Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti ühiskond (4)

Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti
Eestimaad on valitsenud läbi sajandite mitmed riigid. Igal riigil on omad tavad ja kombed, millest kujunevad välja traditsioonid. Samuti kanduvad traditsioonid edasi ka teistesse riikidesse. Eestimaale on toodud tänu võõrvõimule palju uusi traditsioone, mis pole seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad.
Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest. Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.? Traditsioonid kaovad minu arvates seepärast, et noored ei teagi nende olemasolust, sest keegi ei levita ega räägi noortele eestlaste just nendest traditsioonidest, mis pole eestlastele kuskilt mujalt koos teiste rahvastega sisse toodud. Noored liiguvad üha rohkem ümber kaubanduskeskuste ja istuvad toas arvuti taga. Tänu sellele me ei pruugi tulevikus teistest riikidest enam üldse eristuda, sest meil on teiste maade kombed, mis võtavad võimust üha rohkemates riikides. Meil oleks palju traditsioone mida tähistada ja ka teistele tutvustada, vanemad generatsioonid ei suuda seda levitada niimoodi nagu suudaksid seda noored.
Aga kahjuks hoiavad noored millegipärast eemale oma vanavanematest ja ei õpi seda mida ei õpetata koolis, vaid pärandatakse põlvest põlve. Nende päranduste hulka kuuluvad ka traditsioonid mis on välja kujunenud just selles suguvõsas. Seepärast ei teagi Eestis elavad noored vanadest kommetest ja traditsioonidest midagi, sest nende suhtlemine on jäänud tahaplaanile oma vanavanematega.
Eesti riigil on ilus keel ja see eristab ka meid teistest riikidest. Seda keelt tuleb hoida ja arendada , et see säiliks, sest oma keel on väga vähestel maadel , sest rahvaste liikumine riikidest riikidesse kasvab üha enam. Selle käigus levivad ka võõrad keeled ja seda on näha ka Eestis. Samuti rändavad paljud eestlased ka välismaale, et leida paremat töökohta ja võtavad omaks sealse kohaliku keele ja eesti keel jääb tahaplaanile, sellepärast väheneb eesti keelt kõnelevate inimeste hulk.
Eestlased peaksid olema uhked selle üle, mida meie esivanemad on ülesse ehitanud ja ei tohiks neid traditsioone unustada. Minu ja teiste noorte ülesanne peaks olema neid traditsioone asutada ja nende üle uhkust tunda, mitte tähistada võõraid traditsioone ja unustada meie esivanemate kombed. Loodetavasti muutub see teema rohkem aktuaalseks ja noortele üritatakse selgeks teha, et Eesti iseseisvus ja tulevik on noorte käes.
Oliver Jõesaar