suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus
summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. · Hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide koguse kindlakstegemiseks kasutatakse erinevaid meetodid. Meie töös me kasutame kompleksomeetrilist meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus , mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleks. Reaktiiv täidab 2 rolli: 1) tänu aluselisele keskonnale inaktiveerib ta invertaasi, 2) tagab taandavate suhkrute määramiseks vajalikuleeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi · Tindlal ajahetkel võetud proov viiakse komplekslahusse. Keemistemperaturil Cu- ioonid moodustavad Cu2O, nis eraldub punase sademena. Lahuses jääb aga triloon-B(ekvivalentses koguses). Järgmisel etapil tiitrimise teel määratakse vabastanud Triloon B koguse. Tiitrimiseks kasutatakse 0,02M vasksulfiidi lahust. Cu(II ) ioonid reageeruvad Triloon B-ga ja tekkib
uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi (taandavad) summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Lühidalt, oma sõnadega kirjutada, millel baseerub antud katses kompleksomeetriline meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi, mis toimib invertaasile inaktiveerivalt (see lõpetab ensüümireaktsiooni) ning tagab ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku aluselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Hiljem (keetmisel) taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks (suhkrute toimel), Cu 2O eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mille koguse saab määrata tiitrimise teel vasksulfaadi lahusega, kui vabanenud triloon B komplekseerub uuesti vasega (on märgatav mureksiidi värvuse muutuse tõttu). Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine
Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii: Sellele järgneb triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M CuSO4 lahust. Tiitrimisel komplekseerub triloon B Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimist saab kindlaks määrata indikaator mureksiidi värvuse muutumise järgi.
Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse Kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Vask(II)-triloon B kompleks täidab vaadeldava meetodi puhul kahesugust rolli: · tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile, mille pHopt 4,8, inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. · tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)- triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut BIOKATALÜÜS 3.3. GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Juhendaja: Tiina Randla Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Gox-i süstemaatiline nimetus näitab, et ta katalüüsib , D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. FAD seab glükoosi molekuli kaks vesiniku aatomit, redutseerib FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldab lahustunult reaktsioonikeskkonnas.
Paindetugevuse määramise aparaat. Terasplaadid asetati hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi, segati, kallati silindrisse ning kergitati silinder kiire liigutusega, mille järel mõõdeti laialivalgunud kipsisegu diameeter. Katse õnnestus, kui tulemus jäi vahemikku 180+-5 mm. 4.3 Tardumisaja määramiseks kasutati Vicat`i aparaati. Segu segati normaalkonsistentsile vastavalt, mille järel valati see silindrikesse
Aururõhu määramine Üliõpilased: Juhendaja: Rivo Rannaveski, doktorant Õpperühm: EACB Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2018 Töö eesmärk Praktiliste mõõtmiste tulemuste saamine ning mõõdetud tulemuste võrdlus teoreetiliste tulemustega. Mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja tekkivate mõõtemääramatuste võimalike põhjuste hindamine. Katseseadme skeem Joonis 1. Katseseade ERAVAP aine aururõhu määramiseks Kasutatav standard ja mõõtemetoodika Kasutasime standardit ASTM D6378 Curve, kuna selle meetodi puhul ei ole vaja proovi eelnevalt prepareerida. Standard töötab kolmekordse paisumise meetodiga ning mõõdab iga paisumise puhul rõhku, mida kasutab aine või segu aururõhu määramiseks. Katseandmed Ained: etüülbenseen 17,7558 g isobutanool 19,5579 g Kokku 37,3137 g Meetod: ASTM D6378 Curve
· Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid · Haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas · Võib esineda hemorraagi- lise sisuga ville · Valutundlikkus puudub · Ei parane konservatiivse raviga IV astme põletus · Kahjustunud on fastsia ja subfastsiaalsed koed · Kõigesagedamini esineb IV astme põletusi elektrikahjustuste korral Põletushaavade suuruse määramine Põletushaavade ulatuse määramiseks · "9" reegel-on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava ulatuse esmaseks määramiseks nt. kiirabi tingimustes · Labakäe reegel rakendatav ambulatoorses praktikas Labakäsi 1% lapsel / 1% täiskasvanul Pea 19 / 9% Ülajäse 9,5 / 9% Ülakeha 32 / 36% Alajäse 15 / 18% · Lund-Browderi skeem täpne haavade skeem vajalik haige hospitaliseerimisel PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA · Põletikumediaatorite vabanemisega on seotud nii lokaalne kui kogu organismi haarav põletiku reaktsioon
6. Tiitrimeetria tüübid. volumeetriline tiitrimeetria: registreeritakse titrandi ruumala, mis kulub reaktsiooniks analüüsitava ainega; gravimeetriline tiitrimeetria: registreeritakse titrandi kaal; kulonomeetriline tiitrimeetria: registreeritakse aega või voolutugevust, mis on vajalik analüüsitava aine oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. 7. Tiitrimeetria põhimõisted Standardlahus Titrant ehk standardlahus peab olema kindla koostise ja kontsentratsiooniga Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine tiitrimise ekvivalentpunkt Punkt, kus titranti on lisatud ekvivalentses koguses analüüsitava ainega Näiteks kloriidide määramine 0,005 ekvivalendi kloriidioonide täielikuks reaktsiooniks on vaja 50 ml 0,1 N AgNO3 tiitrimise lõpp-punkt lõpp-punkti määramiseks on nõutav tiitrimiseks kulunud titrandi ruumala; Ideaalsel juhul ekvivalentpunkt = lõpp-punkt; Tavaliselt ei lange kokku Põhjustab tiitrimisviga - ületiitrimist
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus?
liikumine ja käiale veel radiaalettenihe Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Summaarne lõikejõud treimisel jagatakse tavaliselt 3 koordinaattelje suunalisteks komponentideks. Kõige suurem neist on järgmine komponent ja tema väärtust on vaja teada: Vali üks: a. radiaalsuunaline komponent Ft või Fy, pingi ajami mootori võimsuse määramiseks b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks c. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks d. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
rakenduste allikaid veendumaks, et need on ohutud. www.goog.le.com, www.google.com Lubage tundmatute allikate rakenduste installimised vaid juhul, kui kavatsete oma rakendused väga hoolikalt üle vaadata. Kui saate uue telefoni ja annate vana ära, siis tehke vanale telefonile kindlasti tehaseseadete lähtestamine, et kõik oma isikuandmed kustutada. Kui telefon läheb kaotsi, andke sellest kohe teada ja tehke koostööd oma teenusepakkuja või politseiga telefoni asukoha määramiseks. Muutke nende võrgukontode paroolid, millele telefonist juurde pääseb. Lubage vaid nende rakenduste automaatsed värskendused, mida usaldate. Tänan kuulamast! Tänan kuulamast!
killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva sõelutakse ning osa, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Killustiku puhul anuma suuruse valik sõltub tera ülemisest mõõtmest
1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Suuremat täpsust nõudvatel töödel(nt polügonomeetria) oli kasutatav Bosshardt-Zeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925. Selle pikksilma objektiivi ette paigutati optiliste kiilude abil tekitatud kahekordse kujutisega kaugusmõõturi otsik, mis kompenseerib automaatselt pikksilma kaldest tingitud vea joonepikkuse lugemil. Joonepikkuse mõõtmiseks kasutati erilist horisontaalset mõõtelatti, kõrguskasvu määramiseks aga erilist tangensskaalat. Selliste, nn kahekordse kujutisega tahhümeetrite mõõtmistäpsus oli 1/300-1/60000 ( täpsem kui tavalise teraslindiga mõõtes).[1] 5 Joonis 4 - Autoreduktsioontahhümeeter Dahlta [1] 6 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL
Rõivaste markeerimine ehk kokkuleppeliste numbritega märkimine Rõiva suurusnumbri määramiseks mõõdetakse figuurilt 3 põhilist ümbermõõtu: a) üle rinna kõrgema koha b) ümber vöö kõige peenma koha ( ei asu seal , kus püksivärvel, vaid nabast kõrge- mal) c) ümber puusa kõige laiema koha ( mõõdulint puudutab ka reie ülaosa, st. mõõta tuleks suhteliselt madalalt) Sobiva suurusnumbri määramiseks, tuleks saadud mõõdud sobitada tabelisse. Tabelit võib leida ostumüügi kataloogidest, samuti peaks see olema välja pandud valmisrõivaste kauplustes. Meie vaatame lähemalt tabelit, kus numbriteks on näiteks 34, 36, 38, 40 jne. Tuleb tuttav ette! Tegelikult ongi see põhikooli õmblustunni kordamine. Kuid müügil on ka teistsuguste numbritega rõivaid. Näiteks 17, 18, 19, 20 jne. Tavapärane suurusnumber on jagatud 2-ga
dokumendihalduse poliitikad ja vastused Dokumendihaldus on üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad toimingud. Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumentide loetelu on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks koostatud loetelu. Sari on liigitusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Plank on kilndla formaadiga trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid ja jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks Dokumendiliik on ühesuguse otstarbe ja rekvisiitidega dokumentide rühm Dokumendi elukäik - on dokumendiga tehtavad toimingud alates selle loomisest kuni
