maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja
2 Passiva = Aktiva Passiva Miljonites Lühiajalised kohustused 0.6 Lühiajalised kohustused kokku 0.6 Pikaajalised kohustused 0.4 Pikaajalised kohustused kokku 0.4 Kohustused kokku 1 Omakapital 1 Omakapital kokku 1 Passiva kokku 2 korda korda korda päeva korda miljonit (*100) % laekumise välde evuse käibevälde ete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekordaja se võla kattekordaja apitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed)
5 VARAD KOKKU 102 177 95 165 7 012 7% 100 100 Kohustused Lühiajalised kohustused KOHUSTUSED JA Võlad ja ettemaksed 25 111 24 792 319 1% 25 26 OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused kokku 25 111 24 792 319 1% 25 26 Kohustused kokku 25 111 24 792 319 1% 25 26 Omakapital
Kassa 45 000 Lühiajalised kohustused Arveldusarve 375 000 Pangalaen 720 000 Materjalivarud 85 000 Kreeditorid 305 000 Valmistoodang 126 000 Maksuvõlad 140 000 Käibevara kokku 631 000 Lühiajalised kohustused kokku 1 165 000 Omakapital Põhivara 2 460 000 Aktsiakapital 1 926 000 Omakapital kokku 1 926 000 AKTIVA KOKKU 3 091 000 PASSIVA KOKKU 3 091 000 Bilanss arvestusperioodi lõpus AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused Kassa 33 000 Lühiajalised kohustused
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandus tulemusest ja rahavoogudest. (kolm on kohustulikud) Raamatupidamise aastaaruande koostab raamatupidaja, kui ei allkirjasta seda, kui ei ole juhatuses. Bilansi üldmudel (bilansil on kaks poolt, Aktiva (varad) ja Passiva (kohustused ja omakapital varade ja kohustuste vahel)) võib esitada kontoformaadina (tabel) ja aruandeformaadina (üksteise järjestikult aktiva, passiva) Bilansivalem Varad = Kohustused + omakapital Alternatiiv: Omakapital = varad - kohustused Käibevarad + põhivarad = pikajaline + lühiajaline kohustus + omakapital Põhivara = lühiajaline + pikaajaline kohustus + omakapital (majandus aasta algul) + aruande aasta kasum. (või aruande aasta kahjum, või + tulu-kulu)
Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised kapitalirndi khustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised kohustused omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte ees Pikaajalised eraldised Pikaajalised garantiieraldised Pensionieraldised Eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus Osa konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtete netovarast, mis ei kuulu emaettevõttele Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Registreerimata aktsia- või osakapital Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu Oma aktisad või osad (-miinus) Ettevõtte valduses olevad emiteeritud aktsiad või osad Kohustuslik reservkapital Ei ole kohustuslik alates 01.01
Mööbli ost -50 000 Köögiseadmete ost -10 000 10 000 Arvuti ost -2 000 2 000 Kokku muutused 88 000 350 000 12 000 500 000 s) KOHUSTUSED OMAKAPITAL = + (Liabilities) (Owners equity) Mööbel Laenuvõlg Omaniku kapital 300 000 200 000 50 000 50 000 200 000 300 000 = 500 000
23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3,611 € 8.62% Võlad ja Ettemaksed 9,736 € 23.24% Lühiajalised kohustused kokku 16,025 € 38.25% Pikaajalised laenukohustused 1,192 € 2.85% Muud pikaajalised võlad 759 € 1.85% Pikaajalised kohustused kokku 1,951 € 4.66%
Kohustused Lühiajalised kohustused 500 Laenukohustused 13 400 Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 13 900 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 27 000 Maksuvõlad Kokku 500 Lühiajalised kohustused kokku Kohustused kokku 50 100 Omakapital 150 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 300 Kohustuslik reservkapital 27 800 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 300 Omakapital kokku 1 000 1 300 Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 43 000 25 000 2 000 4 000 2 000 2 500 500 1 000 12 000 37 000 80 000 3000 15 000 8 000 5 906 28 906 31 906 31 906 17 784 1 500 850 27 960 48 094 80 000
efektiivsust; piirata kulutusi, suurendades sellega kasumimarginaali; vaadata üle kapitalistruktuuripoliitika; kui kõik nurjub müüa ettevõte Allikas: Juhkam, Ettevõtte väärtuse... 2000, lk 47) EVA < 0 48 SGR=D/E(Ri)p+Rp D võlg E omakapital R % varade tootlus I võlaintress P 1väljamaksekordaja 49 Näitajad Ärikasum Maksud NOPAT Intressikandev võlg Omakapital Kapital kokku ROI = NOPAT / kapital kokku Omakapitali hind Võla hind WACC ROI WACC EVA = (ROI WACC) kapital EVA muutus Hinnang EVA = (ROI WACC) x kapital ehk EVA = (NOPAT / kapital kapitali hind) kapital 50
Kodutöö nr 1. Parandused sinine , Õige vastus - punane Võimalus koguda maksimaalselt 15 punkti. 1. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (3 punkti) · Varad = 46 000,- ; Kohustused = 21 000 ,- ; Omakapital? 25 000,- · Varad = 112 000,- ; Omakapital = 52 000,- ; Kohustused? 60 000,- · Kohustused = 78 000,- ; Omakapital = 40 000,- ; Varad? 118 000,- 2. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (4 punkti) · Raha 800,- ; Varud ? ; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,-
Varade sihtfinantseerimine - vastavalt juhendis RTJ 12 kirjeldatud brutomeetodile. RTJ 12 Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) See osa konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtete netovarast, mis ei kuulu emaettevõttele Vastavalt juhendis RTJ 11 kirjeldatud arvestusmeetodile RTJ 11 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või osakapital [1] Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks) Aktsiate või osade nimiväärtus Registreerimata aktsia- või osakapital Bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.
Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,009 € 100% 46,321 € KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 932 € 2% 672 € Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 2,400 € 6% 3,620 € Võlad ja Ettemaksed 9,722 € 24% 12,409 € Eraldised 216 € 1% 0 € Lühiajalised kohustused kokku 13,270 € 32% 16,701 € Pikaajalised kohustused
Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763 Lühiajalised kapitaliremondikohustused 673 Kokku laenukohustused 55436 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 3429 Võlad tarnijatele 446254 Muud lühiajalised võlad 5927 Maksuvõlad 118555 Viitvõlad(aruandeperioodi maksmata kulud)
kuus 278,02 eurot. Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja maksma puhkusetasu. Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise kuu omad). Omakapital: aktsia- või osakapital, registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aazio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Vaba omakapital on jaotamata kasum. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.
varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse Bilansivõrrand
Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant A 1. Millist sajandit loetakse arvestuse (raamatupidamise) alguseks a) 13. b) 14. c) 15. d) 16. 2. Milline neist seostest on õige: a) kohustused = varad omakapital b) omakapital = kohustused + põhivarad c) lühiajalised kohustused = varad omakapital pikaajalised kohustused 3. Majandustehingute jooksev arvestus toimub: a) raamatupidamise bilansis b) raamatupidamise kontodes c) raamatupidamise bilansi lisades 4. Kohustusliku reservkapitali lõppsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Milline neist väljenditest on vale: a) iga majandustehing kajastub vähemalt ühel kontol b) iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6
Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365 Nõuete laekumiskiirus (Accounts Receivable Turnover)
Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) 42 838 100,00% 41 009 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 758 6,44% 932 Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3 611 8,43% 2 400 Võlad ja Ettemaksed 9 832 22,95% 9 722 Eraldised 0 0,00% 216 Lühiajalised kohustused kokku 16 201 37,82% 13 270 Pikaajalised kohustused
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab
raha lühiajaliste kohustuste katmiseks. Käibevarad on 2009. aastal suhteliselt võrdselt jaotunud varude ja raha vahel, vastavalt 40,5% ja 36,5%. Kuid 2010. aastal on varude osakaal suurenenud oluliselt ning suhe on nüüd vastavalt 55% ja 15%. Selline suhe näitab, et varusid on liiga palju. Omakapitali ja võõrkapitali suhe on vastavalt 13,5% ja 86,5% (2009. aastal). Selline jaotumine on halb, kuna omakapital on liiga väike ja võõrkapitali osakaal on liiga suur on üle laenamise oht. Õnneks on olukord 2010. aastal olukord veidi paranenud ning omakapital on suurenenud eelmiste perioodide kahjumi vähenemise ja aruandeaasta kasumi suurenemise läbi. Uus suhe on vastavalt 21,1% ja 78,9%. Ultex Halduse põhivarade ja käibevarade suhe on vastavalt 97,4% ja 2,6% (2009. aastal). Varade selline jaotumine on väga halb, sest kui põhivarad ületavad 80% bilansimahust, siis on
ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes.
Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest) Majandusaasta aruanne koosneb: 1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Bilanss – raamatupidamisaruanne mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit. Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm -> Omakapital = Varad – kohustused Kassa- ja tekkepõhine arvestus: 1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandus tehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 2. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamiskirjend – ehk lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne.
1. Leidke järgmistest maksetest koosneva maksete seeria praegune ja tulevane väärtus. Diskontomäär on 10% ja maksed tehakse aasta lõpus. Aastate lõikes maksete summad on järgmised: 1 - 10 000; 2 - 20 000; 3 - 20 000@; 4 - 20 000; 5 - 15 000. FVIFn=PV(1+i)^n 10000(1+0,1)^1=11000 20000(1+0,1)^2=24200 20000(1+0,1)^3=26620 20000(1+0,1)^4=29282 15000(1+0,1)^5=24157,65 2. Kui suur on Teie hoius 20 aasta pärast, kui te deponeerite 1000 eurot aasta intressimääraga 10% ja intresse arvutatakse pidevalt. NB! Lahendage valemiga, mis on antud pideva intressi arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109...
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
K D K D S: 1 milj. S: 400 000 a) 600 000 b) 400 000 b) 400 000 S: 0 S: 0 8. Firmaväärtuse kujunemine Ostja bilanss enne teise ettevõtte ostu Varad Kohust. omakapital Raha 10 Kohustused 14 Varud 5 Omakapital 6 Põhivara soetusmaks. 8 Põhivara kulum (3) Kokku 20 Kokku 20 Ostetakse (tasutakse kohe) teine ettevõte hinnaga 4, ostetava ettevõtte netovara väärtus on 2 Ostetava ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi
Phivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000 182 000 182 000 3.1 BILANSI PÕHIVÕRDUSED AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL - RAHA - LÜHIAJALINE - VÄÄRTPABERID - PIKAAJALINE - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE 9 VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
40 000 Vastus: Intresside kattekordaja uus väärtus on 3,5 korda. Näeme, et intressikulude kahekordistumisel ja käibe puhasrentaabluse vähenemisel 3%-ni on intresside kattekordaja väärtus vähenenud 7,5 võrra. 5) ROE = 12%; Võlakordaja 0,40. ROA? Ettevõtte võlakohustused D Puhaskasum PK Võlakordaja = ROE = Keskmine omakapital E Keskmine omakapital E Puhaskasum PK ROA = Keskmine koguvara A Teame, et AKTIVA = PASSIVA, seega koguvara A = D + E (lühendid valemitest) 1. Avaldan võlakordaja valemist D: D = 0,4 D = 0,4E E 2. Avaldan ROE valemist puhaskasumi: PK = 12% PK = 0,12E E 3. Asendan D = 0,4E võrrandisse A = D + E: A= 0,4E + E A = 1,4E 3. Asendan ROA valemis puhaskasumi 0,12E-ga ja keskmise koguvara 1,4E-ga: 0,12E 0,12 ROA = = = 0,0857 8,6%
Puhaskasum Konsolideeritud jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum Puhas kasum Dividendid Jaotamata kasum 31.12.2015 Konsolideeritud bilanss 31.12.2015 Varad Käibevara Raha 135,000.00 Ostjate tasumata arved 450,000.00 Varud 415,000.00 Põhivara Maa 385,000.00 Seadmed 692,000.00 Goodwill 150,000.00 Varad kokku Kohustised ja omakapital Kohustised Võlad tarnijatele 242,000.00 Laenud 120,000.00 Kohustised kokku Omakapital Vähemusosalus 231,400.00 Aktsiakapital 1,000,000.00 Jaotamata kasum 633,600.00 Omakapital kokku Kohustised ja omakapital kokku Vähemusosalus Konsolideeritud 212,500.00 1,062,500.00 126,000.00 630,000.00 86,500
Nõuded ja ettemaksed 595562 449952 Varud 365700 328470 Kokku käibevara 961262 963990 Põhivara Materiaalne põhivara 2876382 2796400 Kokku põhivaara 2876382 2796400 Kokku varad 3837644 3760390 Kohustused ja omakapital Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 401315 340418 Võlad ja ettemaksed 314375 484257 Kokku lühiajalised kohustused 715690 824675 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 346002 484858 Kokku pikaajalised kohustused 346002 484858 Kokku kohustused 1061692 1309533 Omakapital
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 33,00 0,00 0,00 10 000,00 Omakapital Omakapital Omakapital Joosvad tulud Materjalide Materjali kulu Jooksvad kulud Osakapital Eelmise perioodi kasum Aruandeaasta kasum müük PASSIVA PASSIVA PASSIVA TULU TULU KULU KULU
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
LTL kurss EUR Raha 90 000 Nõuded 210 000 Varad kokku 300 000 Võlgnevused 150 000 Aktsiakapital 90 000 Jaotamata kasum 60 000 Kohustused ja omakapital kokku 300 000 Tütarettevõtte bilanss on ümber arvutatud emaettevõtte esitusvaluutasse eurodesse. Eesti ettevõtete jaoks on kohustuslik esitusvaluuta euro (valuuta, milles ettevõte koostab raamatu- pidamisaruandeid). Tabel 15 Emaettevõtte "E" bilanss vahetult pärast ,,T" ostu 30.11.20X1
Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe. Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. 2008 2009 15,7 16,5 · Omakapitali kordaja: Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja. Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selgub kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital, ning kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused. 2008 2009 -3,04 -14,50 · Intresside kattekordajad: Finantsanalüüs Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.
