Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"paavst" - 501 õppematerjali

paavst - roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kirikute üle. Paavsti poole pöördudes kasutatakse tiitlit “Tema Pühadus”. Paavsti täielik tiitel on: Jeesuse Kristuse vikaar (asemik), Rooma piiskop, Püha Apostel Peetruse järglane, Apostlite vürst, Kõrgeim võim, Lääne patriarh, Itaalia priimas, Rooma linna ja maakonna peapiiskop, Vatikani linnriigi monarh
paavst

Kasutaja: paavst

Faile: 0
thumbnail
1
docx

Kristlik kultuur versus rahvakultuur

Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13. Sajandil. Enne ristiusustamist kutsuti eestlasi paganateks. Alguses toimus misjonäritöö rahulikult. Selle üheks eestvedajaks Liivimaal oli munk Meinhard. Kuid kuna Liivimaal polnud erilisi tulemusi ristiusustamisel märgata kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Eestlased võitlesid jõudsalt, kuid kahjuks tulutult, kristluse levikuga kodumaa pinnale. 1208- 1227 oli vabadusvõitluse periood. Kahjuks toimus ristisõdade nime all röövimine ja elanike tapmine, mis risustas Eesti pinda rängalt. Pole kahtlust, et kristluse mõjud on eesti kultuurile mõjunud rängalt. Kristlus mõjutas eesti inimesi- see mõjutas keelt ja kombeid. Kujunes seisuseühiskond....

Kultuurilugu
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaeg - erinevad perioodid

olid äärmiselt paiksed, isegi naaberkülla minek oli võrreldav teekonnaga maailma otsa;*riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Järkjärgult vormus keskajale tervikuna iseloomulik valtsemiskorraldus feodalism ning ühiskonna seisuslik kolmikjaotus (vaimulikud, sõjamehed, töötegijad). Varakeskajal hakkas kristlikus Lääne- Euroopas domineerima katoliiklus. Kiriku üks kõrgaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood (590-604), mil tegeldi aktiivselt misjoniga ning kindlustus paavsti autoriteet. Gregorius pani aluse ka kloostrielu ühtlustamisele, asudes pooldama püha Benedictuse kloostrireeglit. Viimane pööras tähelepanu nii munkade vaimsele kui ka füüsilisele tööle. Omanäoline kloostrikultuur eksisteeris Briti saartel, kus püüti põimida kristlikku kultuuri ja kohalikku pärimust. IX sajandil muutus Euroopale nuhtluseks skandinaavlaste agressioon...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

Selle ajal tuli üleelada umbes 50 laastavat sõjakäikku ja neile omalt poolt vastata. · Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. · Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. · Kasutati parimat relvastust ja sõjatehnikat. · Lisaks sakslastele tuli veel võidelda tugevate Taani ja Rootsiga. · Paavst toetas ristisõdijaid. · Vallutajad olid head diplomaadid · Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral. · Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi....

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg, Vana-Liivimaa valitsemine

· Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses. · Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid nemad otse paavstile , pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni. · Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt suuri välja minekuid ­ ühesõnaga sai neid petta ja kõikke välja meelitada. · Paavstidel oli õigus piiskoppe ametisse nimetada -> toimusid pidevad võitlusused toomkapiitli ja Saksa ordu esitatud kandidaatide vahel. · Roomas oli seljatagune kindlustatud, ordu surus Liivimaal oma tahtmise jõugaläbi. · Piiskopid ei põlanud abi küsida....

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo keskaja kiriku töö

Mis asi on kirikulõhe? Kuidas see mõjutas Euroopa ajalugu? Kiriku lõhenemine katoliku ja õigeusu kirikuks aastal 1054. Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8. Milles seisnes investituuritüli ja Wormsi konkordaat? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil ­ 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu ­ palvetamine Kultuur ­ kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus ­ kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika ­ paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keskaeg

Maa kasutamise eest pidi maahärrale tasuma raharenti. Tihti maksti ka teotööd tehes või põllusaadustega. Talupoegadel oli kõige raskem töö keskajal, sest nad pidi toitma tervet ühiskonda ning koormised olid suured. Pidid maksma kirikumaksu ning maahärrale renti, mis ei olnud väiksed maksud. Nälg oli normaalne nähtus. 11. Keskaegne kristlus - Rooma paavst . Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. Gregorius VII, Innocentius III Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Peetrus ­ Rooma esimene piiskop ning esimene Rooma paavst. Pealinnas asumine tegi temast küll metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Alles keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Gregorius Suur ­ Esimene paavst, kes üritas oma ametikohta poliitiliselt ära kasutada....

