k; ema lapsega). 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule (parnassos), filosoofia ja õiglus) ning lae). Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi). Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. Michelangelo Buonarotti (1475 1564) oli suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peetakse kõigi aegade suurimaks
Seal oli alati viis laulu ühe ja sama tekstiga ning hiljem kirjutasid heliloojad teoseks. Need viis laulu on KYRIE ELEISON (ISSAND HALASTA), GLORIA IN EXCELSIS DEO (AU OLGU JUMALALE KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks. Kirikulaul - hümn, antifoon, laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul,
Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia., Karl Suur Võimule tulles ei osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta
vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192
Ajalugu Kirik varakeskajal (nii lääne kui ida kirik) Tööleht 1. Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa
Roomas Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo).
Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale
Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada kuna kunstnik oli kiindunud skulptuuri. 1504.a. valmis 5,5 m kõrgune marmorist ,,Taavet" See skulptuur tähistab itaalia plastika arengu uut etappi. ,,Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo hilisemale loomingule iseloomulikud jooned: suur dramaatilisus, sisemised pinged, ilmekuse taotlus ja mingi varjatud vägivald. Taavetit kujutatakse noore atleedina, kelle näos on pinge. Järgmisel aastal asus Michelangelo Rooma. Paavst Julius II oli otsustanud lasta endale hauamonumendi valmistada. See kujunes skulptori kõige traagilisemaks tööks. Michelangelo asus õhinaga töö kallale, kuid pidi selle varsti pooleli jätma, sest paavst kaotas töö vastu huvi ja Michelangelo sai uue ülesande. Kaunistada Sixtuse kabeli lagi maaliga. Vastu tahtmist alustas ta tööd, mis kujunes ta elu kõige suuremaks, täielikult lõpetatud teoseks. Seda tööd
Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid
Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sabastiano Luciani. Aastal 1516, peale Bellini surma, määras Venezia valitsus ta amatlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Aastal 1533 nimetas Saksa-Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. Aastal 1543 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. Tizian suri 1576. aastal katku. Tizian viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga Francois I ka Hispaania kuninga Felipe II. PAAVST ALEKSANDER VI ESITLEB PEETRUSELE JACOPO PESARO'T MUSTLASMADONNA FLORA VEENUSE KUMMARDAMINE MEES KINDAGA KARL V PORTREE KOERAGA NÜMF JA KARJANE MAGDALEENA PATUKAHETSUS 1533 JA
Kirikust väljaheitmine = kirikuvande alla panemine ränk karistus. Suur kirikulõhe. Erinevused said alguse Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi ajal, kus patriarh allus Bütsantsi keisrile. Läänes nõuti, et vaimulik ei abielluks, idas oli see lubatud. Vaieldi Püha Kolmainsuse ülegi. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub ainult Isast e Jumalast. Läänes usuti, et Isast ja Pojast. 1054 saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlust lahendama. Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust
Kalifaadi (araablaste) väed ja peatasid araablaste edasitungi Lääne-Euroopas. Frangi riigi piirid ulatusid nüüd Hispaaniani. Seal kasutati esimesena raskeratsaväge. Pippin Lühike (elas 714-768;majordoomus 741-751; kuningas 751-768) 751 saatis ta viimase Merovingist kuninga kloostrisse ja lasi aadlikel end kuningaks valida. 754, 756 tegi ta rünnakud Itaaliasse Langobardide riiki ja sundis neid andma paavstile mõningaid maavaldusi, nii tekkis Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst Pippini Frangi riigi kuningaks. Tekkis liit paavstivõimu ja Frangi riigi vahel. Hiljem võitles ta veel araablastega ja alistas lõplikult Akvitaania. Majordoomus-Merovingidkloostrisse-langobardideltKirikuriik-kroonitikunniks Karl Suur (elas ; valitses 768-814)768-771 jagas trooni oma venna Karlomaniga. Rajas peaaegu kogu katoliiklikku maailma ühendava suurriigi ja pani aluse Lääne-Euroopa feodaalkorrale.
