Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse.
Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus? Hetkel on väga päevakajaline noorte eestlaste lahkumine välismaale. Peamiseks põhjuseks on tahtmine saada parem haridus või et leida parem töökoht. Küll on aga ka väga palju eestlasi, kes ei taha välismaale minna, kuna peaksid kodumaalt lahkuma. Miks siis ometi tahavad paljud noored välismaale minna? Noored mõtlevad eelkõige oma tuleviku peale, mis võibki olla peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma
Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Noorte väärtushinnagud tänapäeval Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele. Tänapäeva noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi ühiskondlikust kõrgemale. Enam ei ole tähtis isamaa-armastus, neid teeb hoopis ärevaks oma isiklik edu või ebaedu tulevikus
Eesti keel ja kultuur noorte jaoks Kuna Eesti on väike riik on meile olulisel kohal oma keel ning kultuur. Keel on igale riigile tähtis, eriti oma keel. Eesti keel on asi, mis eristab meid teistest maadest, mõningates maades polegi oma keelt. Eesti keel on palju muutunud aastate jooksul ning praegu muutub see kõige rohkem. Eesti noored kasutavad eesti keelt slängina ning moodustavad uusi sõnu ja tähendusi. Eesti keel hakkab ka vaikselt ära kasutama, kuna noored kasutavad üksteisega suhtlemisel palju inglise keelt. Hea on, kui noored oskavad mitut erinevat keelt, kuid see ei ole hea, kui eesti keel hakkab ära kaduma. Ka mina kasutan inglise keelt noortega suhtlemiseks, kuid need noored on välismaalased ning nendega on hea inglise keelt praktiseerida. Noortele on Eesti kultuur tähtsam, kui keel
tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * ebaralistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
Tänapäeva inimeste väärtushinnangud Tänapäeva noored erinevad 60-70ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnangute poolest tohutult. Kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures peamiseks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi avardamist, siis nüüd tõstetakse isiklikku kasu ühiskondlikust kõrgemale. Muidugi leidub ka mõni üksik missioonitundega, keskkonnateadlik ja ühiskonda muuta sooviv noor. Sarnased on aga praegused kooliõpilased 80-90ndate põlvkonna noortega. Millised on
Noorte püüded Iga inimene maailmas püstitab endale eesmärke - olgu need suured või väikesed. Aastal 1905 elanud Eesti noortel olid aga tänapäeva omadega võrreldes hoopis teistsugused sihid. Kui praegu on noortele oluline vaid enda heaolu, olid sajand tagasi elanud noored huvitatud eesti ühiskonna kokkuhoiust ja üksmeelsusest. Tänapäeva noored käivad koolis, omandavad hariduse ja seejärel suunduvad tööle. Koolilapsed võtavad käsile hobisid ja treeninguid, vaba aeg veedetakse sõprade ja pere seltsis. Kokkuvõttes tehakse seda, mis endale meelt mööda on. Edaspidise elu ideaaliks on kõrge palk,meeldiv töökoht, suur maja ja enda perekond. Suuresti ollakse keskendunud enda heaolule ning kui see on saavutatud, siis võib-olla ka teisi aidata. Aga kui on juttu ühiskonna paremaks muutmisest, ei
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus
MTÜ Tartumaa Noortekogu (TMNK) on Tartu Maavalitsuse juures tegutsev noorteühendus, mille eesmärk on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huvisid neid puudutavates valdkondades. Noortekogu esindab Tartumaa noori ja seisab nende huvide eest, kaitseb nende õigusi ja edendab kohalike omavalitsuste noorsootööd. Noortekogu seisab Tartumaa noorte eest nii kohalikul, maakondlikul kui riiklikul tasandil. Noortekogu üheks tegevuseks ja eesmärgiks on olnud viia noored valda. Enamustes valdades istuvad kohalikud noored esimest korda vallavanemaga laua taga ja arutavad valla probleeme. Kohtumised noorte ja kohalike tasandi ametnikega aga näitasid, et tihti ei arvestata noorte arvamuste ja vajadustega, kohaliku elu juhtimisel ja kordineerimisel. Noortel puudub motivatsioon ja julgus minna ise ametnikega rääkima noorte olukorrast vallas, mistõttu ei tea ametnikud, et nende kodukohas on olemas ka noored, kes soovivad panustada oma aega
Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.) Selleks, et lahendada teismeliste ,,identiteedi kriise", tuleb neil võtta enda jaoks küllaldaselt aega, mille käigus nad saavad vabalt uurida vahelduvaid rolle ja väärtusi ühiskonnas ja hinnata, kuidas teised inimesed neid mõistavad. Eksperimendid identiteedi leidmisel on vajalikud osad individuaalse psühholoogia arendamiseks
Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni
15-aastased 15-aastased noored on täpselt puberteedieas. Millised on tavaliselt 15-aastased? Kuidas nad käituvad? Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte? Mis on 15-aastaste eludes kõige tähtsam? 15-aastased on inimesed, kes pole enam lapsed, aga pole veel ka täiskasvanud. Vahel tahame me olla täiskasvanud ja käitumegi nende moodi, samas aga võime me käituda nagu väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus
............................................5 1.7Muusika kui õppeaine........................................................................................................6 Kasutatud allikad.........................................................................................................................6 Resümee......................................................................................................................................7 Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus.
