Rate.ee Tänapäeva keskmise noore inimese maailm õppimise ja hobide kõrval on www.rate.ee, www.orkut.com, messenger jms tohutute võimalustega interneti suhtlusportaalid. Meie, noored ega ka täiskasvanud väga sageli ei hooma suhtlusportaalide ohtlikkust. Oma isikuandmete kaitsetust. Kui vaadata ringi www.rate.ee internetileheküljel, siis on seal näha vägagi paljude noorte, vanuses 12-16 äärmiselt väljakutsuvaid pilte. Need on noored, kes alles on avastamas oma seksuaalsust, kellega on väga lihtne manipuleerida, kelle hirmude ja häbitundel on hea mängida, keda kõige julmemal moel ära kasutada. Vahel tundub mulle, et kui väärastunud maailmapildiga inimene satub www.rate.ee internetileheküljele, siis võib ta endale julgesti öelda: "Tere tulemast pedofiilide paradiisi!" Olen kindlalt seda meelt, et antud teemat on eesti ühiskonnas vähe kajastatud. Ei piisa
Suitsetamine-inimese hävitaja Suitsetamine on inimesele väga kajulik,kuid noored ei mõtle sellele eriti. Suitsus on palju kahjulikke aineid, mis hävitavad inimese organismi. Noored, kes suitsetavad ei mõtle sellele, mis ootab neid tulevikus.Iga suits, mida nad tõmbavad kahjustab nende organismi. Suitsu kõige kahjulikumad ained on: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust. Nikotiin on tugev närvimürk, mida ühes sigretis on 1,2mg. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites, kui mõni organ ei saa piisavalt verd võib selle mõni osa kärbuda ja siis tekib kangreen või infarkt.
põnevam sündmus. Ann tundis äkitselt mingit imelikku lõhna ning lõpuks avastati, et saun põles. Kui Villem kustutama läks, leidis ta musta tossu seest ka teadvuseta Kerli. Villem lohistas ta välja ning veendus, et Kerli oli elus. Kohale kutsuti tuletõrje ja kiirabi. Tulekahju oli alguse saanud kaltsudesse visatud suitsukonist. Kõik olid väga kurvad ja ehmunud. Ma soovitan seda raamatut kõigile, keda huvitab, kuidas elavad tänapäeva noored ja kuidas elasid noored kaheksakümnendatel. Soovitan ka sellepärast, et see on väga sündmusterohke ning seikluslik raamat.
Eesti rahva arvamus sellest, miks eelistatakse kino teatrile Praegusel ajal, mil maailm on täis tohutuid pakkumisi, ahvatlusi ja võimalusi, eelistab enamik noori inimesi teatrile kino. Miks see nii on? Mida arvavad Eesti eri vanusest inimesed sellest, et noored enam teatris ei käi, vaid eelistavad sellele hoopis kino? Viimaste aastate jooksul on Tallinnasse tekkinud mitu uut kino, eriti kohtadesse, kus need kergesti kättesaadavad ning ligipääsetavad on. Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem
tähelepanu, siis otsib ta seda kusagilt mujalt. Üha enam on peresi, kus vanemad lahutavad ning tihtipeale kaasnevad sellega suured tülid. Ei suudata ära jagada vara või kes saab laste hooldusõiguse. See kõik mõjutab last, tema käitumist ning mõttemaailma. Kui lapsel pole kodus kõik korras, siis kajastub see ka väljaspool kodu. Tihti on just sellised lapsed väga probleemsed, nendest võivad saada kiusajad koolis ning noored, kellega peavad tegelema politseid. Paljud noorte probleemid saavad alguse kohtadest, kus veedetakse kõige rohkem aega- kodu ja kool. Selleks, et lahendada neid probleeme, tuleks näha väga palju vaeva. Tuleks näha kaugemale, kui kodu ja kool, sest enamasti kõik, mis probleeme tekitab on paika pandud valitsuse poolt.
