Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Paljud noored välismaale minna?

Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus?
Hetkel on väga päevakajaline noorte eestlaste lahkumine välismaale. Peamiseks põhjuseks on tahtmine saada parem haridus või et leida parem töökoht. Küll on aga ka väga palju eestlasi, kes ei taha välismaale minna, kuna peaksid kodumaalt lahkuma . Miks siis ometi tahavad paljud noored välismaale minna?
Noored mõtlevad eelkõige oma tuleviku peale, mis võibki olla peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud . Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. See julgustabki neid maha jätma oma elu Eestis ja minema välismaale.
On palju põhjuseid, miks noored tahavad pühkida kodumaa tolmu jalgadelt ja minna välismaale õppima. Tihti on põhjuseks tahtmine elada iseseisvat elu ilma vanemateta. Tavaliselt, kui noored jäävad Eestisse õppima, elavad nad vanematega koos edasi, et kulusid kokku hoida. Seda paljud noored aga ei taha. Samuti tahavad nad oma inglise või muud keelt, sõltuvalt sellest, kuhu on otsustatud minna õppima, arendada. Kindlasti tahavad noored saada uusi tutvusi, kes võiksid olla kasulikud töö leidmisel. Näiteks minu onu läks üheksakümnendatel USA-sse õppima ja seal motiveerisid teda uute tutvuste leidmine, iseseisvam eluviis ja uued sõbrad, kuid ka temal oli alguses raske kohaneda uues keeles õppimisega.
Samuti on palju pooltväiteid sellele, miks jääda Eestisse õppima. Kodus on palju lihtsam külastada oma sõpru, pereliikmeid või koduloomi. Lisaks on noored juba harjunud kohaliku eluga, teatakse häid söögikohti ning kohti, kus segamatult tööd teha. Väga paljudele võib olla otsustavaks see, et ei suudeta jätta maha oma isamaad, kus nad on üles kasvanud ning mälestusi kogunud. Muidugi ei tohi jätta mainimata ka kõiki üritusi, mida korraldatakse ülikooli kõrvalt, eriti suvisel ajal. Välismaa ülikoolides neid väga ei korraldata, sest enamik õpilasi on erinevatest riikidest ja suvel minnakse tagasi koju. Siinkohal võib tuua näiteks igaaastased Tartu Ülikooli Suvemängud, kus peaaegu kõik õpilased veedavad nädalavahetuse spordi ja muude tegevuste seltsis.
Minu arust on nii välismaal kui ka Eestis õppimisel oma miinuseid ja plusse. Välismaal võid küll leida rohkem ülemaailmseid tutvusi, aga pead hüvasti jätma oma eluaegsete sõpradega, kellega Eestis edasi õppides saaksid palju rohkem koos olla. Jäädes aga Eestisse õppima, ei areneks inglise keel nii palju, kui välismaal koolis õppides. Tänapäeval on aga töömaailmas inglise keel väga oluline suhtluskeel , mis võib viia paremate pakkumisteni või töökohtadeni. Mina isiklikult läheksin pigem välismaale õppima, sest mul ei ole läbi elu tekkinud selliseid sõpru, keda jääksin kohutavalt igatsema. Samuti tahaksin, et mu inglise keel areneks nii heaks, et suudaksin seda vabalt rääkida nii tööalaselt kui ka niisama juttu puhudes.
Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus #1 Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor markus0235 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal

Geograafia
Essee-Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik
6
doc

Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik

Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees

Kirjalik eneseväljendus eesti keeles,...
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga

Nõustamine
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................

Uurimustöö
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

.......................................................................................11 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused?.....................................11 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?............................................................................11 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend?..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8

Uurimistöö
LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE
62
odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ 26 LISA 1 Ankeetküsitlus................................................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses

Keeleteadus
LENNART MERI ELULUGU
21
doc

LENNART MERI ELULUGU

.............................................................................................................19 LISA 2: KÜSITLUS LENNART MERI KOHTA......................................................................20 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI 2 SISSEJUHATUS Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas. Ta oli väljapaistev kirjanik, filmitegija, diplomaat, poliitik ja taasiseseisvunud Eesti esimene president. Lennart Meri oli ka ajaloolane ja kirjanik. Kuigi tal ei lubatud Nõukogude võimu poolt ajaloolasena töötada, leidis ta tööd dramaturgina ning hiljem Eesti Raadios toimetajana. Samuti on ta kirjutanud mitmeid raamatuid, millest üks tuntumaid on ,,Hõbevalge". Lennart Meri kuulsamaid filme on ,,Linnutee tuuled". Lennart Meri oli noore Eesti Vabariigi üks väljapaistvamaid poliitikuid. Aastatel 1990­92 oli ta Eesti välisminister

Ühiskond
EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele......................................

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun