1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus sõjavägi,1960-tugevnesid sotsiaaldemokraadid, berliinimüür 1961a. Prantsusmaa:1954-vabadusvõitlus, 1958- V vabariik-Gauelle, suur majanduskasv, 1960-Aafrika maadel lasti iseseisvuda(Alzeeria), lahkumine NATOst-1966,1960-tuumapomm,1968-noorterahutus Ameerika: D.Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L
ühineb II maailmasõjaga W.Churchill ja F.D. Roosevelt sõlmisid Atlandi Harta 1942 pandi tööle esimene tuumareaktor 1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas
* täiustati massihävitusrelvade liike 2.Mida sisaldas tähesõja programm? USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL poliitile üritus kaitsta oma mõjuala võõrmõjutuste eest. Pingelõdvendus – Pärast Stalini surma 1953 tekkis lootus et USA ja NL suhted võivad paraneda
Rahuoperatsioonide keskus Operatiivüksused ((6 territoriaaljalaväepataljoni, 5 luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad , 120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja õhutõrje raketisüsteemid. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe välja-õppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide läbiviimiseks
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsam...
How does the United States influence Estonia? The United States of America is one of the most influential countries in the world. Its’ influence can be seen even in Estonia. Estonian national security is built upon being a member of NATO and it is dependent on Article 5. Therefore, it is important for us to be in good political relations with America because it is the most influential member of the organization. To stay in good terms some of our political decisions might be affected by the United States, however, it will stay out of the public view. Although Estonia is not directly dependant on America economically but as the United States’ economy has an effect on the global economy, we are bound to be influenced indirectly.
rahvus kahanenud, mitte kasvanud, et kakskümmend aastat hiljem on meil riigiametnikke, kes saavad saavad Eesti vaesust arvestades arusaamatult astronoomilist palka ja et kakskümmend viis aastat peale öölaulupidusid näeme, kuidas meie oma rahvuskaaslaste juhtimisel hävitatakse meie rahvuskultuuri, haridussüsteemi ja kogu riiki katvat avalike teenuste võrgustikku. Valitsev klikk on kõige selle juures aga nagu ära kaetatud ja oskab öelda ainult üht: Euroopa Liit, NATO.´´ Mart Helme on oma kirjutuses selgelt ära öelnud, et Eesti riigi juhtkond ei näe oma ninaesisest kaugemale ja rahvas on tänu sellele vaesuses, viletsuses ja võitlevad igapäevaselt toimetulekuga. President rääkis oma kõnes, et me peaks rohkem üksteisest hoolima ja üksteist rohkem sallima ning siinkohal on mul mõttes järgmine mõte: Kas president ei saa aru, et kui riigis pole heaolu pole ka sallivust, inimesed ei saagi sallida kedagi, kes saab sinust rohkem palka, sõidab
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, ...
Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole narkomaan enamasti võimeline riigile makse maksma aga siiski vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategijatega. Võimalikest ohtudest rääkides on ka muidugi sõda ja sõjaline tegevus suur julgeolekurisk, aga seda võib vältida või lihtsalt vähem karta kui teisi ohte, sest suurt osa eesti julgeolekus määravad kindlasti Euroopa Liit ja NATO. Tänu sellele, et Eesti on NATOs kaitseb meid ka USA nagu ütles President Obama oma külaskäigul Tallinnas. Muidugi ka Eesti enda riigikaitsel on suur osa Eesti julgeoleku tagamisel Riigikaitse tagab valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse. Eesti julgeolek saab kindlalt järk-järgult paremaks ja tugevamaks, Eesti on alles noor riik ja Eestil on veel palju ruumi areneda
Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud otseses sõjategevuses, kuid üritati üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna (võidurelvastumine, poliitiline ülekaal EU-s) Trumani dokt. - seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade tahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (kommunismi vastu). Marshalli pl. - abiandmisplaan sõjas kannatada saanud riikidele. 1948-52 andis USA 17. EU riigile 13 miljardit $. Raudne eesriie NL eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muust maailmast RE-ga, tõkestades sedasi nende läbikäimist lääneriikidega. Neutr riigid: Soome, Rootsi, Sveits, Jugoslaavia, Austria NATO asutajad: 1949: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus...
9) Varssavi ülestõus- 1.aug.-2.okt. 1944a. Varssavis toimunud Saksa okupatsioonivõimu vastane ülestõus. Saksa väeosad surusid Punaarmee toetuseta jäänud ülestõusu maha, suur osa Varssavist hävis ja linnaosa elanikkond hävitati. 10) Tuumapommide viskamine- 6.aug. ja 9.aug. 1945 a. Jaapani kapituleerumine. II maailmasõda lõpeb. 11) C. de Gaulle- Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, hiljem valiti Prantsusmaa presidentiks. D.Eisenhower- USA 34. president. Esimene NATO ülemjuhataja. M.Petaine- Prantsusmaa riigipea II maailmasõja ajal. M.Mannerhelm- Talvesõja ajal Soome kaitsejõudude juhataha, 1944. a. sai presidentiks. F.D.Roosevelt- valiti neljal korral presidendiks. Peale börsikrahhi viis läbi mitmeid muudatusi (Uus Kurss), et olukord kontrolli alla saada. 12) Välksõjastrateegia- 1) Prantsusmaa ja Saksamaa ei olnud 1940. a. sõjaks valmis. 2) Ühendatud koostöö lennuväe ja maavägede vahel. 3)
eesmärk oli päästa kohalik ajalehetööstus. Pakett koosnes riigi reklaamikampaaniate mahu kahekordistamist, sotsiaalmaksu vähendamist kojukandega tegelevatele töötajatele ning postikuludu tõusu edasilükkamist. Valitsus kehtestas võimaluse 18-aastastele tellida omale vabal valikul aastaks üks väljaanne tasuta. ("Eesti Päevaleht'' 25.01.2009) Kevadel andis parlamendi alamkoda oma õnnistuse presidendi kavale allutada Prantsuse relvajõud taas NATO ühendatud juhtimisele. Nicolas Sarkozy ei soovinud otsust ainuisikuliselt teha, vaid saatis asja parlamendi ette. Alamkoja rahvusassamblee liikmetest 329 oli hääletusel lõpuks NATO ühise juhtimise alla pöördumise poolt ning 238 vastu. ("Eesti Päevaleht'' 18.03.2009) Valitsus hakkas riigi uut imagokampaaniat toetama ja jagas turismisektorile tänapäevastamiseks rohkem raha, sest 2008. aastal külastas Prantsusmaad 79,3 miljonit turisti,
Kool Hispaania kodusõda Ajaloo referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Koht ja aasta Sissejuhatus Hispaania oli kõrvale jäänud Esimesest maailmasõjast ja hiljem ka Teisest, tema kodusõda (1936-1939) peetakse aga ka fasismi ja sotsialismi vaheliseks võitluseks, millest edu saavutas esimene nimetatuist ning uueks diktaatoriks sai Francisco Franco (1892 -1975). Kuid 1975. aastal, kui Franco suri, taastusid ka monarhia ja demokraatia. Vahepeal toimus aga nii maailmas kui ka Hispaanias palju muudatusi - lääneriikid boikoteerisid Hispaaniat ega võtnud teda NATO-sse, kuna võimul oli diktaator. Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu paljud kohalikud ka lahkusid teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, et leida paremaid t...
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
10) Hirohito- Jaapani keiser II maailmasõja ajal, keda usuti olevat jumala staatusest. 11) Akihito- Jaapani 125. keiser, kes on ka praegune keiser, kelle põhiülesanne on esindus. 12) Paasikivi- Soome NL-meelne president. 13) Kekkonen- Soome NL-meelne president, külastas ka Eestit. 3. Daatumid: 1) F.D. Roosevelt 1933-1945 2) Harry Truman 1945-1953 Külma sõja algus, Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, Korea sõda, Berliini blokaad 3) Dwight Eisenhower 1953-1961, Berliini kriis, Suessi kriis 4) John Fitzgerald Kennedy 1961-1963, Kuuba kriis, Berliini müür. 5) Lyndon B. Johnson 1963-1969, Vietnami sõja algus,(doominoteooria) 6) Richard Nixon 1969-1974, Vietnami sõja lõppemine, Pinge lõdvendus 7) G. Ford 1974-1977, Pinge lõdvendus 8) Jimmy Carter 1977-1981, Pinge lõdvendus 9) Ronald Reagan 1981-1989, Tähtede sõja programm, külma sõja
Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll) 4. Segane liikmeskond 5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine) Ajalooline regionaliseerumine – 4 tsivilisatsiooni: Euroopa, Lähis-Ida, India, Hiina Regionaalseid organisatsioone: 1908: Organization of American States (Ameerika Riikide Organisatsioon) 1949: NATO 1967: Association of Southeast Asian Nations (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) 2002: African Union (Aafrika Ühendus) Regionaalsed organisatsioonid. Euroopa näide: Council of Europe (CoE), Energy Community, European Free Trade Association (EFTA), European Patent Organisation (EPO), European Organisation for the Safety of Air Navigation (EUROCONTROL), Europol (EL küll) NAFTA – leping! North American Free Trade Agreement, Kaubandusühendus (vabakaubandus), 1994
Kuna NSVL oli samuti alustanud tuumapommi ehitamist ja testisid esimest tuumapommi 1949. aastal, siis selle tasakaaluks Truman teatas, et USA testib esimest vesinikpommi 1953. aastal. 1950. aastal algas Korea sõda ja Truman nõudis ÜRO-l sekkuda. ÜRO saatis väed koreasse. Augustis läksid USA sõjavägi Lõuna-Koreale appi, samas Truman ei tahtnud väga agressiivselt rünnata, sest ei tahtnud konflikti Nõukogude Liiduga. Korea sõjas hukkus üle 30 000 USA sõduri. Truman samuti toetas NATO loomist, mis võimaldaks sõjalist koostööd Kanada ja Euroopa riikidega, mis ei olnud NSVL mõjusfääris. NATO eesmärk oli peatada NSVL laienemist ja tugevdada Euroopa julgeolekut. Suhted Hiinaga polnud head, Truman tahtis suhteid paranda, aga Mao Zedong seda ei soovinud. 1950. aasta juunis otsustas Truman saata mereväe Taiwani, et konflikt ei eskaleeruks Hiina Rahvavabariigi ja Hiina Vabariigi(Taiwan) vahel. Truman otsustas 1948. aastal muuta kodanikuõigusi. Ta muutis
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgest...
Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. Loodi vastukaaluks NATO-le.
Enim aidati Inglismaad, Prantsusmaad, Itaaliat, Lääne-Saksamaad. Soome aga ka keeldus abist. Riikide liitude ehk blokkide kujunemine: Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999
● Vabad kohalikud valimised ● Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele ● 1946.a. USA ja GB ühendasid majanduslikult oma tsoonid, peagi ühines PRM ● Võeti vastu abi Marshalli plaaniga ● 21.juuni 1948 rahareform Põhjus – NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne rahareformi laiendamine soov 1948.a. 25.juuni algas Nõukogude Liidu poolt Lääne Berliini blokaad USA ja GB õhusild ● Aprillis 1949.a. loodi NATO ● 12.mail 1949.a . lõpetas NSVLiit blokaadi ● Tulemus – Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu ● 23.mail 1949.a . võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus ● 7.oktoobril 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud Põhjus – soov seista vastu NSVLiidu ä tkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad Asutati aprillis 1949.a
* USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. * NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks: 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik. 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi. 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni.
NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise
õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Samuti oli Lennart Meri terve elu tihedalt Soomega seotud. Minu hinnang: Mina arvan, et Lennart Meri oli tark ja haritud mees ning üks parimaid presidente, keda Eestile tahta. Lennart Meri on ehtne näide, kuidas NSV-liidus peab läbi lööma ning oma unistused täita.
Kõik riigid pingutavad selle nimel, et inimestel oleks tagatud turvalisus ning üleüldine heaolu. Turvalisuse all mõeldakse nii riigisiseste kui ka välisriikidega konfliktide vältimist, kuritegevuse ja ohtude vastu võitlemist, terrorismi puudumist, inimeste õiguste kaitsmist, võimaluste pakkumist ja õigusriigi kehtestamist. Turvalisuse alla käib ka liitumine erinevate suurte organisatsioonidega, näiteks ÜRO, NATO, Euroopa Liit või UNICEF. Iga riik on erinev oma tunnuste poolest. Üheks tunnuseks on ka näiteks rikkus. Rikkus on kahepoolne asi, see on nii vaimne kui ka materiaalne. Riigi majandusel läheb hästi, kui töökohti on palju ning investeeritakse ka tehnoloogiasse. Inimesed on ostuvõimelised, kui neil on stabiilne töökoht. Vaimne rikkus on oluline inimestele selle jaoks, et teha õigeid otsuseid.
Vastus Afganistani Afganistani sõda Sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine Liitlastel on 130,386 sõdurit Afganistanis USA ja NATO juhitavad liitlasväed on Afganistanis kümne aastaga kaotanud langenutena 2753 sõjaväelast ja valmistuvad organiseeritud taandumiseks ehk võimu täielikuks üleandmiseks Afganistani jõududele smah ibn Ldin smah ibn Ldin oli prominentse Saudi Araabia ibn Ldini perekonna liige ja terroriorganisatsiooni Al-Q`idah' asutaja. Ta oli enim tuntud tänu oma väidetavale osalusele 11. septembri terrirorirünnakutes Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele Ameerika
go to school/work and listen to the radio which, surprise surprise, plays us American music. Luckily we have not caught up with the obesity problem that they have. Although we are getting there already. Besides the Americanization, United States of America has a remarkable army. United States is one on the leading countries in terms of warcraft. And in that we unfortunately very much depend on them. Estonian national security is built up on being a member of NATO and the Article 5. Even now, American warplanes are in Ämari air base, showing that "the great United State of America has the back of the small Estonia". It is true that every morning we could wake up with the news that Russian tanks have crossed the border violently and that we no longer have our independence but the question is that will the United States actually be there for us in that case or will they trade us once again like after WW2.
go to school/work and listen to the radio which, surprise surprise, plays us American music. Luckily we have not caught up with the obesity problem that they have. Although we are getting there already. Besides the Americanization, United States of America has a remarkable army. United States is one on the leading countries in terms of warcraft. And in that we unfortunately very much depend on them. Estonian national security is built up on being a member of NATO and the Article 5. Even now, American warplanes are in Ämari air base, showing that "the great United State of America has the back of the small Estonia". It is true that every morning we could wake up with the news that Russian tanks have crossed the border violently and that we no longer have our independence but the question is that will the United States actually be there for us in that case or will they trade us once again like after WW2.
Sooviti luua ühest küljest klassikaline valitsuste esindajatest koosnev rahvusvaheline organisatsioon ja teisest küljest parlamendisaadikute poliitiline foorum. Need kaks lähenemist põimusid ja ENi põhikirja alusel tegutsevadki nii ministrite komitee kui ka parlamentaarne assamblee. Võimalusest ühendada valitsuste- ja parlamentidevaheline koostöö võtsid hiljem eeskuju nii EL, OSCE kui ka NATO. Alates organisatsiooni loomisest on kümne asutajaliikmega (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik) ühinenud peaaegu kõik Euroopa riigid. EN oli üks esimesi rahvusvahelisi institutsioone, kes avas pärast Berliini müüri langemist oma uksed Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele. Olles muutunud poliitilisest üha enam õigusorganisatsiooniks, on EN siiani eesrinnas uute
Tänapäeva Eesti rõõmud ja mured Maailmas ei ole olemas ideaalset riiki, mis rahuldaks kõigi selle riigi elanikke. Nii ei ole ka Eesti perfektne riik, kus elada, aga siin on palju positiivset, mis hoiab meie Eesti Vabariiki koos lisaks meile kui Eesti riigi elanikud. Eesti riigi üheks suurimaks trumbiks on meie e-lahendused. Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtuni...
Eestis elamise head ja vead Tihti kuuleme meediast, kuidas inimesed lähevad välismaale elama, kuna siinne elu pole piisavalt hea. Samas on ikkagi palju ka neid inimesi, kes on Eesti eluoluga rahul ja siit mitte mingil juhul lahkuda ei taha. Sellest tulenevalt küsin endalt, mis on minu jaoks Eestis hea ja mis halb. Eestis on turvaline elada. Meil ei ole vaja karta suuri looduskatastroofe. Siin ei ole suuri maavärinaid ega hiiglaslikke tsunamisid. Samal ajal kui näiteks Jaapanis toimus 2011. aastal maavärin, millele järgnes hiidlaine ning mis nõudis rohkem kui 19 tuhande inimese elu. Looduskatastroofide kõrval ei pea me ka kartma, et keegi meile sõja kuulutaks, kuna sellisel juhul saabuks abi NATO-st. Geograafiliselt hea asukoha ja välise abi tõttu võime ennast Eestis turvaliselt tunda. Eestis on sõnavabadus. Me kõik võime avaldada oma arvamust ja arutleda erinevate teemade üle, mis kõigis r...
Saksa kultuur Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Pindala on 357 111,91 km², riigikeel(ed) on saksa keel, rahvaarv 80 327 900 milj. ja rahaühik on euro...
aastal sõlmitud vabakaubandusleping. ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia , Eesti, Läti, Leedu. NATO: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Albaania ja Horvaatia. WTO: Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IFU:Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon.
mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põhinõuet, milleks on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Nendele pöörati kohe peale iseseisvumist rõhk, et Eesti sulanduks kiiremini läänemaailmaga. See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit tunnustanud ja omaks võtnud nii Euroopa Liit, NATO, Schengen, kui muud liidud. Täieliku liberaalse demokraatia riigi tunnuseks on näiteks olla õigusriik ja kõigi elanike võrdsus seaduse ees. Heaks näiteks selle toimimisest on kasvõi poliitikute Edgar Savisaare hiljuti määratud trahv maksude maksmata jätmise eest, või kasvõi Villu Reiljani taandamine ja karistamine seoses altkäemaksuga aasta eest. Eesti parlament, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, seega kellelgi neist ei ole liiga palju võimu
peatükis. Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918). Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida kontrolli Eesti (maismaa, territoriaalvete, õhuruumi) üle, osaleda rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe juhatajale allub kaitseväe peainspektor ja Kaitsejõudude Peastaap, ning see omakorda peastaabi ülemale. Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile alluvad kaitseväe juhatajale keskalluvusega asutused; näiteks: Kaitseväe Logistikakeskus, Luurepataljon ja kaitseväe õppeasutused. Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe
Probleemid kodumaa ühiskonnas Viimase kümnendi jooksul on meie kodumaal nii mõndagi muutunud. Me oleme astunud nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeteks, võtnud kasutusele ühisraha Euro ning meil on võimalus reisida Euroopa Liidu piires viisavabalt. Nüüdseks on eestlased juba Euroopa ühisrahaga harjunud. Euro tulek tegi küll tunduvamalt lihtsamaks rahvusvaheliste arvelduste tegemise, kuid tavainimese elu muutub järk-järgult vaid kallimaks. Samal ajal, kui hinnad tõusevad, säilitavad palgad oma ,,endise kuju". Ega siis ilma
Probleemiks muutus paljude sõdurite töö puudus. Paljud sõdurid läksid ülikooli. Korraldas süjatööstuse ümber vastavalt rahuaja vajadustele ehk rekonversioon. Kardeti et langeb inimeste ostujõud. Välkispoliitika: 1947 Rio de Janeiro leping - vastastikuse abistamise leping ladina-ameerika riikidega. 1947 Trumani Doktriin ehk "Pidurdamis doktriin." 1948-1952 Marshali plaan - euroopa riikidele, keda ähvardab kommunism, abi osutamine. Loobuti isolatsionismist. 1949 - NATO loomine. Esimne rahuajal loodud sõjaline riikide ühendus. Selline välispoliitiline suund ei olnud tõhus, sest 1949 vapustas ameerikat kaks pommi: Nõukogude Liit sai tuumapommi ja Hiinast sai kommunistlik riik. Sellele otsiti süüdlasi: USA senaator MacCarthy arvas, et selles on süüdi USAs elavad kommunistid. Algas makartism - nõiajaht kommunistidele. Chaplin tegi sellest filmi "Kuningas New Yourgis." Olukord sarnanes Stalini isikukultusele. 4.6.2 EISENHOWER 1953-1961 Vabariiklane.
Väidetavalt kukkus üks lennukitest ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). Peep Reimer 1.3. USA välispoliitika: · Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940-ndate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949.a.) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide / NSVL rünnaku alla. Aktiivne osalemine Korea sõjas (1950.a.-1953.a.), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea.
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi
Põhilised tippkohtumised. 5. Euroopa Kohus. Kontrollikojas kontrollitakse EL raha kasutamist. Praegu seal Juhan Parts. Juncer- EL Komisjoni president. Donald Tusk- EL president. Plussid: hetkel Eesti EL eesistuja- paljud nõupidamised Eestis, juhib tööd. Kultuurikatlas kokkusaamine. Kaasarääkimise EL puudutavates küsimustes ja otsustes. EL abi: rahastusfondid. Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, asjaajamine pikk ja keerukas, teiste EL riikide aitamine.(Kreeka võlgade tasumine) 24. NATO kujunemine, tegevus ja liikmesriigid. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja Atlandi lepingu alusel. Peakorter asub Brüsselis. Praegu juhib NATOt NATO peasekretär Jens Stolenberg. NATO liikmeid on kokku 29. Põhiliseks eesmärgiks on kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja
1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus 1948 Iisreli riigi loomine 1949 NATO rajamine, SLVSDV Saksa lagunemine 1949 Saksa lõhenem. 195053 Korea sõda 1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu http://www.abiks.pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis 196669 kultuurirevolutsioon Hiinas
Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi ...
Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demokraatlikud riigid mõistsid, et tuleb üles kaaluda Moskva jõud. Nad hakkasid otsima liitlasi ja moodustama erinevaid liite. Selle tulemusel tekkis ÜRO (1945), mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. 1949. aastal kinnitati Põhja- Atlandi pakt, mille tulemusel tekkis NATO, mis pidi samuti tagama rahvusvahelise julgeoleku ning stabiilsuse. Ma arvan, et just need liidud aitasid vältida NSVL-i täielikku mõjuvõimu, sest ÜRO osales Korea ja Vietnami sõjas. Ilma ÜRO sekkumiseta oleks ka Lõuna-Korea arvatavasti kommunistlik. Võitlus toimus ka ideoloogiliselt. NSVL soovis, et kogu maailmas valitseks kommunism. Kommunistlikuks muutus 1949. aastal Hiina Rahvavabariik. Põhja-Koreas loodi sotsialistlik riik kommunistlik reziim
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle.
Avangardism(1945-1970) *elektronmuusika *J.Cage *1945- San Franciscos Avangard eesrindlik, *aleatoorika *P.Boulez kirjutas 50 riiki alla ÜRO Avangardis juhtiv *performance *K.Stockhause asutamise hartale. m Kunstis (muusikas) - -n *1949 NATO rõhutatult uut taotlev, asutamine eksperimenteeriv suund, Nt.J.Cage "Water *1964 esimest korda mis haarab stiililt väga music" siirdati inimesele looma erinevat. Eesmärgiks: elund vabastada klassikalistest normidest Jaanika Soom 9B
Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Riiki arengutase Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse OSCE Euroopa kosmoseagentuur ÜRO Euroopa Liit NATO WTO ja teised Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise
Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NATO, VLO, Eisenhoweri doktriin, Hallsteini doktriin, raudne eesriie, Praha kevad, Brežnevi doktriin, doominoteooria, uus idapoliitika, SRP-1, SRP-2, Euroopa julgeoleku- ja koostöö- nõupidamine, Tähesõdade programm
Aastal 2001, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks Aastal 2005 sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[2] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.[3] HARIDUS Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas 1953 Tartu Ülikooli diplom cum laude; eriala: ajalugu AMETIKOHAD 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
