Üldandmed Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse keel, Luxembourgish Pindala:2,586.4 km2 (175th) Rahvastikuarv: 2010 arvatavasti 502,202[1] (170th) Keskmiselt : 194.1/km2 (59th) Välisresidentide osakaal on 42% riigi elanikkonnast, mis on kõrgeim määr kogu Euroopas. Riigikord Luksemburgis on parlamentaarne esindusdemokraatia koos konstitutsioonilise monarhiaga, mida valitseb Suurhertsog. See on maailma ainuke iseseisev Suurhertsogiriik. Luksemburg on Euroopa Liidu, NATO, ÜRO, Beneluxi ja Lääne-Euroopa Liidu asutajaliige. Pealinnas Luxembourgis, mis on ühtlasi ka riigi suurim linn, asuvad mitmed Euroopa Liidu institutsioonid. Majandus Luksemburgi stabiilset ja kõrge arengutasemega majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ning madal töötus. Teenused, eelkõige pangandus ja muud finantsteenused, moodustavad peamise osa sisemajamajanduse koguproduktist (SKP).
1933-45 F.D.Roosevelt DP ,,New Deal" (Uus Kurss) keinsism(Keynes) 1945-53 H.Truman DP ,,Fair Deal" (Õiglane Kurss), pidurdamiskontseptsioon, tuumapommid Jaapanile, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Korea sõda, ÜRO ja NATO loomine, Kommunistide võimuletulek Hiinas, Lääne-Berliini varustamine Berliini blokaadi ajal, makartism 1953-61 D.Eisenhower VP tagasitõrjumisdoktriin, kommunistide võimuletulek Kuubal 1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon),
Linnade võrdlus Peking ja Brüssel Arva ära! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arva veel! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Peking Peking on Hiina pealinn. Peking on 1. järgu haldusüksuse (shi) Beijing Shi halduskeskus Pekingi alaliste elanike arv on 7 072 000 (2007). Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene post-industriaalne Hiina linn. Linna keskel asuvad Tian'anmeni väljak ja Keelatud linn. Linnast 10 km loodes asub Suvepalee. Pek...
Arutlus Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle palgaarmeele? Paljude teiste riikide eeskujul on ka Eestis tõstatatud küsimus, kas traditsiooniline ajateenistuse süsteem on ennast ammendanud ning tuleks kasutusele võtta hoopiski palgaarmee. Kuigi ka palgaarmeel on omad eelised, arvan siiski, et ka edaspidi peaks kehtima kohustuslik ajateenistus. Esimene ning ilmselt ka tähtsaim aspekt nende kahe süsteemi võrdlusel on üksuste suurus. Kuna palgaarmee toimib vabatahtlikkuse alusel, ei saaks eriti sellises väikeses riigis nagu Eesti kokku arvestatava suurusega armeeüksusi. Praegu toimiva süsteemi alusel kuuluvad aga pidevalt reservväkke vastava väljaõppe saanud kuni 60-aastased mehed, keda vajaduse korral on võimalik mobiliseerida, saades sel viisil tunduvalt rohkem üksusi. Sealjuures mobiliseeritakse esmajärjekorras need, kes on ajateenistuse läbinud hiljem,...
Vene Erakond Eestis (VEE) Vene Erakond eestis on asutatud 01.oktoober 1994. Ise peavad nad ennast 1920. aastal loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglasteks. 1996 aastal VEE'ga Vene Rahvapartei (VRP). Hiljem ühinevad nendega veel Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ) ja Konstitustioonierakond (KP). Nende praegune esimees on Stanislav Tserepanov, kes sai selle koha aastal 2002. Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel. Samuti peaksid kõikidel olema võrdsed õigused vaatamata rahvusest, soost ja poliitilistest õigekspidamistest. Majanduspoliitika VEE seisab tarbija õiguse kaitse eest. Samuti tahetakse pensionärid ja paljulapselised pered vabastada maksudest. Kulude vähendamine riigiaparaadi, armee ...
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva
Külm sõda Ül2 Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei. ...
selle liikumine vaibus 1950. aastate algul. Riigis esines ka rassilist diskrimineerimist. 1950.-1960. aastatel oli selle eesotsas pastor Martin Luther King, kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940. aastast teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas. USA oli NATO ja teiste riikide sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elutaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas.
väiksem, kui seda oleks kaitseväega. Kolmandaks mureks on palgaarmee ebastabiilsus, kui palgaarmee peaks majanduslikel põhjustel Eestist lahkuma, siis poleks meil enam mingisugust kaitset välisvaenlaste eest. Kokkuvõtteks, isamaad kaitsvale armeele pole mingisugust alternatiivi. Eesti ressursse arvestades pole palgaarmee piisavalt otstarbekas. Eesti suudaks maksimaalselt palgata 5000 meest, sellise väikse palgaarmeega võiks täita vaid NATO missioone ja muusuguseid väikseid agressoreid maha suruda, kuid mitte kaitsa Eesti iseseivust. Viited allikatest (kasutatud materjal): http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/palgaarmeele-uleminek- seab-eesti-ohtu?id=36666749 http://www.eestiajalugu.ee/? event=Show_event&event_id=1890&layer=106#1890 http://www.ohtuleht.ee/412979/eesti-rahvas-on-selgelt-palgaarmee-vastu
riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu. Eesti ei olnud küll esimene riik, kes küberrünnakut läbi elas, kuid Eesti oli esimene riik, kes seda avalikult tunnistas. Küberrünnaku vastu saab võidelda kollektiivselt, sest kübersõda ei tunne riigipiire. Vaatamata rünnakule on Eesti suutnud olla siiamaani progressiivne ja ka kaitse rakendamisel on Eesti olnud üsna usin. Tallinnasse on rajatud rahvusvaheline küberrünnaku kaitsekeskus, kuhu erinevad NATO riigid on saatnud oma eksperte tööle. Mina leian, et küberrünnaku ennetamiseks või ära hoidmiseks peaks inimestele rohkem rääkima interneti varjukülgedest ja sellest, mida tohib ja mida ei tohi internetis jagada ehk lihtsatest tõdedest. Teiseks tõenäolisemaks kriisiks on Eestis magnettormid. Eesti asub Maa magnetpoolusele suhteliselt lähedal ja seetõttu on Eestis magnettormide mõju tugevam. Peamine oht, mis
Assamblee võtab vastu resolutsioone (otsuseid), mis on paraku üksnes soovituslikud. Väga olulised või praktilist tegutsemist nõudvad asjad edastatakse Julgeoleku Nõukogule, kes saab nende täitmise muuta kohustuseks. ÜRO on ainuke ülemaailmse ulatuse julgeoleku organisatsioon. NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North-Atlantic Treaty Organisation) Loodi aastal 1949. Loodi kui sõjalispoliitiline liit Nõukogude ohu vastu. Eestist sai NATO liige 2004. Tänaseks on NATO eesmärgid laienenud. NATO rahastab ka kultuuripärandit ja kultuuripärandi säilimist ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Viimastel aastatel on tähtsaks muutunud ka kriiside ohjamine ja rahuvalve. Eestlased on olnud ka rahuvalvuris Kosovos, Afganistaanis, Iraagis jt. Kuigi tegu on sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO reeglina jõuga ähvardamisest. NATO-l oma sõjavägi puudub. Tema väeüksused moodustatakse liikmesriikide relvaüksustest, mis lähevad
KT pt 15-16, 18-20. Kaasa tv ja tunnivihik. KT Rahvusvahelised suhted ja suurriikide areng pärast II maailmasõda (§ 15-16, 18-20) 1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL-u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2
sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi. 1948juuni Berliini blokaad Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toit), lootes linna nii endale saada. USA suutis õhusilla abil Lääne-Berliini varustada ja NSV Liit oli sunnitud blokaadi lõpetama. Ametlik külma sõja algus. 1948 moodustati Lääneliit, et seista vastu Nõukogude Liidule, aga sellest jäi väheks ja moodustati hoopis.. 1949 NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 10Euroopa riiki + Kanada ja USA. Et aidata teineteist ka majanduslikult loodi 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) selle asutas NSV Liit vastukaaluks lääne tihenevale koostööle. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSV Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades VLO (Varssavi Lepingi Organistatsiooni).
Vaenutsevad pooled ei olnud küll otseses sõjategevuses , kuid üritasid oma üleolekut majanduses , poliitikas kultuuri ja teaduselus maksma panna. Toimus võidurelvastamine. 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia , Holland ja Luksemburg koostöölepingu kuna aga osalisi oli liiga vähe liitusid hiljeb 10 euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega Põhja-atlandi Lepingu Organisatsiooni. 1949 aprill NATO Kui ühte osalist rünnatakse tulevad teised appi. Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda , et vältida uut sõda Euroopas. 1952 Euroopa Söe ja Teraseühendus Nato vastukaaluks asutas Nsv liit 1949 aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
välja st. elektrist, toidust, kütusest, lootes nii linna endaga liita.NATO 1949- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga. Asutatud Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, rünnak ühele, rünnak kõigile.Euroopa söe ja terase ühendus 1952-Loodi ühiselt GER ja FRA poolt majandusliku ja poliitilise koostöö jaoks. Liitusid ITA, Belgia, Luksemburg, Holland. Euroopa liidu eellane.VMN 1949- NSVL loodud. Vastastikune Majandusabi NL maadele. Vastukäik marshalli plaanile ja euroopale.VLO 1955- Nato liikmeks sai ka Saksamaa, siis sidus NL oma Kesk-ja Ida-Euroopa siseliinid endaga moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Alad, mis läksid NL mõjusfääri Poola(nihkus läände jõgi Oderneisse), Saksa dv, Jugoslaavia (pole NL sfääris), Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Albaania. Raudne eesriie ehk eraldusjoon lääneriikide ja NSVL mõjusfääri kuuluva Ida-Euroopa vahel. NL katse takistada mõjude tulekut läänest ja inimeste pääsu idablokist
Rahvusvahelistes suhetes on lähiaastate pinged n-ö lääne ja ida, Kuna Eesti on väike, avatud majandus, sõltub riigi majanduse käekäik Venemaa VS USA jt. toimunud kulmineerumine lähestikku nii suuresti lähi-naabritest, kes on ühtlasi suurimad kaubanduspartnerid – Ukrainas kui ka Süürias. Mõlemad sõjad omavad isepärast mõju – nende kehvast ’saagikusest’ tulenevalt näeme majanduse käekäigu Ukraina sõjast tingitud ohutunnetus ja NATO kohalolu kasv Eestis halvenemist. Regionaalne killustatus muudab suurlinnadest väljaspool ning USA kaitsekulutuste jäme kasv Euroopas. Siia alla kuulub elavad inimesed veelgi enam haavatavaks. Sellele lisaks andsid Venemaa mitme NATO rivistusse kuuluva merealuse tulek Eesti sadamatesse. vastased sanktsioonid hoobi Eesti piima-ja lihatööstusele, mis ka peale Süüria sõjast tingitud pagulaskriis nõuab üha enam tugeva Euroopa seakatku toibuma hakanud on
Eesti peab arvestama ka Venemaa lähinaabrusega ja sellest tulenevate majanduspoliitiliste mõjudega. o Kuulumine Euroopa Liitu Euroopa Liitu kuulumine tagab ühise turu: vabade kaupade, tööjõu, kapitali ja teenuste liikumine. Ühisraha euro jätab ära lisakulud valuutavahetusele. Organisatsioonid: EL – Euroopa Liit Eesti on Euroopa Liidu liige alates 01.05.2004. a. NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Eesti on NATO liige alates 29.03.2004. a. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesti on WTO liige alates 13.11.1999. a. Euroopa energiamajandus Millega tegeleb energiamajandus? kütuste hankimine (nt nafta ja maagaas) => energia tootmine (elektrienergia, mootorikütused, soojusenergia) => tarbijatele toimetamine (kuidas? ülekandeliinid, soojatrassid, kütusetanklad) Euroopa riigid, kus kaevandatakse/ammutatakse fossiilkütuseid:
Protesteerisid tarbijaühiskonna väärtustamise vastu „Make love, not war“ Õnn oli saavutatud narkootikumide teel Liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormi, riietuse. USA välispoliitika Teise maailmasõja järel USA sai Lääne demokraatlike riikide juhiks. Vabal ajal võitles kommunismi levikuga :D. 1947- Trumani Doktriin 1948-1952- Marshalli plaan 1949 – NATO 1950-53 – Korea sõda 1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin. 1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. 1964-1975 – Vietnami sõda 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL-iga. 1980 – „Tähesõdade programm“
riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. a) Dateering - 1948-1980ndate lõpp b) Külma sõja 2 poolt - Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. c) Külma sõja vormid koos näidete ja lahtikirjutusega: · Külma sõja üks vorm oli VÕIDURELVASTUMINE, mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. USA ja NSV Liit
Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma
of the world beyond Soviet block. After Estonia gained it's independence once again on 20 August 1991, the English speaking countries were among the first to recognise Estonia as an independent country. For instance the United States reopened its Embassy in Tallinn on 4 September 1991. Estonia joined the United Nations and started the preparation to join other international organisations as the European Union and NATO. For this purpose much technical assistance from the US has arrived. For instance in recent years, the United States has supported the development of Estonia's Defense Forces with approximately 8 million dollars annually. This assistance led to the joining of Estonia with NATO on 29 March 2004. The English speaking countries are the leading force in the war against international terrorism. This is probably due to the fact that most terrorist attacks have targeted them
-1968.a. tapeti Martin Luther King -tekkisid organisatsioonid Black Power ja Black Muslims ja Ku Klux Klan jne. ·1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s ja ka kogu läänemaailmas tervikuna noorsugu: -keeldumised astuda USA armeesse -sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine -hipiliikumise teke -narkomaania levik (marihuaana) -1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. · Watergate afäär Välispoliitika · USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. · Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine · Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide · Aktiivne osalemine Korea sõjas 1950.a.-1953.a · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu · 1960-ndate aastate algul tuli J
LÜHENDID LÜHEND LADINAKEELES INGLISE KEELES EESTI KEELES CV Curriculum vitae A prief account of life elulookirjeldus A.M. Ante meridiem Before noon Enne lõunat P.M. Post meridiem After noon Peale lõunat etc. Et cetera And so on Ja nii edasi (jne.) e.g. Exampli gratia For instance näiteks GB Great Britain Suurbritannia UK United Kingdom Ühendatud kuningriik VIP A very important person Väga tähtis isik MP A Member of Parliament Parlamendi liige SOS An international signal calling for Rahvusvaheline hädakutsung. ...
õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis. Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus ta korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil. Eesti rahvas ja riik jäävad Meri presidendiaastaid 1992 2001 mäletama. Detsembris 1998. aastal valiti ta aasta eurooplaseks ja 2001. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Lennart Meri oli kaks korda abielus
Moodustamine: · Sätestab: EV Põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seadus. · President teeb erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsuse. · Peaministri kandidaat saab Riigikogult volituse Valitsuse moodustamiseks. · Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus: · Pigem esindusfunktsiooniga. · Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus.