Eneseteostus ja selle hind Paratamatult püüdlevad kõik inimesed elus millegi poole, olgu selleks siis kindel töökoht hea palgaga või suurepärased tulemused spordis. Tänapäeval on kujunenud välja arusaam, et igaüks peab end kuidagi teostama. Kuidas tänapäeva noored end teostavad ning mis hinda nad selle eest maksavad? Enamus noored alustavad eneseteostust koolis. Mõni teostab end läbi heade hinnete, teisele on aga olulisemad praktilised teadmised. Kool võimaldab nii üht kui teist, kuid põhirõhk on siiski akadeemilistel teadmistel. Juba varases eas peavad noored sooritama üleminekueksameid ning tasemetöid. Tegelikkus on see, et sellised eksamid viivad noorukid pingesse. Neil on kohustus need sooritada ning selleks tuleb kindlasti õppida ja palju vaeva näha. Mida vanemaks, seda tähtsamaks eksamid muutuvad
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev.
koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru Instituut, mis tegeleb võru keele uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist. On olemas ka mõned raamatud, mis on võru keeles ja nende raamatute olemasolu aitab säilitada võru keelt. Mina arvan, et ajapikku kaob võrukeel täielikult kasutamisest, kuigi seda üritatakse säilitada. Eesti keele kadumise põhiprobleemiks on noored, täpsemalt nende rääkimisviis. Noored kasutavad parasiitsõnu ja slängi. Samuti lühendavad nad eestikeelseid sõnu (nt. kuule - kle, jah - jh, võib-olla - vb jne.). Seda tehakse just kirjapildis. Palju kasutatakse ka inglise keelt, nii rääkides kui ka kirjutades (nt. mis teed? - what´s up?; raha - money; mida iganes - what ever jne.). Palju kasutatakse ka roppe sõnu ja mõned oskavad neid isegi mitmes keeles. See ongi probleemiks, et unustatakse eestikeelsed sõnad ära ja hakatakse
Kuid millisena nad mäletavad oma noorust ja mis tee nad valivad? Noore inimese elu teevad kindlasti lihtsaks vähesed kohustused paljude õiguste kõrval. Enamik ei oska karta tegevusi, mis tõsiselt haiget teevad. Meile lubatakse palju rohkem kõike, kuid vahepeal on ees mõningad piirangud. Noortele meeldib tihtipeale nendest piirangutest üle astuda. Neil tekib vajadus teha kõike risti vastupidi ning sellega teevad nad oma nooruse palju raskemaks, kui see tegelikult on. Kasvõi see, kui noored tahavad vanemate tähelepanu võita midagi halba tehes. Kahjuks ei tohi tänapäeval karistada füüsiliselt või vanglaga alaealise piirangute üleastumise eest. Kasvatada ja karistada saavad neid üksnes vanemad. Tänapäeva noored on vägagi mässumeelsed. See tähendab, et noored tülitsevad vanematega, hakkavad tänavatel hulkuma, laaberdama, jooma ning ka suitsetama. Kahju on neist kes vanemana mäletavad oma noorusest vaata et ainult seda, kuidas nad napsutasid
praktilisele tööle, milel soovin teha teemal tartu Õpilasesinduste Liit. Soovisin ka uurida noorte osavõttu koolis toimuvate ürituste korraldamisest ja noorte osavõtust Tartus toimuvatest noortele suunatud üritustest. Töö eesmärk: Uurimustöö eesmärk oli uurida noorte osalust oma kooli ÕE töös, osavõtlikkust noortele suunatud üritustest ja nende korraldamisele kaasa aitamises, noorte arvamust TÕEL’i loomise kohta. Soovisin ka etada saade paljud noored teavad mis on EÕEL. Uurimustöö käigus soovisin teada saada millistest üritustest noored hea meelega osa võtaksid. Uurimisküsimused: * Kui suur protsent noortest on oma kooli õpilasesinduse liikmed? * Kui palju teavad noored Eesti Õpilasesinduste Liidust? * Kas noored on rahul Tartus noortele korraldatavate üritustega? * Kas pooldad Tartu Õpilasesinduste Liidu loomist? * Millistest noortele suunatud üritustest võtaksid noored hea meelega osa?
4) Kas ja kuidas õppe- ja tegevuskeskkond toetab noorte arengut ja turvalisust? Arvan, et tegevuskeskond selles noortekeskuses toetab noorte arengut ja turvalisust, sest kõik noored on pidevalt noorsootöötajate silme all ja lisaks sellele on noortekeskuses kaamerad. 5) Kuidas on paigutatud materjalid ja tegevusteks vajalikud asjad? Kõik vajalikud materialid, näiteks: lauamängud, pliiatsid ja paberid, playstationi mängud, asuvad noorsootöötajate kabinetis, kust noored saavad need kätte. Playstationi mängupulte ei pea selles keskuses eraldi küsima, vaid need on mängimiseks mõeldud nurgas. 6) Kas materjalid, vahendid ja olemasolevad asjad on eakohased? Arvan, et vahendid on eakohased, sest noortekeskuses leidub tegevust igas vanuses noorele. 7) Millised võimalused on noorel ühistegevusteks ja individuaalseks tegevuseks, loetlege. Võimalused individuaalseteks tegevusteks: · Playstationi mängimine · Joonistamine
Noorte tööpuudus Viimasel ajal on tööpuudus eriti suur just noorte hulgas. Tööpuudus kasvas isegi suvel ehk ajal, mil tavaliselt noori ikka ajutiselt tööle võetakse. Kuid mis on noorte nii suure tööpuuduse põhjuseks ja kas nad saavad ka ise seda kuidagi vähendada? Kõige suurem noorte tööpuuduse põhjus on see, et noored seavad endale liiga kõrged eesmärgid ja loodavad kohe peale kooli lõpetamist saada väga heale töökohale ja kõrgele palgale. Enamasti see paraku ei õnnestu, aga noored ei lepi ka madalama palgaga. Eriti just kõrgkooli lõpetanud noored, kes loodavad peale kooli lõpetamist saada kohe tööle kohale, kus palk on üle keskmise ja isegi ligi 1000. Kui nad endale soovitud töökohta ei saa, siis nad lihtsalt ongi kodus ja ootavad, kuna vähemaga nad mitte mingil juhul ei lepi.
Tänapäeva noorte elu Räägin, kuidas tänapäeva noored oma vaba aega veedavad ning kuidas on elu muutunud võrreldes kunagise ajaga. Kuidas on noorte elu muutunud, kui polnud selliseid huvisid nagu, arvutimängud ja lõputud joomingud. Tänapäeval ei väärtustata haridust niivõrd nagu vanasti. Eelistatakse tööd kooli asemel, et teenida suuremat elatist välismaal väiksema haridusega. Algul ei mõisteta seda, kui oluline on tegelikult haridus ning hiljem kahetsetakse, et kooli ära ei lõpetatud.
Noori varitsevad ohud Noored on meie järeltulijad. Tänapäeva noored peaksid võtma eeskuju oma vanematest või üleüldiselt vanematest inimestest, kuid väga paljud noored isegi ei kuula oma vanemate sõna. Nad teevad seda, mida tahavad ning arvavad, et nii ongi õige. Suurimad ohud mis tänapäeval noori ohustavad on: suitsetamine, alkoholi tarbimine, narkootikumid, hasart mängud ning mitte õppimine. Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, kuid tänapäeval
stuudiod: Loovusetund, aeroobika, liikumisring, klaasistuudio, savistuudio, projekti kirjutamise klubi ja trummistuudio. Noorte Noorteinfo kogumise ja levitamise Lasnamäe noored saavad infot teavitamine ja esmasteks kohtadeks on noortekeskused, saada Lasanamäe nõustamine koolid ja noorteühingud. noortekeskusest, koolist. Maavalitsused - korraldavad noorte teavitamis- ja nõustamisteenuste Tallinna ja Harjumaa noorte osutamist maakonnas. Maavalitsuste teabe- ja nõustamiskeskus sõlmivad selleks lepingud teenusepakkujatega, kelleks enamasti on (Suur-Ameerika 35, Tallinn) -
.....................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................9 Kasutatud kirjanus............................................................................................................. 11 Sissejuhatus Tänapäeva noored ei söö enam nii, nagu sõid need noored, kes vanasti taludes elasid. Noored tänapäeval on hakanud toitu valima, nad ei söö kõike mis neile ette antakse, sageli ei mõelda nende peale kes üldse väga harva süüa saavad. Süüakse palju rämpstoitu, eriti välismaa noored, kuid ka Eestisse tehakse enam ja enam juurde rämpstoidu kohti mis enda ahvatlevate piltidega kutsuvad noori enda tervis rikkuma. Sageli on vanemad hädas
Lugemine-kas ka tulevikus? Mida mõelda lugemise all kas seda kui sa loed raamatuid või seda mida loed sõpradega internetis suhtlemisel.Minu arust on tähtis arendada raamatute lugemist ning seda on võimalik teha kahte moodi-ainult sõnu lugeda ehk loed aga ei saa aru sellest mida kirjutatakse või siis teksti.Kuid tänapäeva noored eelistavad ainult sõnu lugeda ja seega ei saa nad tihiti raamatust aru ja seetõttu ei oska nad raamatuid ka jutustada.Samuti puudub noortel viitsimist ja tahtmist lugeda kohustusliku kirjandust. Peamiseks põhjusest sellele on internet.Kuna kohustusliku raamatu sisukokkuvõtet on võimalik netis endale alla laadia ja loota sellepeale et hinne oleks vähemalt ,,3" . Samuti kasutades inetrneti jääb neile külge interneti keel ehk släng.Seda kasutatakse tavaliselt msn-
Kas on kerge olla noor? Noor on muutunud tänapäeval väga suhteliseks mõisteks. Iga üks piirab seda erinevate vanuste vahemikega, näiteks Eesti riigi jaoks on noor 7-26 aastane inimene, aga ühenduse Euroopa Noored jaoks on noored 13-30 aastased. Ka sõltub noor olemise raskus sellest ka ollakse alaealine või juba täisealine. Seega on ka nooruse raskused erinevates vanustes väga erinevad. Samuti erinevad erinevates ühiskondades elavad noored, näiteks ei saa võrrelda Araabia ja Eesti noorte raskusi. Eesti alaealiste laste kõige suurem probleem on kindlasti kõike piiravad seadused. Paljud lapsed tahavad juba varajases nooruses teha kõike seda, mida teevad täiskasvanud: töötada, tarbida alkoholi, suitsetada, käia ööklubides . Nemad peavad seda kindlasti väga suureks probleemiks, kuid tegelikult on see väga normaalne, et sellised asjad on seadustega keelatud. Kõik keelatud on aga sageli ka väga ahvatlev
Ära raiska oma noorust Nii nagu muutub ühiskond, muutuvad ka inimesed selles. Kindel on aga see, et noored olid noored nii 15.sajandil kui ka praegu, nautides elu ja uskudes, et keegi meist ei saa kunagi vanaks. Igal ajastul on leidunud neid, kes väidavad, et noorus on hukas. Ühiskonna muutus seisnebki selles, et need noored, kes olid vanema generatsiooni arvates hukas paarsada aastat tagasi, on 21.sajandi mõistes illikukud. Samamoodi on asjad ka tulevikus, et praegused elupõletajad oleksid juba mõnekümne aasta möödudes väga positiivse mainega noorukid. Ei saa väita, et kõik noored on passiived ning veedaksid oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud kahte sorti noori need, kes peavad pidutsemist haridusest
NOOR ÕPPUR LÄHEB MEELSAMINI AEGA TEENIMA © EERIK STRANDBERG; MAREK KÜNNAPAS; TAISI VIIRE 2017 AJATEENIJATE NELI PROFIILI o NOORED ÕPPURID o ISESEISVUMISE ALUSTAJAD o ISESEISEV KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJA o PÕHIHARIDUSEGA TÖÖTAVAD NOORED KAITSEVÄGI PEALE KESKHARIDUSE OMANDAMIST o 2/3 ON 19 – 21 ELUAASTAT o 1/5 ON 22 – 24 ELUAASTAT o ALLA 2% 25 – 28 ELUAASTAT o 4% 18 ELUAASTAT o KESKHARIDUSE BAASIL 47% o KUTSE KESKHARIDUSE BAASIL 21% o PÕHIHARIDUSE BAASIL 16% o KÕRGHARIDUSE BAASIL 6% JÄRJEPIDEV ANALÜÜS o TERVIS o FÜÜSILINE VÕIMEKUS o VAIMNE VÕIMEKUS o POLITIILISED TÕEKSPIDAMISED o SOTSIAALSED HOIAKUD o KAITSETAHE o MOTIVATSIOONI ISELOOMUSTAVAD ANDMED VALMISOLEK
Kuidas on olla noor tänases Eestis Minumeelest, olla noor tänases Eestis pole sugugi nii kerge. Noortel pole piisavalt kohti, kus väljas olla ja vabaaega veeta. See, et noored kusagil kaubanduskeskustes aega veedavad pole hea nii neile endile kui ka poe külastajatele, kes tulevad sinna omale vajalikke asju ostma. Tuleks ehitada juurde noortekeskusi, kus noored saavad veeta vabaaega, sõpradega juttu rääkides. Palju probleeme oleks vähem kui oleks rohkem kohti kus aega veeta. Noored reostavad mänguväljakuid, mis on mõeldud väikestele lastele, aga samas on arusaadav, et ka nendel pole kusagil olla ja mänguväljak on ainuke koht sellejaoks. Kuid kui aus olla, on tänases Eestis nooreks olemisel ka häid külgi. Tänaseks on tehnika palju arenenud. Sõpradega saab igakell internetis suhelda, ei pea koguaeg helistama ja sõnumeid saatma
vaba aega sisukamaks... Suureks probleemiks alaealiste noorte seas on loomulikult alkoholism. Nende mõtteviis, et ,,oh, megalahe joome end täis siis on hea olla" on kõige selle tunnustajaks et tänapäeva noored ei oska midagi targemat välja mõelda enda vaba aja sisustamiseks. Samuti võib nimetada teisigi noorte leitud vabaaja tegevusi mida nad harrastavad. Selleks osutuvad veel suits, narkootikumid ja vesipiip. Suitsu tõmbamine on laialt levinud. Isegi 11 aastased noored ei leia endile muud tegevust, kui raisata raha ning aega sellise mõttetu tegevuse peale. Ja nagu teadagi siis tekitab suits kortse, kollaseid hambaid ning kiiret vananemist- neid kõiki asju pole noortel veel niipea tarvis. Noored võiksid mõelda et kui nad tahavad elada täisväärtuslikku elu, olla ilus, edukas ja terve, siis pole mõtet hakata tubakatööstuse orjaks- sel pole mõtet ja tegelikult pole see ka lahe! Selleasemel et rikkuda kopsud tubakaga või muude mõnuainetega
Kui noored teaksid! Kui vanad suudaksid! Noored reeglina ei tea elu raskustest väga midagi. Kasvades ja arenedes saadakse aga targemaks ja elukogenumaks. Sellele kõigele aitavad kaasa ka vanemad inimesed. Nende sõnadest tasub õppida, sest kunagi on ka nemad noored olnud ning kõike samamoodi läbi elanud. Enamus noori võtab õpetussõnu kui tänitamist, kuid aja möödudes enamus tunnistab, et vanemate jutus oli oma tõetera sees. Vanematele inimestele meeldib väga mineviku külge klammerduda ning noortele vastupidi, just tulevikust unistada. Kuid kahjuks kumbki generatsioon ei mõtle sellele, et tuleb elada hetkes. Alati on olnud nii, et vanad tahavad olla nooremad ja noored tahavad olla vanemad, kuid kahjuks nii ei tunta nii rõõmu just oma vanusest