Kriminelle Jugendliche- wegsperren oder erziehen? Ich spreche heute über das Thema ,, Kriminelle Jugendliche- wegsperren oder erziehen?" Bevor wir uns fragen, ob wir für wegsperren oder für erziehen sind, müssen wir zunächst klären, was eigentlich mit der Jugendkriminalität gemeint ist. In Deutschland wird Jugendkriminalität so definiert: "Jugendkriminalität ist die Kriminalität Jugendlicher, wobei unter Kriminalität grundsätzlich das gleiche zu verstehen ist wie bei Erwachsenen" Es gibt viele verschiedene Gründe für Jugendkriminalität. Zum Beispiel Armut- Jugendliche, die aus wirtschaftlich schlechteren Verhältnissen stammen, düstere Zukunftsperspektiven, die Drogenabhängigkeit und Gruppendruck . Auch der Fernseher beeinflusst die Jugendlichen, weil es Horror und Gewalt zeigt- das wird im Alltag nachgeahmt. Einige Jugendliche sind aggressiv und streitsüchtig. Die typischen Delikte von Jugendlichen sind ...
..................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7 3 1 TEATRI AJALUGU Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920, sügisel alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Seal teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Draamastuudios mängisid nad väga mitmekesist repertuaari. Pärast, 1937. aastal nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989).
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad
.......................................................................................20 LISA: KÜSITLUSLEHT..................................................................................................21 RESÜMEE........................................................................................................................22 SUMMARY......................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Eesti noored on hakanud järjest rohkem tarvitavama energiajooke. Inimesed ei ole teadlikud nende jookide mõjust ja kahjulikkusest organismile. Eriti kehtib see noortemate kooliealiste kohta. Oma töös uurisime energiajookide tarvitamise sagedust Keila kooli õpilaste hulgas. Samuti huvitas meid, kuivõrd noored on teadlikud selliste jookide mõjust nende kehale ja psüühikale. Hüpoteesiks seadsime, et noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud
· Tutvuda hasartmängudega seonduvate teemadega. · Uurida õpilaste teadmisi hasartmängusõltuvusest. · Ülevaate saamine erinevatest hasartmängu liikidest ja hasartmängude ajaloost . Uurimisobjetiks on Jüri Gümnaasiumi 10.-12. Klasside õpilased vanuses 16-19. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · Hasartmängud on tänapäeva noorte seas laialt levinud. · Õpilased ei ole teadlikud hasartmängudega kaasnevatest probleemidest. · Noored mängivad hasartmänge rohkem seltskonna pärast kui raha tegemiseks. · Sõltuvusest ollakse teadlik, aga ei olda piisavalt ettevaatlik sellega. 1. Hasartmäng Hasartmäng on mäng, kus mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine, mängu tulemusel võib mängija saada võidu. Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.
Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule. Paljud noored oskavad poliitika kohta ainult halbu fakte tuua, mida nad kuskilt kuulnud on ja peavad seda kohe halvaks asjaks, ise mitte midagi teadmata. Paljud noored ei teagi, et nad osalevad poliitikas. Näiteks kui mitu noort
Mida ütleb "Romeo ja Julia" tänapäeva noorele lugejale? William Shakespeari näidend "Romeo ja Julia" jutustab kahest noorest, kes esimesel kohtumisel üksteisesse armusid. Suurest tahtest koos olemine tekitas noortes segadust, ning läbimõtlematud plaanid viisid noored hukka. Mind kui noort lugejat pani näidend noorte ja nende vanemate vaheliste armusuhete üle mõtlema. Mina kui tänapäeva noor mõtlen, et armusuhted peaksid algama noorest saadik ning kestma kuni surmani. Tänapäeval on noori, kes armuvad omavahel, kuid lähevad paar aasta jooksul lahku ning noori, kes armuvad esimesest silmapilgust ja jäävad kokku mitmeks aastaks. Mina arvan, et teos kõnetab rohkem tüdrukuid,
Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus kaugele jõuda ning on veendunud, et vaid kõrghardusega saab edukaks. Samas on ka palju inimesi, kes peale keskkooli lõppu ei soovi haridusteed ülikoolis jätkada, vaid suunduvad tööle ning hakkavad enda karjääri hoopis sedaviisi üles ehitama. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas kõrgharidusega noored on valmis suunduma tööturule? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline, kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies. Meie kiiresti arenev ühiskond on loonud „illusiooni“,
Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on nii olnud juba sajandeid. Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil,
urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sabaga, millega nad nõelavad • Päeval peidavad ennast kivide all ja urgudes suuremate loomade eest Tähtsus looduses ja inimese elus • Oluline putukate arvukuse reguleerija • Mõnest mürgist saab toota ravimeid • Mõnedes maades süüakse neid Huvitavaid fakte • Mõnedes maades süüakse neid
...... 12 2 Sissejuhatus Kolme ainete molekulit, – nikotiin, morfiin ja etanool, – röövivad inimestelt nende tervist ja toovad sama palju probleeme ja raskusi, nagu maailmasõjad. Võitlus nende molekulitega, mis nii halvasti mõjutavad inimese organismi ja keskkonda, suunab erinevate elukutsedega inimesi mõelda, kuidas võib teha niimodi, et inimesed loobuksid oma halvast harjumusest. Tänapäeval mõned noored ja nende vanemad arvavad ja võtavad suitsetamist vastu niimodi, nagu oleks see täitsa normaalne „selles vanuses“. Enamus siutsetajatest isegi eitavad, et nad olid sõltuvusse sattunud. Autor arvab, et suitsetamine väga halvasti mõjub kõike meie elus: loodust ja ökoloogiat, otsete ja passiivsete suitsetajate tervist, ja veel paljusid elu osaid – haridus, suhtlemine jms. Kuidas suitsetamine on seotud loodusega ja inimeste eluga? Miks inimesed, eriti
Tee lahtiste allikate juurde Paljud noored ei oska oma elu planeerida, kuna on elanud terve elu vati sees. Ükskord tuleb aeg, mil noor peab endale tiivad kasvatama ning pesast lendu tõusma. Teekond võib olla raske ning kurnav, aga tähtis on see, et lootust ei tohi kaotada sellistes olukordades. Nii nagu läks Ekke laia maailma oma kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse, et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea, kui leiaksime
.............................................................................................. 30 2 SISSEJUHATUS Autor on valinud teema isiklikust huvist. Autor soovib teada saada, kuidas on Kullamaa Keskkooli õpilaste suhe narkootikumidega. Narkootikumide tarbimine, müümine ja vahendamine on tõsine probleem ühiskonnas. Noortel on suur oht langeda uimastite küüsi, kuna noored on uudishimulikud, soovivad kõike avastada ja enda peal proovida. Riigi peaprokuröri ülevaate riigikogu põhiseaduskomisjonile kohaselt vahistati 2014. aastal 214 inimest narkokuriteo tõttu. Töö hüpoteesiks on, et Kullamaa Keskkooli õpilased ei ole kokku puutunud narkootikumidega. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Kullamaa Keskkooli 9. – 12. klasside õpilaste narkootikumide tarbimisest. Lähtuvalt töö eesmärgist on püstitatud järgmised ülesanded:
Lugemine rikastab Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka
See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad väsimatult; targad ja õppinud aga piirduvad üksnes narride arulageduse pilkamisega, suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga. Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on
Milline on tulevik ilma noorteta? Seda ei kujutagi ette, sest noored on meie tulevik. Paljud kooliõpilased on hetkel eluetapis, kus nad peavad otsustama, mida tulevikus teha. Valikutega kaasnevad rõõmud ja mured – meil on palju võimalusi õppimiseks ja töötamiseks, mille vahel ei oska enam orienteeruda. Kuidas nende valikute vahel õnnelikult ellu jääda? Valikuid on palju ja neid tuleb aina juurde. 30 aastat tagasi oli poeletid kümneid kordi lühemad, kataloogid õhemad ning ülikoolides vähem erialasid. Just hariduse valdkonnas on
sisutühjad. Olles üks nendest noortest, kes tulevikus probleeme peab lahendama hakkama, pakuksin välja idee juba eos suurendada koolis loetava kohustusliku kirjanduse hulka. Paraku pole asi ainult hulgas, vaid ka selles et noori sunnitakse tihti lugema tekste, millega neil pole konkreetset seost ega mälestust. Leian, et klassikat peab enda kultuurseks harimiseks siiski lugema, kuid kohustuslikus kirjanduses peaks olulisel kohal olema ka tänapäevane kirjandus, millega noored end hästi samastuda saaksid. Teisena toon välja tänapäeva noorte kaugenemise loodusest. Pean kahjuks ka ise tunnistama, et minu kalal käimise korrad saab kokku lugeda vaid kahe käe sõrmedel. Metsa ning üleüldiselt loodusesse olen oma koolivaliku tõttu viimase aasta jooksul päris palju sattunud. Mu tuba pole kunagi varem kevadiselt värskelt niidetud muru ja õitsvate lillede lõhna täis olnud. Eesti loodus on imeline - meil on neli aastaaega, tänu millele saame kõik loodusimed