(Accumul. Depr. - M&E) -18 000 Põhivarad kokku 421 000 Varad kokku 715 000 Kohustised Omakapital Jaotamata kasum/kahjum (Retained profit/loss) 406 250 Kulud (expenses) -25000 Kohustised ja omakapital kokku 406250 VARAD (assets) = hort-Term Assets) Põhivarad (Long-Term Assets) Akum. Kulum Masinad Akum. kulum -
5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (varad) kokku: Passiva (kohustused ja omakapital) kokku: 7.Millistest kuludest koosneb müüdud kauba kulu tootmisettevõtte puhul? Tooraine maksumus, transpordi kulu, ruumide rent, tööliste tasud. 8.Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Majandusaasta aruanne koosneb: • Tegevusaruanna • Tegevjuhtkonna deklaratsioon • Raamatupidamise aastaaruanne • Audiitori järelotsus
Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod. Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali
d) otsesteks e) eraldisteks 11. Kas tulude ja kulude vastavuse printsiip tähendab, et a. tulude ja kulude puhul ei saa järgida perioode b. tulud ja kulud on perioodis võrdsed c. sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000
Nõuded ja ettemaksed 3 460 7 660 Varud 500 3 000 Kokku käibevara 15 695 17 700 Põhivara Materiaalne põhivara 11 010 11 010 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -3 304 -1 652 Kokku põhivara 7 706 9 358 KOKKU VARAD 23 401 27 058 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 31.12.20x1 31.12.20x0 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 5 200 10 005 Kokku lühiajalised kohustused 5 200 10 005 Pikaajalised kohustused Kokku pikaajalised kohustused 0 0 KOKKU KOHUSTUSED 5 200 10 005 Omakapital Osakapital 12 000 12 000
Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri Hüpoteek Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri Lühiajalised võlakirjad - kommertskrediit kaubad võlakontole - laenud rahaasutustelt - laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol. Aktsia Väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Lihtaktsia Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada
käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid - Ettevõtete vahel võivad olla erinevused arvestusmeetodites - Suhtarvud ei kajasta turuväärtust ja tegelikke hindu - Suhtarvude analüüs eeldab võrdlust, kuid milega võrrelda? - Suhtarvusid mõjutavad majandustegevuse sesoonsus ja tsüklilisus
2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek. Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04 Maksevõimekordaja näitab likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste katteks. Suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Analüüsitava ettevõtte maksevõimekordaja on 2008 aastal rahuldav ja 2009 aastal suhteliselt nõrk. Omakapitali tase % = 100 x omakapital / kogukapital (passiva) Omakapitali tase 2008 % = 100 x ( 4 607 936 / 11 655 118) = 39,5 % Omakapitali tase 2009 % = 100 x (3 458 247 / 6 666 290) = 51,8 % Omakapitali tase on 2008 aastal veidi rohkem kui kolmandik kogukapitalist ja 2009 aastaks on omakapitali tase veidi rohkem kui pool kogukapitalist. Omakapitali tase on aastaga suurenenud 12,3%. Võlgnevuse aste (Debt Ratio) = kohustused / varad Võlgnevuse aste 2008 = 7 047 182 / 11 655 118 = 0,60 (60%)
Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II
Nõuded ja ettemaksed 251 583 336 851 Varud 6 369 300 7 992 392 Kokku käibevara 6 671 411 8 363 221 Põhivara Materiaalne põhivara 174 845 288 749 Kokku põhivara 174 845 288 749 Kokku varad 6 846 256 8 651 970 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 3 417 064 5 483 717 Võlad ja ettemaksed 609 397 722 322 Kokku lühiajalised kohustused 4 026 461 6 206 039 Kokku kohustused 4 026 461 6 206 039 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 300 000 300 000 Kohustuslik reservkapital 30 000 30 000
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku
majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