palju ollakse valmis selle jaoks vaeva nägema, milliseid piire ületama ning kui palju on õnne. Tänapäeva noortel on soov õppida hästi ja omandada hea haridus, sest sellest sõltub nende tulevik ja töökoha valik. Tänapäeval nõuab suurt pingutust saada hea töökoht ilma kõrghariduseta. Noored on muutunud laisemaks õppimise suhtes. Selle põhjuseks võib olla tehnoloogia areng ja liigne pidutsemine noorte seas. Kuid leidub ka neid, kes on õppetöös väga tublid. Paljud noored püüavad anda endast kõik, et hinded oleks korras. Noored käivad ka olümpiaadidel ja paljudel muudel võistlustel, et näidata oma teadmisi ja oskusi mingis vallas. Arvatavasti on noorte seas neid, kelle eesmärk ei ole tingimata edu saavutada vaid nende soov on tegeleda sellega, mis neile meeldib. Nad elavad nii, et saab, mis saama peab. Nad unistavad kenast kodust ja heast perest. Nende erinevus enamikest tänapäeva noortest on see, et nad suudavad
Mis huvitab tänapäeva noort? Mis huvitab tänapäeva noort? Seda ei tea kunagi kindlalt, sest noored, eriti teismelised, on väga isepäised ja iga päev erinevate tujudega. Huvid, hobid, arvamused ja tuleviku plaanid muutuvad tihtipeale sageli. Võime ainult arvata ja oletada, mis noortele meeldib. Enamasti meeldib neile ekstreemsus. Arvatavasti sobib tänapäeva teismelise iseloomustamiseks kõige paremini sõna hulljulgus. Isegi rumalus sobiks, sest uudiseid vaadates näeme, kuidas noored kihutavad mootorsõidukitega ilma juhilubadeta ning alaealised tarbivad alkoholi
............................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud
Kui voolikust imeda, käib suits läbivee, mis on filtriks ja vähendab põlemisel tekkinud kahjulikke ühendeid. Erinevad müüdid vesipiibu kohta: · Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. · Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. · Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis tavasigarettide suitsetajatel. · Vesipiibu suitsetajatel ei tekis sõltuvust. Kõik need on müüdid vesipiibu kohta, mida just paljud noored ikkagi tõeks peavad ning kui isegi tõeks eipea ja tevad selle kahjulikkusest, siis ikka tegelikult suitsetavad seda. Kuid miks miks noored seda ikka suitsetavad? Miks on see populaarne? Noored põhjendavad enda tõmbaist sellega, et see pole kahjulik ja, et need tubakad on ju nikotiinivaba, kuid se ei ole ju nii. Paljud noored näiteks, kes isegi juba teavad riskidest, suitsetavad seda seltskonnas olles ikkagi, sest nad tahavad ka tunda, et nad kuuluvad seltskonda,
Inimesed läbivad argipäevaselt teatud marsruute, mis moodustavad vaid ühe fragmendi teedest, mida on võimalik siin planeedil läbida. Hoides oma kodu, töökohta ja teisi ümbritsevaid paiku korras ja puhtana, on paljudele meist vägagi loomulik. Sealjuures jääb aga märkamata meie koduplaneedi üldine heaolu ja tulevik. Mis on see, mis tagab maailma heaolu ja kindla tuleviku? Selleks on inimesed ja kui vaadata ajas edasi, siis nendeks on noored. Igal lapsel, kes siia ilma sünnib võib olla paarikümne aasta pärast oluline roll oma riigi, oma maailma ees. Meie, kes praegu saame otsuseid langetada või olla osaks nende langetamise juures, on tähtis roll vaadata tulevikku, kuhu noored ühel päeval jõuavad. Kindlustada head võimalused õppimiseks ja vaba aja veetmiseks on kõik meie kätes. Lihtsasti kättesaadav haridus tagab suurema hulga õpilasi, kes edukalt