Külma sõja ajal oli rahulikumaid aegu, kuid oli ka olukordi, kus ähvardas Kolmanda maailmasõja puhkemine. Elati sõja ja rahu piiril. Külm sõda oli nö kahe leeri sõda: Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Oma võimu soovisid tõestada kaks üliriiki NSV Liit ja USA. USA abistas Euroopa riike, et ennetada kommunismi pealetungi. USA abiprogrammiga liitusid mitmed Euroopa riigid. Mõistagi NSV Liit keeldus. Euroopas loodi sõjaline organisatsioon NATO. Oli kujunenud kahepooluseline maailm. NL-s Stalin janunes võimu järele, ta lõi totalitaarse ainuparteisüsteemi. Ta ei aktsepteerinud kedagi peale iseenda. Tema eeskujul oldi haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. N. Hrustsovi võimule tulekuga algas nö sula periood, ka haritlasringkondades oli tunda olude kergenemist. L. Breznevi valitsemisel laiendati sõjalist võimu NL-s. 1970. aastatel algas NSV Liidus aeglane stagnatsioon.
slänge ja muid sõnu. Kindlasti on see tingitud ka Eesti rahva vähesusest ja ole nii pikki traditsioone kui teistel riikidel, aga selliseid muutusi on märgata ka mujal riikides. Järelikult kultuuriline globaliseerumine pigem vähendab erinevusi riikide ja kultuuride vähel, kuid kas see ongi nii hea, kui liituda ühe suure ühtse kultuuriga. Poliitiline globaliseerumine ehk organisatsioonid nagu ÜRO, NATO või Euroopa liit samuti vähendavad enamasti kultuuride vahelisi erinevusi, kuna nad loovad riikidele ja kultuuridele ühtse eesmärgi mille nimel töödata, seega peavad erinevad riigid omavahel tihedalt läbi käima. Samuti peavad riigid mõistma hakkama siis teineteise kultuuri, ja olema selle suhtes tolerantsed. Kõik riigid on omavahel võrdsed, üks riik pole teistest parem sellepärast et ta on suurem ja rikkam. Pigem polegi see kultuuride ja rahvuste erinevuste vähendamine, vaid
EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal),
AJALUGU KT PT 15-17. Mõisted: Raudne eesriie-NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Külmsõda-NSVL ja USA vahel toimunud sõda kus otsest kontakti üksteisega ei toimunud vaid toimus poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relv...
Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Lennart Meri nimetati 12. Aprillil 1990 välisministriks. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi ta pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks. Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. Ta valdas suurepäraselt saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.
Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riik...
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada ...
Pärast NSV Liidu lagunemist, kui riik vaagus majanduslikus mõttes hinge, tuli 1991. aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin. Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetri...
Esse Hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile Teemaks valisin hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile, sellel teemal tahaksin käsitleda Eesti majandusliku hakkama saamist tänu geograafiliseleasendile ning tema geograafilise asendi positiivseid ja negatiivseid külgi. Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Sellisele geograafiliseleasendile leidub Eestis mitmed maavarsi ( näiteks : Põlevkivi , Lubjakivi ,Dolomiit , Graniit , Liiv , Kruus ,Savi , Turvas , Fosforiit ). Tänu sellistele maa varadele suudab eesti ise omale elektrit ja soojust toota ning me ei sõltu nii palju teistest riikides. Eesti töö hõive on ~60 % lääne euroopas aga ~70% . Eestis on viimastel aastatel olnud ka suur töö puudus. Tööpuuduse põhjusteks Eestis võib pidada ümberkorraldused majanduses+ töökohtade arvu vähenemine põllumajandu...
1.Iseloomusta lühidalt olukorda pärast II MS-i. Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraar...
Austria Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro 9.klass Austria Naabertiigid: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Saksamaa Pealinn: Viin (N 48° E 16°) Iseloomustus Rahvaarv: 8 402 900 (2011) Pindala: 83 858 km² Riigikord: föderatiivne vabariik President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik. Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava Järved: Bodeni, Neusiedli Mullad: stepimullad, mäginiidumullad, metsa pruun mullad Kliima...
