Lennart meri (0)

Lennart Meri
Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati pere Siberisse. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Varasematest eluraskustest hoolimata suutis Meri perekond ellu jääda ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude . Lennart Meri on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama.
Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Nimelt teda paelusid väikerahvaste kultuurid ja Siberi avastamine. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud mitmesse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film " Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks.
Lennart Meri nimetati 12. Aprillil 1990 välisministriks. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi ta pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks.
Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. Ta valdas suurepäraselt saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.
Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust ta pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta teine abikaasa Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri suundus 1987. aastal Kanadasse. Lennart Meril on kolm last ja neli lapselast: pojad Mart ja Kristjan ning tütar Tuule.
Lennart Meri suri 14. märtsil 2006 peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu, ta on maetud Metsakalmistule. 29. märtsil 2009 nimetati Tallinna Lennujaam ümber Lennart Meri Tallinna lennujaamaks. Lennart Meri saab nimetada kindlasti läbiaegade kõige meeldejäävamaks Eesti presidendiks.