Miks noorus alati hukas on Iga inimene läbib oma elu jooksul sellise etapi, mida me nooruseks nimetame. See on aeg, täis lusti ja rõõmu ning tihtipeale ka valu. Tänapäevase elurütmi juures on tihtipeale vanemad inimesed jäädvustanud oma meeltesse nooruse kui eluea, kus noored ainult pidutsevad, tegelevad kriminaalsete tegevustega ning tarbivad meelemürke. Sellest tulenevalt võib ühistranspordis tihti pealt kuulata, kuidas vanem põlvkond räägib, et kui hukas on ikka noorus, kuid mitte ühtegi sõna sellest et kui tublid tänapäeva noored on. Sellest tulenevalt võib küsida, et kas noorus on ikka hukas? Nooruse all tuleb mõista seda, et see on elu parim aeg teha seda, mida hing ihaldab.
Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest. Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.? Traditsioonid kaovad minu arvates seepärast, et noored ei teagi nende olemasolust, sest keegi ei levita ega räägi noortele eestlaste just nendest traditsioonidest, mis pole eestlastele kuskilt mujalt koos teiste rahvastega sisse toodud. Noored liiguvad üha rohkem ümber kaubanduskeskuste ja istuvad toas arvuti taga. Tänu sellele me ei pruugi tulevikus teistest riikidest enam üldse eristuda, sest meil on teiste maade kombed, mis võtavad võimust üha rohkemates riikides. Meil oleks palju traditsioone mida tähistada ja ka teistele
Kas minu põlvkonna noortel on samasuguseid Probleeme nagu Holden Caulfieldil? Tänapäeval on kahte tüüpi noori. Ühed on need, kes tahavad oma elus midagi saavutada ning näevad selle nimel vaeva, teised noored üritavad aga iga hinna eest vabaneda kohustustest ning teha kõike, mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukas, kuid minu arust oli ka Holdeni noorus hukas, kuid oma hukatuse põhjustajaks oli ta eelkõige ise. Arvan, et tänapäeva noortel on mitmeid ühiseid jooni Holden Caulfieldiga. Eriti väljendub holdenlikkus tänapäeva noorte hariduse tähtsustamises. On noori, kes arvavad, et õppimine pole nende jaoks oluline ja loodetakse, et
Enda kogemusest saan hinnata aastat vahetusõpilasena. Piltlikult öedes jäin “aasta istuma”, kuid arvan, et see kogemus oli seda väga väärt. Uued mõtted, kontaktid, inimesed, sõbrad. elamused ja kogemused. Põhilisem selle juures, et mujal maailmas mitte ei muretseta vaid elatakse ja nauditakse. Seda positiivses mõttes. Teame, et erinevates piirkondades on võimalused erinevad. Mis võimalik Tartus, pole võimalik Raplas jne. Arvan, et noored peaksid tahtma end arendada ning oma silmaringi laiendama. Laia silmaringiga ning haritud noored peaksid olema need, kes tuleviku Eestit kujundavad, sest, et meie riigi tulevik on noorte käes. Ilma keskmiste ja vanadeta me niikuinii ei saaks ja ka ei tahaks, sest nendelt on siiski palju õppida, meeldigu see meile või mitte. Paljuski sõltume oma eelkäijate tegudest ja oleme neile tänulikud või vähemtänulikud. Täna elame globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas
korvpallisporti ainuesindav üleriigiline ühendus. Korvpalli liidu president on Jüri Ratas, kes astus ametisse 17.dets. 2012 a. (Eesti Korvpalliliit) 12 4. Analüüs Kogutud andmete põhjal koostasin spordiregistri tabeli, kus on ära toodud korvpalli mängijate arv maakonniti. (Vt Lisa 5.) Eestis elab spordiregistri andmete põhjal 1339662 inimest, kellest 475300 on mehed, 587034 naised ja 277237 olid noored. (Vt Error: Reference source not found) Harjumaal elab 529898 elanikku, kellest 187433 on mehed, 231828 naised ja 110583 noored.