Hipsterid – lillelapsed Mina tegin oma töö hipidest Hipiliikumine oli noorsooliikumine mis algas 60ndatel aastatel ja on säilinud osaliselt tänini. Hipiliikumine sai aguse San Fransiscost, kus tuhanded noored lahkusid kodust, alustamaks vabameelset elu, elades juhuslikes kohtades. Nende loosungiks sai „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule.”. Nende lipukirjaks oli rahu, armastus ja valgus, mida sümboliseerisid lilled – sealt ka nimetus lillelapsed. Hipsterstiili eesmärgiks on jääda võimalikult loomulikuks. Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised
inimeste heaolule. Tänu valijatele on ju neil see palk mis parasjagu on. Siin kehtib küll vanasõna- ''ükski heategu ei jää karistuseta''. Mina arvan, et pension on tänapäeva Eestis liiga väike. Pensionärid saavad vaevu enda toetusega hakkama. Eriti veel need pensionärid, kes on jäänud üksi- kellel ei ole enam partnerit kõrval või kelle lapsed neid rahaliselt ei toeta. Põhjusi võib otsida ka vananevas ühiskonnas. Väga paljud tööealised noored lähevad välismaale elama, töötama, õppima. Pensionäride protsent aina kasvab, aga pole enam noori töölisi, kes neile leiva lauale toovad. Siit tuleb ka järgmine probleem- miks Eesti noored lähevad välismaale? Sest Eestis on palgad liiga väiksed. Surnud ring. Üks helistaja pakkus välja, et makstud sotsiaalmaks võiks jääda iga inimese enda kätte, niiöelda siis kinnisele arvelduskontole, et see pensionieas kasutusele võtta. Arvan, et see ei
Minu põlvkond ja selle tulevik eestis Mis on tulevik ilma noorteta? Seda ei olegi. Meie, noored olemegi oma kodumaa tulevik. Tundes ennast ja teades oma sõprade mõttemaailma, enda ümber, tean ma, meie põlvkond erineb täiesti teistest. Me usume , et me oleme igaüks oma maailma kuningad, ning tulevik, milleks seda meile vaja, kui meile ennustatakse iga nädal, et maailm on lõppemas. Omadest kogemustest tean, et meie põlvkond on erinev. Seda annab tunda käitumisest ja mõttemaailmast. Me oleme enda üle uhked. Me tunneme elust rõõmu ja pigistame elust välja ka viimsed piisad
VILJANDI GÜMNAASIUM Meedia küsitlus [Tippige dokumendi alapealkiri] Birgit Murumägi Meedia küsitlus Eesmärk on uurida, milliseid meediakanaleid noored kõige enam kasutavad ja milline on nende huvi uudiste ja uudistega kursis oleku vastu. Samuti kajastub küsitlusest, kas meediakanaleid kasutatakse rohkem meelelahutuseks või info saamiseks. Küsitlusele vastas 15 Viljandimaa inimest. 1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80%
kõneleja meeleolu tabada. 3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad? Keeleline võime on seotud suhtlemisega, väsimuse või ärrituse puhul suhtlusvõime langeb oluliselt. 4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust? Määrata kui palju erinevaid sõnu ta kasutab,sealhulgas sünonüümide kasutamine mõne sõna kohta 5. Kirjutage oma kõnekeele (slängi) eripärasusi, mida kasutavad noored või teatud ringkond ning millest teistel on raske või võimatu aru saada. ,,Tõlkige" need üldmõistetavasse keelde. Kift- tore, lõbus Jõhkralt lahe- mitte halvad mõttes jõhker,see sõna väljendab midagi umbes nagu ülivõrdes ülivägev Naiss- ilus, tore, lahe (algselt inglise keelest nice) Normal- normaalne, korralik
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid.
Jane Austen ,,Uhkus ja eelarvamus" Üheksateistkümnes sajand on Euroopa ülesehituse poolest kõige huvitavam aeg: on kadumas vananenud eeskirjade järgijad ja keset klassikihistumise segunevat kooslust on tekkimas täiesti uued ühiskonnakihid. Tegutsevad noored, kelle talitus ja maailmavaated on palju julgemad kui nende vanematel; nad küll hoiduvad kinni traditsioonidest, ent tunnetavad enda ümbrust julgemalt ja reageerivad sellele täiesti teistmoodi. Jane Austeni teoses ,,Uhkus ja eelarvamus" peegeldub kogu tolleaegse Inglismaa pale. ,,Uhkuses ja eelarvamuses" domineerivad tunded, mitte nende omanike rolli mängivad inimesed. Elizabethi ja härra Darcy armastus tärkab alles peale mitme konflikti üleelamist
Kuidas mõjutab tänapäeval muusika noorte arengut? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Me ei kujuta ette elu ilma pop'i ja rock'ita. Meid ümbritseb muusika iga päev. Noored kuulavad enamasti muusikat, siis kui neil on igav. Muusika stiil sõltub tihti peale meeleolust. Kui ollakse vihased on muusikas rohkem tümpsu ja karjumist, kui ollakse rõõmsas meeleolus eelistatakse tihti klassikat, pop'i ja blues'i. Tänapäeval kasutatakse muusika kuulamiseks enamasti telefoni, arvutit, iPhone, mp3 jne. Sinna juurde ostetakse veel kõrvaklapid, et veel parem kuulata oleks, siis tundub nagu oleksid justkui kontserdil. Aga mitte keegi pole mõelnud sellele, et muusika võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat, teh...
Kokkuvõte Talvehullus Marianne Harju See on arenevate hingede ja eksinud südamete lugu. Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on ühtlasi ka Kati salajane ihalusobjekt. See on lugu talvest, mil need noored avastavad, et vajavad muutust. Talvest, mille jooksul nad läbivad olulise etapi suureks saamise teel. Maribel on 9. klassi tüdruk, tema parim sõber Kati, kes armastab salaja ka Krisi, käib aga 8. klassis. Tänu Katile kohtas Maribel Meelist ja tänu Meelisele tutvuti ka ülejäänud kambaga. Maribel elab koos oma ema ja väiksema venna Pauloga, viimane on Maribeli jaoks kui ingel, sest aitab teda iga probleemiga, isa elab tal Saksamaal.
Mõiste kadunud põlvkond tuli kasutusele pärast seda, kui I maailamsõjast ellu jäänud noored ei leidnud enam oma kohta ühiskonnas. Erich Maria Remarque kirjutab neist: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed - ma usun, me oleme kadunud." I maailmasõja ajal kadunud põlvkonnaks peetud inimised on tänaseks kõik surnud, kuid peale on kasvamas uus põlvkond kadunud inimesi. Üheks uueks kadunud põlvkonnaks võib nimetada kogu Euroopas hetkel probleeme tõstatavaid pagulasi. Pagulaseks loetakse isikut, kes on
mõjutab neid seda tegema. Inimesel tekib kartus ennast väljendada, sest kõike mida ütled või teed, kohe kritiseeritakse. Selle tagajärjel lapse maailmapilt muutub aina väiksemaks ja loovus ei arene. Hiljem hakatakse kaebama koolis olevate õpetajate peale, nagu nemad takistavad lapse arengut ja on probleemi allikaks. Koolis käimisega tekib probleeme mis tõmbab vanemate tähelepanu mis varsti võib muutuda rutiiniks. Tänapäeva noored kujutavad ette, et ennast kõige lahedamana ja isikupärasena hoidmine viib elus edasi. Ma olen arvamus, et suurimaks mõjutajaks on kodu. Kõik mis toimub kodus ja kuidas vanemad üleskasvatavad oma lapsed. See on koguaeg olnud nii ja jääb ka nii olema. Vanemad ei leia piisavalt aega, et tegeleda lastega. Vanemate ja lapse vahel sideme loomine on väga tähtis, sest see annab nii vanematele ülevaate oma lapse tegevustest ning laps selle tagajärjel ei kaldu valele teele kuhu tavaliselt
Tagakiusamine Sa võid olla maailma parim inimene, teha kõik asjad kõige õigemini, kõige puhtama südamehoiakuga ja puhtaimate motiividega...kuid alati on keegi, kellele Sina ja see, mida teed, ei meeldi. Alati on keegi, kellel on midagi öelda Sinu ja Su tegemiste kohta! Sellised inimesed armastavad öelda "Ära teistele räägi", või "mina pole rääkinud" vms. Kui mina midagi räägin, et ütle ma kunagi, et ära teistele räägi. Mina räägin enda eest, mina vastutan enda sõnade kui tegude eest, seega on kõik avalik ja ma võtan vastutust selle eest mida ma mõtlen ja ütlen. Kus sellised lood tulevad ? Miks neid lugusid tehakse, kas see on kadedusest või lihtsalt vajadusest ise parem välja paista. arvan, et inimesed kes neid lugusid sepistavad ja levitavad on ise kaelani pasas, kas see võib tulla sellest, et tahetakse mingeid juppe pih...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit tekib aga küsimus, kas me üldse oleme internetis kaitstud? Privaatsus on eriti noorte jaoks enesekehtestamise ning oma identiteedi loomisel esmatähtis tingimus (Eetikaveeb, 2014). Selle tõttu peaksid noored internetis eriti hoolikalt käituma, et nende õigusi ning privaatsust ei kuritarvitataks. Ühe enam kuuleme aga lugusid sellest, kuidas
Raamatute nimekiri: 1. Fridebert Tuglas „Popi ja Huhuu“ Huhuu oli n-ö mõtlematu inimene. Popi- tegi kõike, mida Huhuu tahtis. Kuhu võib küll jõuda, kui rumal inimene juhib elu. Huhuu (ahv) tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Popi (koer) polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota, kui peremees kodust lahkus. Sellist situatsiooni võib võrrelda näiteks laste ning nende vanematega. Lapsed on alates sünnist kuni teatud vanuseni
