Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest (1)

Keemia arvestuse kokkuvõte
Aineosakesed- aatom , molekul , ioon .
* keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik.
* aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa
* molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest
* molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam.
* molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb.
* indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis.
* ioon: laenguga aatom (aatomite rühm)
- positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone
- negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone
* tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis .
Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte.
Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid .
Laengute summa = 0 .
Siis on neutraalne aatom.
Elementaarosakased- prooton , neutron , elektron , asuvad aatomis (aatomi sees)
* prooton: aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas
* neutron: aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas)
* elektron: elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes)
Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest.
* periood: tabeli horisontaalne rida
* rühm: tabeli vertikaalne rida
Aatomi elektronskeem -
Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7)
Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-)
Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8)
* Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar)
(Z-prootonite arv= järjekorra nr.)
N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30
* Redoksreaktsioon: elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine
* Redutseerija : aineosake , mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad )
* Oksüdeerija: aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad)
* Oksüdeerimine: elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub
Ained
Lihtaine : koosneb ühe elemendi aatomitest
Liitaine : koosneb kahe või enama elemendi aatomitest
Liitaine valem: näitab erinevate elementide aatomite arvu molekulis või aatomite(ioonide) arvude suhet kristallis.
Puhas aine: Koosneb ainult ühe aine osakestest . On kindla koostise ja kindlate omadustega.
Ainete segu: Koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest.
Ühinemisreaktsioon: raktsioon , milles kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine.
Ainete omadused: Agregaatolek (gaasiline, vedel, tahke); Värvus; Maitse; Lõhn; Sulamis temp. (tahkest vedalaks); Keemis temp. (vedelast gaasiliseks); Tihedus (ühe ruumalaühiku aine mass); Lahustuvus ; Elektrijuhitavus.
Nähtused:
Füüsikaline nähtus on aine oleku või keha kuju muutus aga aine ise jääb samaks.
Vee sulamine , vee keemine , klaasi purunemine .
Keemiline nähtus on aine muutumine teiseks aineks e. Keemiline reaktsioon .
Raua roostetamine, küünla põlemine .
Keemilise reaktsiooni kulgemise tingimused:
* Ained peavad olema reageerimisvõimelised.
*Ained peavad omavahel kokku puutuma .
Lisatingimused: Süütamine, Kuumutamine , Elektri läbijuhtimine, Valgustamine.
Keemilise reaktsiooni tunnused: Värvuse muutus, Lõhna muutus, Gaasi eraldumine, Sademete teke või lahustumine, Soojuse eraldumine, Valguse eraldumine.
Lahus: Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
Lahustumise kiirus sõltub: 1) Segamisest, 2) Lahustatava tahke aine peenestamisest, 3) Temperatuurist.
Aine lahustuvus väljendab aine sisaldust küllastunud lahuses.
Lahus on lahusti ja lahustunud aine ühtlane segu.
Elektronkate :
Elektronid: üliväikesed negatiivse laenguga osakesed, mis moodustavad aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte.
Elektronkate: Aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest.
Elektronkiht: elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest.
Elektronskeem: aatomi elektronkatte ehitusv väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.
Elektronkate koosneb elektronkihtidest. Tuumale kõige lähem on 1. kiht. Väliskihi elektronide abil tekib aatomite vahel side.
Kihi nr Max. Elektronide arv
1 2
2 8
3 18
4 32
Väliskihil saab olla maksimaalselt 8 elektroni !
Elektronkihid täituvad seestpoolt väljapoole.
Keemilisi elemente:
Keemiline element
Tähis
Ladinakeelne nimetus
Aatom-
number
Väliskihi elektroonide arv
Elektronkihtide
arv
Vesinik
H
Hydrogenium
1
1
1
Heelium
He
Helium
2
2
1
Liitium
Li
Lithium
3
1
2
Berüllium
Be
Beryllium
4
2
2
Boor
B
Boron
5
3
2
Süsinik
C
Carboneum
6
4
2
Lämmastik
N
Nitrogenium
7
5
2
Hapnik
O
Oxygenium
8
6
2
Flour
F
Flourum
9
7
2
Neoon
Ne
Neon
10
8
2
Naatrium
Na
Natrium
11
1
3
Magneesium
Mg
Magnesium
12
2
3
Alumiinium
Al
Aluminium
13
3
3
Räni
Si
Silicium
14
4
3
Fosfor
P
Phosphourus
15
5
3
Väävel
S
Sulphur
16
6
3
Kloor
Cl
Chlorum
17
7
3
Argoon
Ar
Argon
18
8
3
Kaalium
K
Kalium
19
1
4
Kaltsium
Ca
Calcium
20
2
4
Kuld
Au
79
1
6
Vask
Cu
29
1
4
Raud
Fe
26
2
4
Tina
Sn
50
4
4
Tsink
Zn
30
2
4
Hõbe
Ag
47
1
5
Jood
I
53
7
5
Kroom
Cr
24
1
4
Elavhõbe
Hg
80
2
6
Õhk- gaaside segu N2 (78%), O2 (21%),Ar,Co2,H2O jt (kuni 1%)
Oksudeerumine
Põlemisel ained oksüdeeruvad.
Oksiid : Hapniku ühend mingi teise elemendiga.
Oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (näiteks: O2, Cl2).
Oksüdeerumine: elektronide loovutamine .
Oksüdatsiooniaste: elemendi aatomi laeng keemilises ühendis ( eeldusel , et ühend koosneb ioonideks).
Elektriliselt neutraalses ühendis on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null – s.t. kõigi aatomite positiivsete oksüdatsiooniastmete summa võrdub negatiivsete oksüdatsiooniastmete summaga .
Okiidide nimetamis viisid
1) elemendi nimetuse järel märgitakse sulgudes tema oksüdatsiooniaste oksiidis: Fe2O3 – raud(III) oksiid (loeme: raud-kolm-oksiid)
2) elemendi ja hapniku indeksid oksiidid valemis märgitakse eesliidetega: N2O3 – dilämmastikoksiid
Nimetamine eesliidete abil
See nimetamisviis on kasutusel eelkõige mittemetallioksiidide korral. Nimetustes märgitakse oksiidid valemis olevad indeksid ladinakeelsete eesliidete abil: 2- di, 3- tri, 4- tetra , 5- penta, 6- heksa , 7- hepta, 8- okta , 9- nona, 10- deka .
Näiteks:
Co2 – süsinikdioksiid
CO – süsinikoksiid
N2O – dilämmastikoksiid
N2O5 - dilämmastikpentaoksiid