tegelesid, mis oli rüütliturniir? Rüütel ehk sõdur, kes hakkasid õppima 7 aastaselt, tegelesid maa ala kaitsmisega. 23. Millega tegeleti keskaegses linnas, kes seal elasid? Tegeleti käsitöö, kaubandusega. Seal elasid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, orjad jt. 24. Suur kirikulõhe. Millal, olemus, tulemus. Mille poolest kirikud hakkasid teineteisest erinema, nimeta 3 erinevust. Toimus 1054. aastal. Olemus: Rooma paavst tahtis võimu ja Idakirik samuti ning nende vahel tekkis riid, mille käigus tekkis mitu haru. Tulemus: Uued harud nagu katoliiklik ja õigeusu kirikud. 3 erinevust: ühel juhiks paavst teisel patriarh, ristimärgid, kirikute ehitus. 25. Kiriku ülesehitus keskajal- paavst, piiskop, preester, toomkirik ehk katedraal, piiskopkonnad. Ülesehitus on paavst ja patriarh Paavst ehk katoliku kiriku kõrgeim juht Piiskop oli piiskopkonnajuht Preester on abivaimulik
Kirikuvanne kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria paavsti õukond Legaat paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja. Reliikvia Pühakuga seostatav ese, millel arvati olevat jumalik vägi. Hoiti kloostrites ja kirikutes.
uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel.
tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama 1508 ja 1509: bakalaureuse kraad piibliteadlasena 1512: doktori kraad teoloogias Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris? Kuidas pidi olema Kuidas tegelikult oli Kasinuses elamine Paavst elas lõbustuste keerises Tagasihoidlikus tseremooniatel, Pidulikud lõunasöögid, kus paljad väljaskäimistel poisid tohutustest kookidest välja hüppasid Paavstid tsölibaadis Omati rohkesti armukesi Esinduslikus, eeskujulik käitumine Itsitamine jumalateenistuste ajal
·Donato d'Angelo di Pascuccio ·Itaalia arhitekt ja maalikunstnik, kõrgrenessansi suurmeister ·Sündis Monte Asdruvaldos Urbino lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace Rooma, 1503 1506
vahel konkordaat. Napoleoni arutluskäik kajastus 1790. Aastal Inglismaal ilmunud konservatismi kuulsaima autori, riigifilosoof Edmund Burke'i teoses Reflections on the revolution in France. Riigikirik oli Burke'i arvates vabade kodanike jaoks möödapääsmatult vajalik, sest see kehastas inimestele võimu ja korda. Konkordaadiga sai Prantsuse uus poliitiline kord paavsti autoriteedi kaudu oma pühitsuse ja heakskiidu. Keegi ei võinud enam väita, et vabariik oli jumalatu ja paganlik. Paavst saavutas aga selle, et katoliku kirik kui enamuse kirik Prantsusmaal sai endale riigi toetuse. Viimane ei tähendanud riigiusuks saamist, vaid enamususuks kuulutamist. Kirik siirdus paavsti juhtumuse ja kohtuvõimu alla, kaotades oma vanad eesõigused ja maad (piiskopkondade arv vähenes) ning piiskoppide ametisse nimetamise õigus jäi Napoleonile. Riigi Esimese konsuli ees tuli kõigil piiskoppidel enne ametisse ordineerimist ja riigipalgale pretendeerimist anda riigile truudusevanne
12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale
ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini)
armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis. Patused seevastu piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus. Oma patte sai lunastada ka puhatustules. 2. Millitel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe eks miks lahknesid lääne- ja idakirik? Kas tegemist oli paratamatusega? · Tekkisid pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhivahel (ehk lääne ja ida veahel). Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte. Lääne Euroopas oli oma keiser ja kiriklikud sidemed nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Tekkis vaidlus, millest lähtub Püha Vaim. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule ja lääne ja ida kirikule. · Ei. 3. Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik
vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Alles enam kui 30aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud LääneEuroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika,
766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest. 15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal? Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest. 16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054? Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik. Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst, vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast. 17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal? Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks.
.... ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... 4. Frangi riigi kuningas- ................................................................................................................. 5. Esimene Rooma Paavst - ............................................................................................................ 6. Too kolm näidet Gregooriuse Suure tegevuse kohta valitsejana 1)............................................................................................................................................ 2)............................................................................................................................................ 3)
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu)
Hakati kloostrites koguma ja säilitama piiblitekste. Mungad pidid vanu käsikirju ümber kirjutama Tänu sellele on ka tänapäeval säilinud nii mõnigi kirjutis. Üks munkadest luges kirjutise valjusti ette ja teised kirjutasid järgi. Ristiusu kaks suunda Rooma riigi idaosas oli õigeusu kirik - eesotsas Patriarh ehk kiriku õigeusu kiriku kõrgeim juht. Ja Rooma lääneosas Katoliku kirik – eesotsas Paavst ehk Katoliku kiriku kõrgeim juht. Erinevad jumalateenistuste kord, teemad, riided, pühad jne. Vene õigeusu patriarh Kirill Paavst Benedictus XVI Aitäh, et kuulasite ;)
kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed. Idakirikus peeti jumalateenistusi rahvakeeltes, läänes aga ladina keeles. Mõningaid kirikupühasid tähistati idas ja läänes eri ajal. Õigeusu preestrid võisid ka abielluda. Rooma paavst tahtis saavutada kontrolli idakiriku üle. Esimestel
See sündmus on kujutatud loomulikult ja sundimatult, ilma paatoseta. Õhk ja valgus on meisterlikult edasi antud. Ta kujutas kuningat hobuse seljas suure väejuhina oma vägede eesotsas roll, mida Felipe IV kunagi ei täitnud. ,,Piigid", 1635 1649 läks ra Roomasse , kuhu ta jäi kolmeks aastaks. Sel perioodil maalis ta ühe oma parimatest töödest-paavst Innocentius X portree. Ta kujutas paavsti väga tõetruult, kujutades tema tõelist loomust. Paavst oli väga valvas ja teisi umbusaldav inimene, millele kunstnik vihjab paavsti tõstetud kulmude ja ainitise pilgu kaudu. Innocentius X portree, 1650 · Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja peaaegu hirmuäratava tõetruudusega. ·
- Keskaja kirikulugu on periodiseeritud mitmel moel: - Laias laastus kujunes keskaegne kirik karolingidest kuni 11. Saj keskpaigani - 11. Saj.13 saj lõpp kirik omandab universaalmonarhia jooned kirik kui aparaat - Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine kiriku kahjuks, esile kerkivad taas regionaalsed eripärad. Poliitilised vastuolud kiriku enese sees - Katollikluse pea: rooma paavst - Piiskopkond Diötsees - Piiskopkonnad olid eri hindadega ntx Lääne-Saksamaal olid kallid, kuna need olid suured - Itaalias olid pisikesed ja vaesemad - Ida-Roomas tekkisid esile patriarhaadid - Ariaanlus ketserlik kristluse liik, jumala ilmalikustamine - Et vaidlusi lahendada, kutsuti kokku kirikukogusid - Oluline vaidlusküs oli kolmainsuse üle: Läänes kolmainsuse tunnistamine - Antitrinitas kolmaainuses eitamine, idakirikus. Tareiose õpetus
sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud. Kes olid kantud mingi piirkonna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Kanoonikud moodustasid hiljem Toomkapiitlid nõuandev ja abistav kogu piiskopi juures, tuleb ladinakeelsest sõnast doomus.
Kalender Erik Esnar, Martin Steinert AA-15 Kalender…!..Mis see on? •Kalender on kindel ajaarvamisspsteem. •Kalender võib olla ka ese, mis kalendrisüsteemi illustreerib nt:lauakalender. •Kalendrist saame me vaadata mis päev oli, on ja mis on ees. •Kalendris on 12 kuud ja igas kuus on 28-31 päeva oleneb kuust. Uue kalendri kehtestas 1582 aastal paavst Gregorius XIII, mis on täpsustatud ajaarvamissüsteemis. On olemas väga palju kalendreid nt: Eesti rahvakalender Kehtestati 1918 aastal Eestis Maavalla rahvakalender Rekonstruktsioon Tõnu Trubetsky Juliuse kalender Kehtestas Julius Caeser 46 ekr Sirvikalender Vanaarmeenia kalender Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu
SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maailmasüsteemi. Galilei kehvalt sisustatud töötuba Paduas. Hommik. Andrea, majapidaja poeg, tuleb klaas piima ja väikese saiaga.
moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum
(1485/87) maalis Botticelli oma teise kuulsa maali, mida loetakse peale selle taasavastamist 19.saj. kunstajaloo pöördepunktiks ja Firenze kultuurilise, poliitilise ja majandusliku taassünni sümboliks. "Primavera" Kõrgrenessanss. Maalikunst Roomas. 16.saj. esimesel kümnendil sai Roomast lühikeseks ajaks Itaalia kunstikeskus. Kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tavaks, püüdis paavst kunsti ja kultuuri enda teenistusse rakendades kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke. Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena.
Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk jumalateenistuse) korra ja laulude ühtlustamist. Seepärast nimetatakse katoliku kiriku viise nüüd gregooriuse lauludeks ehkki paavst ise laule ei kirjutanud. 5
linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu. Keskaja inimesed olid optimistlikud, nende elu oli rajatud kindlustundele. 4. Seisused keskajal Seisused vaimulikud, feodaalid, talupojad. Vaimulikud – paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. Riia peapiiskop – Saare–Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vaimulike ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Feodaalid, nende ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Nad korraldasid ka rüütliturniire. Talupojad, nende ülesandeks oli vaimulike ja feodaalide ülevalpidamine ja toitmine. Pidid
Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev. Katoliku kirik mälestab paljusid pühakuid nende surmapäeval või siis mälestuspäeval. Tuhandetest kanoniseeritud pühakutest tähistatakse üksnes väikese osaga seotud tähtpäevi korrapäraselt. 7. sajandil kinnitas paavst Bonifacius IV ametlikult pühakutepäeva, et austada korraga kõiki pühakuid. Sellist päeva oli varemgi peetud, kuid see polnud kuigi laialt levinud. Pühakutepäeva pühitseti alguses 13. mail, kuid 8. sajandil nihutas paavst Gregorius III selle 1. novembrile. Paljude ajaloolaste arvates toimiti nii, et tõrjuda Samhaini ja muid paganlikke tähtpäevi. Samhaini kui hingede ja üleloomuliku maailmaga kohtumise kombestik jäi pühakutepäeva
maksukohustuslikud Sõjavägi Palgaarmee,maa jagati teemadeks,kus strateegidele kuulus võim Haldusjaotus Välispoliitika 18) Nimeta kolm erinevust Ida- ja Lääne-Rooma vahel.lääne katolikkirik, paavst, varsti riigi valitseja, ladina keel ida õigeusklik, patriarh, kreeka keel 19) Miks jäi I-Rooma erinevalt L-Roomast veel tuhandeks aastaks püsima? Too neli põhjust. säilitades Euroopale sideme antiigiga. 20) Kes oli Bütsantsi algusaegade võimsaim keiser? Justinianus. 21) Mis oli selle keisri peamiseks püüdluseks? eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine 22) Mida olulist keiser Justinianus veel tegi? ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika
inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. INKVISITSIOON- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvit. juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. saj. es. pool paavst Gregorius IX ajal, koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Tegevust kontrollis paavst. AVIGNONI VANGIPÕLV- Kuna Roomas oli paavstide elu üsna rahutu, otsustas paavst 1309 kolida ajutiselt Lõuna- Prantsusmaale Avignoni linna (seal asus vägev loss). Kuni 1377 elasidki järjest kõik paavstid Avignonis. Paavstide äraolek Roomast paljudele ei meeldinud, seepärast hakati paavstide eemalviibimist nimetama vangipõlveks. Avignoni vangipõlv oli paavstivõimu madalseisu aeg
3) KATOLIK KIRIK JA KESKAJA INIMESE MAAILMAPILT Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku
jumalikult korrastatud maailma ja Jumala endaga. Hirm Jumala ees puhastas inimest ja kujundas ta ümber. Inimesele "meenus" talle Jumala poolt antud headuse alge. Ta püüdles selle poole, et lahti öelda kirgedest, madalatest tungidest ja kurjadest mõtetest. Järk-järgult sündis kasvatuse protsessis "uus" inimene, kes polnud enam koormatud madalate ja tumedate tunnetega. Herarhia vaimulikkonnas Keskajal kujunes välja kiriku organisatsioon ja sellega herarhia selles. Kiriku peaks oli Paavst, kes oli ka Rooma peapiiskop ja Jumala asemik maa peal. Kirik oli rikas. Vaimulike ülesandeks oli kiriklike kombetalituste läbiviimine. Paavsti surma järgselt valivad paavsti poolt ametisse pantud nõuandiad, kardinalid, uue paavsti. Peapiiskop oli suurema piirkonna katoiliku kiriku juhiks. Peapiiskopile allusid piiskopid, kelle ülesandeks oli preestrite ametisse määramine ja vaimulike töö kontrollimine. Abtit ja abtissid olid vastavalt munga-,nunnakloostri ülemad
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus
Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Probleemiks oli piiskoppide ametisse määramine. Oli välja kujunenud nii, et piiskopid nimetas ametisse keiser. Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide
majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik)
Häda korral hakkasid roomlased üha enam lootma abi ja kaitset mitte keisrilt vaid kirikult. Kirikust sai antiikkultuuri alahoidja. Ristiusu vaimulikud pärinesid sageli vanadest suursugustest suguvõsadest, kus olid haritud ja kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja varasema kristliku kirjasõnaga ning püüdsid nende tõdesid kokku sobitada. Sel moel säilitasid nad suure osa kreeka ja rooma kultuuripärandist. 7.Iseloomusta rooma paavsti võimu. Kui valitses Rooma paavst oli Rooma usu tipphetk. Rooma paavst oli kõige võimukam ning tema võim ulatus Roomas igale poole. Rooma paavst oli väga auväärt inimene ja inimesed austasid teda.Rooma piiskopid lugesid ennast Kristuse asemikeks. Rooma paavst Gregorius1 korraldas kiriku maavalduste majandamist. Nii saadi rohkem raha mida võis kasutada kristlaste ja kiriku heaks.Gregoriusest sai üldtunnustatud juht. 8.Kirjelda elu kloostrites ja sealseid reegleid.