kaardiga osta. Tänases Eestis on turvaline elada, sest meie riigis puudub sõjategevus ning suhted naaberriikidega on valdavalt positiivsed. Viimane sõda, mis Eesti territooriumil toimus oli teine maailmasõda. Meie kodumaa saavutas oma taasiseseisvuse 1991. aasta 20. augustil. Oma riigi kaitse heaks on meil kohustuslik ajateenistus noormeestele, kes peavad asuma sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistusse. Samuti on Eesti alates 2004. aastast NATO ja Euroopa Liidu liige, kes vajadusel toetavad Eestit konfliktsetes olukordades. Meie suhted lähisriikidega põhinevad majanduslikul ning julgeoleku tasandil. Eesti ja Läti vahel on alati olnud tihe kaubavahetus, sest Läti on üks meie suurimaid ekspordi- ja impordipartnereid. Eesti jaoks on oluliseks ka julgeolekupoliitilised suhted Ameerika Ühendriikidega. USA kaitseväelased viibivad mitmendat aastat Eestis väljaõppel, et aidata Balti riike sõjaolukorras.
MAJANDUS!!!!!!! Mitut riiki läbib Doonau jõgi? Nimeta need. Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Serbia (7) Mis on Lätil sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: loodus, kultuur, majandus, ajalugu, linnad, pinnamood, kliima Erinevused: keel, valuuta, majandus (energia saamine Mis on Soomel sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: ajalugu, valuuta, keel, majandussuunad Erinevused: aluspõhi, põllumajandus, arengutase majanduses, Soome pole NATO liige, ajalugu, riigikeelte arv Euroopa Liidu väikerahvad Liivlased- Läti Saamid- Soome, Rootsi, Norra, Venemaa Flaamid- Belgia Normannid- Prantsusmaa Bretoonid- Prantsusmaa Gaelid- Britannia Kõmrid- Wales Katalaanid- Hispaania Baskid- Büreneed Mustlased- Rumeenia, Hispaania, Bulgaaria Riigid ja loodusnähtused Kõrgeim mäetipp Mount Blanc- Prantsusmaa Etna vulkaan- Itaalia Katla vulkaan- Island Lombardia madalik- Itaalia Alam-Doonau madalik- Bulgaaria, Rumeenia Tuntuid- Soome
Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaajal ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks; lõimida teiste ministeeriumide alluvuses olevad maismaaüksused.
Ajaloo kontrolltöö sotsialismist Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Oktoobripöördega 1917 deklaleerib Nõukogude Venemaa end esimese sotsialistliku riigina Kujunes välja peale II maailmasõda, täpsemalt 50ndatel, NSVL kehtestab mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti ri...
1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress 1990, märts Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi 1991, 21. august Eesti Vabariigi taastamine 1992, 20. juuni rahareform 1992, 28. juuni rahvahääletusel võetakse vastu uus põhiseadus 1992, 20. september VII Riigikogu valimised 1994, 31. august Eestist lahkuvad viimased okupatsiooniväed 2003, 14. september Eesti otsustab rahvahääletusel Euroopa Liiduga liitumise kasuks 2004, 29. märts Eesti saab NATO liikmeks 2004, 1. mai Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks 2011, 1. jaanuar Eestis tuleb käibele euro
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
6. Poliitilistes otsuste analüüsimisel tuleb säilitada poliitilise sfääri autonoomia ehk poliitilisi samme tuleb analüüsida läbi poliitiliste kriteeriumite. 6. Poliitiliste otsuste analüüsimisel tuleb säilitada poliitilise sfääri autonoomia. Tuleb mõelda läbi võimu defineeritud huvi. (Morgenthau, 1993, lk 4-16.) 3. Gruusia sõda 3.1 Miks? Esimeseks vahetuks tõukeks sõjale oli NATO tippkohtumine Bukarestis käesoleva aasta aprillis. NATO enamus läks sellele ettepanekuga anda nii Gruusiale kui Ukrainale liikmesuse tegevuskava (MAP), näidates seega neile praktilist teed NATOsse, kinnitades samas kommünikees, et see ei tähenda automaatset kutset NATOsse. Mõned liikmesriigid, täpsemalt Holland, Prantsusmaa ja Saksamaa, pidasid seda Venemaa suhtes liig vaenulikuks sammuks. Uus Venemaa president pidi saama signaali, et Lääs pole Venemaa suhtes vaenulikult meelestatud
3)järgida rahvusvahelise õiguse norme, 4)mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse, 5)austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi jne 2. Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid (mooduseid). Nimetage nendest kolm olulisemat. (3 p) diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö, rahvusvahelised lepingud 4. Nimetage kolm rahvusvahelist organisatsiooni, kes aitavad kaasa rahu tagamisele maailmas. (1 p) ÜRO, NATO, EL; 5. Mida tähendab ühele riigile olla NATO liige? (1 p) eelkõige valmisolekut tagada julgeolek nii NATO liikmesriikide piires kui ka neist väljaspool jne. Ül 19. Rahvusvaheline koostöö 1. Milliste usunditega seostatakse praeguseid Punase Risti sümboleid? (2 p) Rist - kristlus Poolkuu islam Kristall - Neutraalne 2. Milline eelis oleks kristallil seniste sümbolite ees? (1 p) Kristall on neutraalne 3. Mis on Punase Risti eesmärk? (1 p)
–Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid) –ÜRO, otsesed riikidevahelised kokkulepped •Arenguabi osutamine/korraldamine –ÜRO (Unicef) •Majanduslik koostöö –Euroopa Liit, G7, G20 o Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit, G7/G8, BRICS Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja
handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, including documents form crisis regulation in NATO committees. Materials from Riigi Teataja (Estonian State Gazette), National Library, Library of Estonian Public Service Academy and internet were also used for completing the thesis. 48 sources altogether were used in writing the thesis. The characterizing keywords of the thesis are document management, archive management, emergency situation, danger, threat, crisis, crisis regulation plan, data system, IT security, crisis regulation team, risk analysis, prevention measures and
poolt kaaperdatud ning mis lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ametlikel andmetel ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga (1947) lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas oht sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla. Marshalli plaaniga (1948-1952) toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Aktiivselt osales USA Korea sõjas (1950-1953), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. 1950
Diplomaadid:1946 Kennani “Pikk Telegramm”. Novikovi telegramm. Need kõned ja telegrammid on eelduseks külmale sõjale. Külm sõda- termin tuleb kasutusele 1947. Trumani doktriini (suunatud Ida-Euroopa riikidele ja toetada neid riike, keda ohustab N-L reziimi sisseviimine. Eelkõige Kreeka ja Türgi) ja Marshalli plaan: 47-51a- finantsiline toetus kogu Euroopale 13 miljardit USD k.a NL. 1955 algab pihta Külma Sõja sõjaline n.ö liikumine. Nato teke, Varssavi Pakt. OAS, SEATO, CENTO- Treaty organization. USA on 40ndatel üritanud Treaty org. kaudu viia ellu politseiniku rolli. Kujuneb välja bipolaarsus Washington-Moskva vahel. Bipolaarsuse erandid Šveits- neutraalsus, Soome leping Venemaaga ja Jugoslaavia. Kuumad sõjad Külma sõja ajal: Korea sõda (ÜRO ja USA). Vietnami sõda USA 1955 tippaeg 1965. Afganistaani sõda NL. Taustsündmused: Genfi kohtumised, Suessi kanali kriis, 1962 Kuuba kriis, 1963 Kennedy mõrv, 1964
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon. World Trade Organisation. Eesmärgiga edendada vabakaubandustja kehtestada ühtsed kaubandusreeglid maailmas, 1995,140. NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubanduse Assotsiatsioon. North American Free Trade Agreement.Loomaks kaupade ja teenuste vabakaubanduspiirkond.1994. ASEAN Kagu Aasia Maade Assotsiatsioon. Association of South East Asian Nations. loomaks Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. 1967. EL/EU Euroopa Liit. European Union. Hõlbustamaks kaubavahetust euroopasiseselt. 1952, 27 G7/G8 eesmärk genereerida meetmeid, mis tagaksid jäitkuva majanduskasvu.1975. OPEC 1960 Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Organization of Petroleum Exporting Countries. Eesmärk kujundada naftahinda ja hoida seda võimalikult kõrgel. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisat-sioon. North Atlantic Treaty Organization. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. United Nations Organization Ülemaailmne rahu-ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