Tere kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja. Mina olen ......... ja räägin teile noorte vabaaja veetmise võimalustest. Noorte huvid on väga erinevad nii on ka väga palju erinevaid võimalusi kuidas oma aega sisustada. Noorte seas on väga populaarsed trennid ja muusikakool. Noored saavad trenni või muusikakooli minnes valida paljude erinevate alade või pillide vahel millega tegelema hakata. Trenni minnes saab valida kas hakata tegelema kergejõustikuga, pallimängudega, maadlusega või võitluskunstiga. Muusikakoolis õpitavate erialade hulk on väga suur on võimalik õppida klaverit, viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor
Noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme, mis tihtipeae saavad alguse varajases nooruses. Öeldakse, et laps on kodu peegel, kuid väga palju on ka välistegureid mis noorukeid mõjutab. Probleemid esinevad sageli kokku puutudes alkoholi, narkootikumide ja vägivallaga. Kuna me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, siis kasvavad ka noored kiiremini juba varajases eas “suureks” . See ei tähenda aga seda, et noorukid oleks vastutus- ja kohusetundlikud, vastupidi. Sellises keerulises eas tahe kiiresti suureks kasvada toobki kaasa endaga palju probleeme. Juba väga noorelt hakatakse käsistsema tehnoloogiat-, arvuteid-, nutitelefone ja muid seadmeid, mis võtavad noorelt tähelepanu- ja süvenemisvõime. Samuti akohol ja narkootikumid muutuvad noorte seas aina populaarsemaks ning on ka kergesti kättesaadavad
Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad. Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida milliseid narkootikume Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6 Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes 7 Sõltuvushaigus ja suitsetamine kui standard 8 Uurimistöö tulemused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11
Noorte võimalused ühiskonnas Ühiskond muutub pidevalt ja muutuvad ka inimesed. Kõik on olnud kunagi noored, pidutsenud, elu nautinud ja naiivselt lootnud, et see kõik võikski nii jääda. Noored on alati olnud meie seas olemas, olenemata ajastust. Igal ajal leidub ka neid, kes arvavad, et noorus on hukas. Tavaliselt on nendeks inimesteks vanema generatsiooni esindajad. Sellega tuleb paljuski nõustuda, aga samas selles ühiskonna pidev muutumine seisnebki. Põlvkonnad peavadki üksteisest erinema, meil on teistsugused huvid ja unistused. Oleks kummaline näha ööklubis vanaema ja lapselast koos pidutsemas
virtuaalsest maailmast. Eks see algab ikkagi kõik kasvatuset. Kui lapsevanemad ei viitsi oma lastega suuremat vaeva näha, hellitataksegi neid kõiksugu põneva tehnikaga, mis eraldab neid reaalsusest. Lapsevanemad peavaksid rohkem hoidma silma peal eriti sellel, mida nende lapsed internetis teevad. Tänu selle kontrollimatusele tekib rohkem küberkiusamisi ja muid ohtlikke situatsioone. Virtuaalkeskonnas valetavad noored ennast vanemaks ja sellega kaasnevad paljud probleemid. Näiteks paljud noored räägivad erinevates jututubades võhivõõraste inimestega ning on nendega nõus ka kokku saama, millele võib järgneda lapserööv, vägistamine vms. Ka noorsootöötaja peaks hoidma noortekeskustes silma peal, mida noored internetis teevad. Kõige hullem on see, et enamus tänapäeva noored ei kujuta elu ettegi ilma televiisori ja internetita. Selletõttu tekivad lastel ka sotsiaalsed probleemid reaalses maailmas. Ei osata ennast õigesti väljendada ja emotsioone edasi anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