põhjal on ka antud kiriku alla maetud. Basiilika katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti Suurim kristlik kirik maailmas. Palazzo Farnese Asukoht: Rooma, Itaalia Kõrgrenessanss Teised arhitektid: Antonio da Sangallo noorem, Jacopo Barozzi da Vignola ja Giacomo della Porta Ehitus algas 1515. aastal. ööd peatati 1527. aastal toimunud Saksa palgasõdurite rüüstamiste tõttu. Kogu hoone taga oli Ales- sandro Farnese, kellest sai hiljem ka paavst Paulus III. 1534. aastal suurendati märkimisväärselt hoone suurust. Paavst Paulus III palkas Michelangelo. Michelangelo tegi ümber hoone kolmanda korruse koos sügava karniisiga ning ka hoovi. Hetkel asub hoones Prantsusmaa saatkond Itaalias.
Savoia ja Nizza ühendati Prmga. 1860 ülestõus Mõlema Sitsiilia kuningriigis. Garibaldi tõttas ülestõusnutele appi ja nad võitsid -> Sitsiilia ja L- Itaalia ülestõusnute kontrolli alla, Garibaldist sai diktaator. L-I ühendati Sardiiniaga. Veebruar 1861- kuulutatakse välja Itaalia kuningriik. Põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia, kuningas sai Emanuele, peaministriks Cavour. Riigi tuumik Sardiinia. Lõplikku ühendamist takistas Veneetsia (A võimu all) ja Paavst Roomas. 1866 Itaalia Preisimaaga sõlmis Austria vastu liidu, I osales ka Austria-Preisi sõjas. Itaallased said lüüa, aga Preisimaa võitis sõja. Veneetsia läks algus Prmaale, aga hiljem anti Itaaliale. Kirikuriigi ühendamine oli keerulisem, sest tema taga oli Prmaa. Garibaldi püüdis seda kahel korral sõjaliselt vallutada, aga ebaõnnestus. Pöörde tõi Prmaa kaotus Prantsuse- Saksa sõjas. 1870 Itaalia võed Roomas, mis kuulutati kungriigi pealinnaks. Paavsti võim jäi kehtima aint
ning tegutses arhitektina. 3 Elulugu Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse. Aastatel 1504-08 oli ta Firenzes. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508 läks Rooma, kus teenis paavst Julius II juures ja dekoreeris sel ajal paljusid saale Vatikanis. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu, töödest nagu freskod ja lihtsamad maalid. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi-ja värvitaju. Kindlasti suurimaid kõrgrenessanssimeistreid, kelle tööd vapustavad paljusid hilisemaid generatsioone veel kaua.
Püha Bonifatius(680-754) Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja. Hieronymus(345-420) Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks Petrus Lombardus Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse Paavst Innocentius III (1198-1216) Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi. Gregorius I Suur (560-604) Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina (Avicenna) Tadziki teadlane, kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana. al-Masudi ajaloolane, avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta.
maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus. Kirikliku mõjutusvahendina kasutati kirikust väljaheitmist e kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse, aga tüli lahendamise abil läks saadik patriarhiga tülli. See oli nn suur kirikulõhe. Lääne kirikud olid katoliku ja ida õigeusu. Paavstide autoriteedi tõusu põhjustasid muutused paavstide ametisse määramise korras. 1059. a reformiga hakkasid paavstid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud kardinalid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