11.klassi ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
7
docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Investituuritüli ­tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused. Canossas käik ­ teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe ­ Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122...

Ajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ristiusk ja keisrivõim

o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev ­ kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst ­ katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Otto I taastas 10. saj keisrivõimu. Tema loodud riiki nim Pühaks Rooma riigiks e Saksa-Rooma keisririigiks. Riiki kuulusid tänapäeval Saksamaa ning...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Antiikaja kordamisküsimused

7. Talupojaseisus ­ sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst . Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24) Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Karl V

Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem Saksa kuningas, hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli Utrechti Adriaan, kellest sai hiljem paavst Hadrianus VI. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena prantsuse, lisaks itaalia, saksa, hispaania ning ladina keelt. Võimalik, et ta rääkis ka hollandi keelt. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. Otto von Habsburg on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks. Karli esimesed valitsusaastad...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Vaimulike elu keskajal

Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
odt

VARAKESKAEG (476 – 1054)

II poolel ohustasid Bütsantsi seldžukid. 10. saj. vallutasid ja rüüstasid nad Kesk-Aasiat ja Iraani. Vastu võeti islami usk. 11. saj. I poolel vallutasid seldžukud Mesopotaamia. 1071 purustasid seldžukid Bütsantsi Manzikerti lahingus. Selle tagajärjel vallutasid seldžukid suure osa Väike-Aasiast. Alguse sai Väike-Aasia türgistumine. Seldžukkide rünnakutega sai alguse Bütsantsi pöördumatu langus. Lääne-Euroopas toimus paavsti autoriteedi tõus ja Frangi riigi hiilgus. Paavst, kes algselt oli üks piiskopitest. Paavstil puudus ilmalik võim ning ta allus keisrile. Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse. Samal ajal rüüstasid Virumaa randa ka sakslased ja rootslased. 1206. aastal tungis Saaremaale taanlaste vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada....

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ajalugu vastused 8. klass

Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub vaid Isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba kõik said nii veini kui leiba Hapendamata leib hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega ristimärk 3 sõrmega...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Karl Suur

Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdisin ma riigi kirdepiiril sakside ja friiside vastu. Raskete sõdade tagajärjel sundisin ma kõik ümberkaudsed valitsejad enda ülemvõimu tunnistama. Leidsin et kui soovin olla tõeline keiser, pean saama ka kirikliku võimu ning paavsti heakskiidu. Ning üks päev see võimalus mul avaneski. Rooma paavst Leo III oli hätta sattunud ja ta kutsus mu sõjaväe endale appi korda looma. Vastutasuks kroonis paavst mu Roomas Peetri kirikus keisriks. Siitpeale tuli mind kutsuda keiser Karl Suureks. Nime Suur ei saanud ma mitte oma suure riigi, vaid pika kasvu tõttu. Olen 190cm pikk, mis teeb mu enda vanuste meeste seas üsnagi pikaks. Kokkuvõttes arvan, et olen riigivalitsemises teinud head ning edukat tööd. Ma naudin seda mida teen ning loodan, et seda märkab ka minu rahvas...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keskaeg

aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur. Korraldas usuasju, tegeles poliitika ja majandusega, korraldas roomlaste suhteid langobardidega ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Oli kõrge autoriteet....

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Gregooruise laul

340-397).374 valiti ta Milano linna piiskopiks.Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus,mida nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järg...

Kultuurilugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muusika kordamislehed 10. klassile

Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. -tegija(autor) ei oma tähtsust ­ tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". Varakristlikud laulutüübid Psalm ­ laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn ­ uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal ­ katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga ­ kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus....

Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KESKAEG, Frangi riik

Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Probleemiks oli piiskoppide ametisse määramine. Oli välja kujunenud nii, et piiskopid nimetas ametisse keiser. Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide...

Ajalugu
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun