Raffael Üldist Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas. Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Isa oli õuekunstnik ja ema suri, kui Raffael oli väike. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II
Kuressaare Gümnaasium Oliver Õunaid 11D Raffael Referaat Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Looming 6 Tähtsamad teosed 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Ta oli vähem mitmekülgne kui Leonardo ja vähem jõuline kui Michelangelo, kuid
Kristina Uibukant 10.A klass · Raffael (pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessa nsi maalikunstni k ja arhitekt. Biograafia · Raffaeli isa Giovanni Santi, kes oli olnud Mantova õuekunstnikuks omas Urbinos oma töökoda. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures Urbinos. Seejärel aastatel 15001504 töötas ta Perugino juures Perugias. · 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé)
Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli alles kaheksa aastane. Isa Giovanni abiellus uuesti, aga kolm aastat hiljem suri temagi. Raffaeli hooldajaks sai tema isa vend preester Bartolomelo, kes pidi Raffaeli kasuemaga pidevalt kohtu vahet käima. Tõenäoliselt elas ta siiski pikka aega oma kasuema juures, kuna õpipoisina meistri juures ta ju ei elanud. Raffael oli juba väiksena väga andekas. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures. Giorgio Vasari märgib Raffaeli eluloos, et isal oli temast suurt abi. Ta töötas seal ka pärast isa surma, Kaheksa aastaselt asus Raffael ise õppima ühe itaalia juhtiva kunstniku Perugioni juurde. Alates 1504. aastast läks ta elama Firenzesse. Seal ta õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Hiljem tulevikus töötasid kolm kunstnikku koos Sixtuse kabeli kujundamisel. 1508
paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Mitmes kompositsioonis on Julius II ja tema järeltulija Leo X portreelisi kujutisi. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi- ja värvitaju. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool'' - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste
renessansi maalikunstnik ja arhitekt, kes sündis Urbinos, 06. aprillil 1483 ja sai oma varased õpetused isa Giovanni Santi käest. 1499. a. läks ta Perugiasse, Umbrias ja sai seal kuulsa Itaalia maalikunstnik Perugino juures õpilaseks ja assistendiks. Palju oskusi omandas ta ka teiste kunstitöid jäljendades. Ta haaras kõike lennult ja arenes kogu aeg. Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali. Ta on kuulus oma madonnamaalide poolest. Arvatakse, et tõuke ja mõjutuse madonnasid maalida sai ta Leonardolt siis kui ta kolis Firenzesse. Madonna-jumalaema maalid, olid hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffae üldistatud ideaalkujud. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja
Aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistudiosse. Perugino käe all töötas ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid
väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. Kunsti õppis ta oma isa Giovanni Santi juures, kes oli kuulus õukonnamaalija. Õppis Urbinos, hiljem Perugias maalikunstistuudios. Raffael töötas Firenzes, seejärel Roomas. Firenzes õppis ta kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Roomas töötas ta Julius II heaks. Kaunistas näiteks freskodega Vatikani lossi. Tema esimesed teosed, näiteks "Maarja laulatus" ja "Madonna Conestabile", mis ta tegi veel Perugias õppides, olid õpetaja tasemest paremad. Tema loomingut on oluliselt mõjutanud Firenze kunst
Kõik kommentaarid