Kuigi alkohol ja suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanutele, ei ole alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine võõras ka alaealistele. Lisaks sellele leidub ka noori, kes on ennast narkootikumidega sidunud. Tänapäeval on peaaegu enamik noori enne täisealiseks saamist tarbinud mõnd alkohoolset jooki. Mõni on teinud seda vaid korra, aga leidub ka neid, kes seda regulaarselt tarbivad. Oma esimese katse alkoholiga teevad noored enamasti puhtalt uudishimu pärast. Nad ei ole eriti teadlikud alkoholi mõjudest ning kuna alkohol on alaealistele keelatud, siis meelitab ka see neid seda toodet proovima. Alkohol on muutunud noorte pidudel lahutamatuks osaks. Mõni joob omasuguste seltskonnas olles sellepärast, et ennast vabamalt tunda ja lõõgastuda. Leidub ka neid, kes tarbivad alkohoolseid jooke ainult sellepärast, et mitte teistest peokaaslastest erineda, või siis sellepärast, et loodetakse lahedam välja näha
kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvaluulel noorte identiteedi kujundajana. Suurimaks probleemiks osutus noorte inimeste mõttemaailma mõistmine ning muidugi ka see, mida
Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda. Kiitmine ja tunnustamine on selle juures üks peamisi märksõnu. Kuid alati ei pruugi kõik minna nii nagu esialgu plaanitud või eeldatud, seepärast tuleks mõne tunni raames arutada erinevate situatsioonide ja dilemmade üle, mis võivad elus ette tulla. See kindlasti annab õpilasele e...
ARVUTI JA TERVIS Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks kuid on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 90-E IIDOL: KURT COBAIN Referaat Juhendaja: Gumenjuk Svetlana Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Lapsepõlv ja noore elu........................................................................................... 4 «Nirvana».............................................................................................................. 5 Eraelu.................................................................................................................... 6 Narkootikumid ja surm.....................
Hea hüppevõime ei ole oluline mitte ainult võrkpallis, vaid enamus spordialadel. Konkurentsis püsimiseks peavad sportlased sellele üha enam tähele panu pöörama. Lisaks individuaalaladele on hea vertikaalne hüpe peamise tähtsusega populaarsemates pallimängudes nagu korvapall, jalgpall ja võrkpall. Võrkpall on muutunud väga atleetlikuks ning head füüsilised võimed on edu aluseks. Tänapäeval võib märgata, et paljud noored ja treenerid ei tea lihtsamaidki põhitõdesid hüppevõime ja selle arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline? Hüppevõime on sportlase suutlikkus hüpata vertikaalses tasapinnas võimalikult kõrgele.
,,Kärbeste Jumal" William Golding Lugu algab, mil lennuk kukub asustamata saarele. Ainsad ellujääjad on noored poisid. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida ei juhi täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab Ralph. tehakse seadused ja peatakse koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mille suits oleks signaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi, kelle nimi on Põssa, prille.
Teose "Kalevipoeg" põhjalik kokkuvõte ,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mere...
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad.
toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti) See tähendab, et Eesti noored ei ole väga aktiivsed ühiskonna elus. Ei tehta MTÜ-si, ei osaleta neid puudutavatel üritustel, ei kuuluta mõnda organisatsiooni jne. Mõned noored kindlasti teglevad eel pool toodud näidetega, kuid neid on vähe ning see tõttu olemegi kodanikuaktiivsuse vallas alles lapsekingades. Autori arvates tuleksgi hakkata noortesse süstima kodanikuaktiivsust. 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad
või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
