Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. La...
Kuid Woodal on teatanud, et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub
2. Mis on denitrifikatsioon? Denitrifikatsioon on anaeroobsetes tingimustes toimuv protsess, mille käigus nitritid ja nitraadid redutseeritakse gaasilisteks lämmastikuühenditeks (nt N 2O; N2) või ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-). 3. Mis on nitrifikatsioon? on NH3 bioloogiline kahe-etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. Nitrifikatsiooni kiirus sõltub eelkõige ammoniaagi oksüdeerumisest nitrititeni, milleks vajatakse võrreldes nitrititest nitraatideks muundumisega rohkem energiat. Nitrifikatsioon on oluline lüli lämmastikuringel mullas. 4. Miks vajab orgaanilise süsiniku kasutamine biosünteesis vähem energiat kui CO2 kasutamine? C orgaanilisest ühenditest, energia valgusest;
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasuta...
· probleemiks on osoonikihi hõrenemine Osooniaugud on suurimad pooluste ümbruses, kus osoonisisaldus on väiksem . Atmosfärri tähtsus : · elu võimalikkus maal hapnik, fotosüntees, süsihappegaas, hingamine, põlemine · kliima protsessid - kujuneb ilm ( tuuled, sademed, veeringe) · elukeskkond · kaitseb maa ( taevakehad meteoriidid põlevad atmosfääris ära ) · ultraviolettkiirgus · 78% lämmastikku · keemilised reaktsioonid oksüdeerumine Selgitada joonise abil maa kiirgusbilanssi (õpikus) bilanss tasakaal, geograafias neeldumine ja eraldumine Lk 38 kiirgusbilanss Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust neeldub pilvedes ja osa peegeldub ja maapinnale jõuab 65-20 %. Aga selge ilmaga peegeldub vähe. Ja neeldub vähe, maapinnale jõuab 80%. Mida tumedab ja niiskem on aluspind seda rohkem neeldub, peegeldub vähem. Mida heledam, seda rohkem peegeldab
H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid 4. REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine (o-a suureneb). Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb). Redutseeerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb). Keemiline element ja ühend on elektriliselt neutraalsed, st. laenguta. Ühendites H , O+ 2- K, Na, Li, Rb I Ca, Sr, Ba II
Leeliste omadused. TV II osa 13.2. , 14.2.-14.4., 17.1.-17.5., 18.1.-18.3., 20.1.-20.2., 20.5. 8. Lahuste pH. Mis on pH? Millised osakesed põhjustavad aluselist / happelist keskkonda? Milline on vastavalt sellele pH väärtus? Indikaatorite värvused erinevates keskkondades. TV 19.2. 9. Lahused. Lahuste protsendiline koostis. TV 4.1., II osa 16.3. 10. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine ja koostamine. TV 11.3.H, I; TV II osa 14.5. 18.4., 19.1., 20.3. 11. Redoksreaktsioonid. Oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija ja redutseerija. TV II osa 15.3., 15.4 12. Tähtsamate keemiliste ainete (H2O, CO2, SiO2, H2SO4, Ca(OH)2, NaCl, CaCO3, Fe, Al) iseloomustamine (omadused/kasutamine). TV 1.3.A,B, 11.1.E ja TV II osa 14.6.; 17.6., 20.4. Ülesandeid harjutamiseks Molekulmassi arvutamine. 1. Leida järgmiste ühendite molekulmassid. a) H2SO3 b) (NH4)2CO3 c) Al(OH)3
Veepuhastus Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5.
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb lood...
väikseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. Taimsed toidud sisaldavad tärklist ja tselluloosi, liha glükogeeni (3 glükoosi polümeeri) Verre jõuab glükoos: · toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel · glükogeeni lagundamisel · glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (aminohappest, püruvaadist, laktaadist) Hingamise ja vereringe regulatsioon Hingamine orgaaniliste ainete (nt glükoos) oksüdeerumine. Toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub vastavalt vajadusele. Põhiline regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südame tööd mõjutavad: · adrenaliin; tõstab südame löögisagedust · jäsemete liigutamine; suurendab südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust
1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kui kolesterooli reageerib äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas muutub lahus tume sinakas-roheliseks. Reaktsioon on mitmeastmeline ja tekivad ka punane ja sinine vaheühend. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud palju reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone nagu näiteks steraanituuma oksüdeerumine ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. C17 asendis paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis (kolesteroolilahus, taimse-rapsõli ja loomse rasva lahust-või). Igasse katseklaasi lisasin 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka konts. väävelhapet. Loksutasin hoolikalt.
3. Väikesed molekulid lahustuvad küll nt. etanaal. OK Keemilised omadused: | 1. Liitumisreaktsioon CH3CH2CH2K + CH3CHO CH3 C H | CH2CH2CH3 2. Hõbepeegli reaktsioon aldehüüdide oksüdeerumine (tekib karboksüülhape), saab teha kindlaks, kas aine on aldehüüd või mitte. (NB! Reaktsioon ainult aldehüüdidega) Ag2O + HCHO HCOOH + 2Ag Aldehüüdide ja ketoonide esindajad: 1. Metanaal ehk formaliin, HCHO Terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Tapab baktereid, desinfitseerimisvahend Selles hoitakse baktereid.
valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides. Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt hõbedasulamist, kus on 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. Tavaliselt märgitakse väärismetallidele proov kolmekohalise numbrina, mis väljendab väärismetalli sisaldust konkreetses esemes. Näiteks proov 925 tähistab, et hõbeda sisaldus on 92,5%. Hõbeda oksüdeerumine ja patineerumine Toatemperatuuril ja niiskuse juuresolekul kattub hõbe väga õhukese (1,2 nm) nähtamatu oksiidikihiga Ag2O , mis laguneb täielikult temperatuuril 3 üle 200ºC . Sulas olekus absorbeerib hõbe õhuhapnikku u. 20-kordse mahu ulatuses, mis väljub jahtumisel sulamist, jättes hangunud pinnale väikseid kraatreid. Õhu käes, mis sisaldab väävlirikaste kütuste gaase, kattub hõbe kiirelt hõbesulfiidi (Ag 2S )kihiga
Uurimistöö teemal: Korrosioon Haljala Gümnaasium 2009 Mis on korrosioon? · Korrosioon (ladinakeelest corrodere) on metallide aatomite oksüdeerumine ümbritseva keskkonna toimel. (vesi, nii kuiv kui ka niiske õhk, erinevad gaasid, lahused jms.) · Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. · Korrosioon sõltub keskkonnast, temperatuurist, mõjuteguridest jms. · Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. · Korrosioon on redoksreaktsioon, kus metallide aatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijad.
karastamine muudab selle tavalisest alumiiniumist 3 korda tugevamaks. Alumiiniumi puudused: *pehme ja kergesti kriimustav materjal *väga tundlik hapete suhtes(sidrun ja äädikas lagundavad alumiiniumi) *tundlik tugevalt soolaste toitude suhtes *koos toiduga ladestub inimese organismi mürgiseid aineid. Ohtlik- luustikule, hingamisteedele ja kesknärvisüsteemile. *pind: anoteeritud, emailimeeritud Vask- hea elektri-ja soojusjuht. Kõrge temperatuuritaluvus. *Puudused: *pinna oksüdeerumine õhu käes. Sisepind on kaetud mõne muu toiduks sobiva materjaliga, nt roostevaba terasega. Messing e. Valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5-45% tsinki. See on erineva intensiivsusega kollane metall. Uushõbe- alpaka. Nikli, alumiiniumi ja vase sulam. Ei ole väärismetall. Oksüdeerub õhu toimel(pinnale tekib tumehall kiht) Melhior-on vase ja nikli sulam, milles on kuni 1% rauda ja mangaani, vaske kuni 80% ja niklit 18-20% korosoonikindel mereveeski. Väliselt hõbeda sarnane.
Elektroodise erinevused: ?? Standardpotensiaal- redutseerumisreaktsiooni potensiaal On seotud oksüdeerijate-redutseerijatega: · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine: · Metallipinna katmine värviga või inaktiivse metalli kihiga · Katoodikaitse- metall on kontakstis aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub Pindpinevus- Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni Adsorbtsioon- pinnanahtus, mille puhul vedeliku voi gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejoudude toimel tahke materjali pinnale.
Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas mõjutab austenitiseerimise keskkond detaili pinda? Vali üks või enam: a. detaili võib kaitsta oksüdeerumise eest detaili isoleerimisega õhu keskkonnast (näiteks nikli fooliumiga) b. kaitsva gaasina saab kasutada hapnikku c. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu d. Õhu käes põleb pinnakihist välja süsinik ja toimub oksüdeerumine Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a. Pindkarastuse korral ei muudeta südamiku või ülejäänud osas detaili omadusi või termotöötlust. b. Pindkarastusel reguleeritakse karastuse sügavust kuumutuse sügavusega ehk peale karastamist ja noolutamist on suurema kõvadusega ainult austenitiseerunud alad. c
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Te...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
d. Lõiketöötlemine, lihvimine, värvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas mõjutab austenitiseerimise keskkond detaili pinda? Vali üks või enam: a. kaitsva gaasina saab kasutada hapnikku b. detaili võib kaitsta oksüdeerumise eest detaili isoleerimisega õhu keskkonnast (näiteks nikli fooliumiga) c. Õhu käes põleb pinnakihist välja süsinik ja toimub oksüdeerumine d. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a. Pindkarastuse korral kasutatakse induktsioon- või leek kuumutust, et kiiresti pinnakiht soovitud sügavuses austenitiseerida ja seejärel jahutada. b. Pindkarastusel reguleeritakse karastuse sügavust kuumutuse sügavusega ehk peale
moodustades kahesüsinikulise fragmendi, mis kondenseerub GAP-iga deoksü- ksüluloos-5-fosfaadiks (DOXP süntaas=transketolaas, dxs), mis redutseerub (+dehüdrateeritakse+fosforüülitakse) IPP-ks. Selles rajas sünteesitakse peamiselt mono-, di-(giberelliinid) ja tetraterpeenid (karotinoidid, fütool, plastokinoonid). Seega giberelliinide biosüntees toimub kolmes etapis. 1) proplastiidides C20 eellase ent-kaureeni süntees püruvaadist ja GAP-ist 2) ER-s ent-kaureeni oksüdeerumine ent-kaureenhappe tekkimisega Kahekümnenda süsiniku juures oleva CH3 rühma oksüdeerumist CH2OH, CHO ja COOH rühmani katalüüsib cyt P450 monooksügenaas = ent kaureeni oksüdaas (vajab NADPH) 3) Tsütoplasmas mitmesuguste erinevate GA-de süntees. Kõige kõrgemad GA-de kontsentratsioonid (~50-100µg/gFW, 1ppm) on leitud seemnetes embrüogeneesi perioodil. Täiskasvanud taimedes GA-de süntees toimub SAM-s ja noortes lehtedes, samuti juurtes proplastiidides. Kontsentratsioon ~1ppb
· Reaktsioonivõime tõtstmiseks tuleb kasutada katalüsaatorit või kuumutada. · Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega. a) Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 6) Radikaal kõrge energiaga paardumata elektroniga osake · Radikaalid on neutraalsed aaatomiterühmad, mille koostisesse kuulub
Seejärel tuleb aga terve põrand uuesti vahatada. Kas linoleum muudab valguse mõjul värvi? Jah, linoleumkate muudab päevavalgusel mõjul natukene oma värvi, muutudes nn. tõelist tooni. See toimub seetõttu, et linoleumi koostisesse kuuluv linaseemneõli hakkab valguse mõjul oksüdeeruma ning linoleum võib vaipade ning mööbli all kollakamaks muutuda. See nähtus on ajutine, kuna vaiba või mööbli nihutamisel saab valguse mõjul toimuv oksüdeerumine lõpuni toimuda ning põrand muutub oma loomulikku värvi. Kuidas hooldada linoleumi? Kuna linoleumi pind on tänu looduslikule koostisele poorsem kui vinüülkatetel, siis tuleb kindlasti linoleumkatte pind kaitsta vahatamise teel. Puhastamisel tuleks kasutada neutraalset puhastusvahendit ja hästi väljaväänatud lappi. Vältima peaks leeliseliste ja kõrge pH sisaldusega puhastusvahendite kasutamist. Kindlasti tuleb hooldamisel järgida linoleumkatete hooldusjuhendit.
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulid...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
1 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuse...
kasutatakse tingimuste kirjeldamisel? Toidu riknemise määrab vee kättesaadavus ja seda kirjeldatakse vee aktiivsusega (aw toidus oleva aururõhu ja puhta vee aururõhu suhe) 21. Kuidas tapab niiske kuumus mikroorganisme? Denatureerib mikroorganismide nukleiinhappeid, struktuurseid valke ja ensüüme 22. Millel põhineb soola ja suhkru säilitav toime? Pärsivad mikroobide tekitades lahuses kõrge osmootse rõhu 23. Milliseid rasvhappeid ohustab oksüdeerumine rohkem, kas küllastunud või küllastumata? Küllastumata 24. Millises riigis toodetakse autentset serrit? Hispaanias Jereze linnas 25. Mille poolest erineb naturaalsete serride kangestamine portveinide kangestamisest? Kangestatakse alles pärast fermentatsiooni. Kuna alkoholi (brändi) lisamine toimub pärast käärimise lõppu, on kõik naturaalsed serrid kuivad. Igasugused magusained lisatakse hiljem.
Kuid Woodal on teatanud , et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA....
Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR- meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes 30 tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis kolesteroolilahust, taimse ja loomse rasva lahust. Esimesse katseklaasi valati kolesteroolilahus, teise oliiviõli
Mootoriõlide standardid, markeerimine,kasutus ja märgistus Nõuded mootoriõlidele Mootoriõlideks nimetatakse neid õlisid, mis on kasutusel sisepõlemismootorite õlitussüsteemides. Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihu...
1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Kolesterool Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahus, taimne rasv (rapsiõli), loomne rasv (searasv)
ühe elemendi kaupa. 11. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotensiaal on redutseerimisreaktsiooni potensiaal. Mida positiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam oksüdeeruja see aine on. Mida negatiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam redutseeruja see aine on. 12. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on mittetahtlik metallide oksüdeerumine. Selle vastu võideldakse: metalli katmine värvi või anaktiivse metalliga ja katoodkaitsega, kus metall on ühenduses aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub. 13. Keemilised vooluallikad. On praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektri saamisel. Head vooluallikat iseloomustab: Suur erimahtuvus(laengu suurus vooluallika massi või ruumala kohta), Elektromotoorjõu konstantsus vooluallika tühjenemisel, hea säilivus, madal
Seirata on vaja ainult neid pestitsiide, mis antud piirkonnas kasutatakse ja mis võivad veevõrku sattuda. Üksikute pestitsiidide väärtused ei tohi ületada normatiivset väärtust 0,03 µg/dm3, shaldriin, dieldriin, heptokloor, heptokloorepoksiid. Mikroorganismid- bakterid, seened jne. Biopuhastus põhineb mõningate mikroorganismide omadusel tarvitada toiduks orgaanilisi ja mõningaid anorgaanilisi ühendeid. Selle protsessi käigus toimub nende aintete oksüdeerumine vees laustunud O2 osavõtul . Osa oksüdatsiooniprodukte kasutatakse mikroorganismide poolt, teine osa aga muudetakse ohutuks produktiks. Bioouhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustest. // (20-30) heitevee ph5-9. langeb järsult (lellis/hapel) Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib
..................4 Kokkuvõte...............................................................................4 Allikad.............................................................................................5 Hapnik Hapnik on üks levinumaid elemente maal. Atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja seda tekib pidevalt juurde läbi fotosünteesi ning jääb vähemaks läbi erinevate protsesside ja reaktsioonide, nagu näiteks kõdunemine, oksüdeerumine ning põlemine, mille kaudu eraldub atmosfääri süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O), mida kasutatakse fotosünteesis taimede poolt, et toota hapnikku juurde. Hapnik moodustab ka palju ühendeid teiste elementidega, moodustades oksiide, happeid, soolasid, aluseid ja ka orgaanilisi ühendeid. Üldiseloomustus Hapnik, ehk O2, asub perioodilisuse tabelis 2. perioodi VI rühmas ning on värvitu, lõhnatu ja maitsetu mittemetall. Tema sulamistemperatuur on -218
Kuid Woodal on teatanud , et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Kalle Sild ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE Referaat Juhendaja:Stella Polikarpus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord................................................................................................................. 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 3.Isekuumenemine................................................................................................ 4 4.ÕLID JA RASVAD.................................................................................................. 5 5.LINAÕLI KATSE.................................................................................................... 6 5.1Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses................
Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust kloroformis: 1. kolesteroolilahus, 2. päevalillaõli, 3. searasv. Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin hoolikalt. Tulemus ja järeldus
Elektrometallurgia kaarleeksulatus on sisuliselt pürometallurgia meetod. Elekter kulub ainult kütteks, mitte redutseerimiseks. protsess on hästi juhitav ja kasutatakse teda raskestisulavate metallide ja kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. sisukorda Harjutused 3. Mõisted: elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, pingerida, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, elektronvõrrand, gaasi molaarruumala, molaarmass, Avogadro arv, vee karedus, karstinähtus, katlakivi.1.a ja 2.a rühma elementide aatomite ehitused ja tähtsamad füüsikalised ning keemilised omadused (põhiliselt Na ja Ca näitel) tähtsamad ühendid ( kips, lubjakivi, lubjad, keedusool, salpeeter Chile salpeeter, kaaliumpermanganaat..) Selgitage karstinähtuse tekke ja vee kareduse põhjuseid. Katlakivi teket. Kemism? 1
Kasutamine: metallide tootmine, margariin, keevitamine, bensiin, happed, väetised. Vesiniku saamine: tööstuses vee elektrolüüsil 2H20->2H2+02 . laboris metallide reageerimisel hapetega (nt Ca+2HCl->CaCl 2+H2) Paukgaas gaasisegu, mis koosneb 2 mahuosast vesinikust ja 1 mahuosast hapnikust, on väga plahvatusohtlik. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, toimub oksüdeerumine ja redutseerumine redutseerija oksüdeerub, oksüdeerija reduseerub Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone. O-a kasvab. Redutseerumine elektronide liitmine. o-a väheneb. Oksüdeerija ühend, mille osakesed liidavad elektrone. O-a väheneb Oksüdeerumine elektronide loovutamine. O-a kasvab. Vesi puhas vesi on läbipaistev, värvuseta, lõhnata ja peaaegu maitseta. 71% kogu maakerast katab vesi
...............................................11 5. VEINI SERVEERIMISEST...................................................................................................11 Temperatuur ...........................................................................................................................11 6. VEINI VEAD............................................................................................................................12 Oksüdeerumine........................................................................................................................12 Korgi viga.................................................................................................................................12 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed................................................................................................12
keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. 37. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks 38. lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 39. ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 40. asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühenids teise keemilise elemendi. 41. vahetusreaktsioon 42. oksüdeerumine elektonide loovutamine reaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a SUURENEMINE 43. oksüdeerja aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). 44. oksüdeerimine 45. redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE 46. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) 47. redutseerumine 48. o. a näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis 49
...............................................6 Sissejuhatus Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, materjali, kivimi või koe hävimine keskkonna mõjul. Tehnika seisukohalt on korrosioon materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid
See juhtub tänu selle, et sool dissotseerub vees ioonideks, mis mängivad laengute kandjate rolli. Jääs on laengu kandjateks prootonid. 2.2. Elektrolüüs Voolu kulgemine läbi vee põhjustab selle lagunemise järgnevateks koostisosadeks: molekulaarseks vesinikuks (H2) ja hapnikuks (O2). Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Katoodil(miinus-elektrood) toimub kahe prootoni redutseerumine ja H2 eraldumine gaasilisel kujul. H+ + e = 0,5H2 E=0 V Anoodil aga hüdroksüülrühma oksüdeerumine ja hapniku eraldumine: 2OH- 2e = H2O + 0,5H2O E=+0,401 Leeliselistes lahustes toimub sõltuvad pH-st anoodil mõõdukatel voolutihedustel hüdroksüülrühma depolariseerumine, nagu on kirjeldatud eelnevalt, happelise või leeliselise keskkonna korral toimub kõrgetel voolutihedustel elektronide ärastamine hoopis veelt. H2O 2 e = 2H+ + 0,5O2 Voolu ülekandes osalevad kõik lahuses olevad ioonid. Kuna puhta vee juhtivus on liiga väike
18.Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. Inimestel on vaja kvaliteetset joogivett. 19.Selgite reoveepuhasti tööpõhimõtet. Mehhaanilse puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht, naftasaadused ja muud prahti, kerkivad puhasti pinnale või settivad põhja. Bioloogilise puhastamise käigus lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Täielikult saab eemaldada P ja N ühendid, et vähendada veekogudde reostamist biogeenidega. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerumine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale.
Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust ,metüleenkloriidis: 1. Kolesterool 2. Kookosrasv 3. Searasv Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka
Vesiniku kui ühe põhilise energiaallika tootmise, transpordi ja käitlemise infrastruktuuri väljaarendamine kujul, mis oleks majanduslikult põhjendatud, võimaldaks laialdaselt kasutusele võtta kütuseelemendid. Mis on kütuseelement? Esimese kütuseelemendi koostas sir William Growe Inglismaalt juba 1839. aastal. Selles kasutati kahte suhteliselt suurepinnalist plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel (anoodil) vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. Elektrokeemilise redoksprotsessi tulemusena tekkis elektronide suunatud voog anoodilt katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
ühendist ehk monomeerist 34) polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine mitme funktsionaalsete ühendite kondensatsioonireaktsiooni teel. 35) Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad) 36) Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides) 37) Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. 38) Oksüdeerumine elemendi oksüdatsiooniastme suurendamine mingis redoksreaktsioonis. 39) Redutseerumine elemendi oksüdatsiooniastme vähendamine mingis redoksreaktsioonis. 40) Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis võrdub elemendi aatomi laenguga ioonilises ühendis. 41) Elektrolüüs elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. 42) Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine) 43) Lahus ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.