siis [十丈], ehk 口 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 3 244 8 147 卜文 ✄ ✂象形 ✁Kujutab suuava. Inimese suu on vaid u¨ ks t¨ahendus, teine on rituaala-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