Suurust nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab, kui suure nurga võrra pöördub polarisatsioonitasand, kui valgus lainepikkusega läbib ühikulise kontsentratsiooniga ja ühikulise paksusega lahuse kihi, mille temperatuur on T . Käsiraamatutes antakse eripöörang tavaliselt naatriumi D-joone lainepikkusel ( = 589,3 nm ) ning temperatuuril T = 20 oC . Vastavat eripöörangut tähistatakse . Seega: Valemist on näha, et lahuse eripöörangu määramiseks on vaja teada lahuse kontsentratsiooni, lahusekihi paksust l ja polarisatsioonitasandi pöördenurka. Seetõttu reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab konstantne negatiivne piirväärtus. Pöördenurk sõltub eripöördest [eri], lahusekihi paksusest (toru pikkusest) l ja kontsentratsioonist c: = f([eri], l ,c). Meie katses l = 0,2m. Polarisatsioonitasandi
fruktofuranosiidide hüdrolüüsiraktsiooni, vabastadesneist molekule: Invertaas on inimese jaoks oluline seedeensüüm ning seda ensüümi produtseerivad pärmis, paljud taimed, hallitusseened ja ka mesilased.Sahharoos on looduses levinuim β-D-fruktofuranosiid, mis hüdrolüüsil annab β-D-fruktoosi ja α-D-glükoosi. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt: Invertaasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse sageli substraadina sahharoosi. Aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanevate suhkrute ( glükoosi ja fruktoosi) summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoos on teatavasti mittetaandav disahhariid, glükoos ja fruktoos aga taandavad monosahhariidid. Antud töös kasutasin glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerin vesiloodide mullid keskele ja registreerin kruvikute lugemid tabelisse. 4
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1 Töö pealkiri Soola integraalse lauhustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.03.2011 Joonis Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter TÖÖ ÜLESANNE Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel APARATUUR Lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või
Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödudes kuni kaalumiste tulemuste võrdsustumiseni. Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte Puidu kahanemine ja paisumine kaasneb seotud niiskuse muutumisega. Tänu puidu anisotroopsetele omadustele eri suundades on ka puidu kahanemise ja paisumise tegurid eri suundades erinevad
cm. Sagedus 949 MHz: Miinimumide vahe on x-telje puhul umbes 5 cm ja y-telje puhul samuti 5cm, kuigi graafik ei tundu väga korrapärane olevat. Kokkuvõte Mõõtsin väljatugevust 2 oluliselt erineva sageduse puhul ja joonistasin graafikud mõõtetulemuste põhjal. Kõrgema, 949 MHz sageduse puhul olid võimsuse miinimumid tunduvalt väiksemad kui 89,8 MHz puhul, kuigi nende täpsemaks määramiseks oleks vaja olnud mõõta väiksemate vahedega. 3
heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4.Katsemetoodikad 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] W niiskussisaldus [%] 4.2 Tiheduse määramine
Kinemaatikamehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Mehhaanikaline liikuminekeha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja vältel Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suht liikumist uuritakse jäigalt kordinaat telgede süsteem, mida nim. tustsüsteemiks Kahe ajahetke vahet t=t t nim. ajavahemikuks Pidev joon,mille joonistab iikuv punkt, antud taustsüsteemi suhtes on punkti trajektoor Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim
I voolutugevus kogutakistusega. U elektromotoorjõud R vooluringi takistus r vooluallika sisetakistus Sisetakistus Sisetakistus on osa vooluringi takistusest. Sisetakistust märgitakse tavalise takisti tähisega elemendi tingmärgi juures. Ohmi seadusest Juhi takistus Takistuse mõõtmine Juhi takistuse määramiseks tuleb mõõta pinge juhi otstel ja voolutugevus vooluringis. Takisti Tänan tähelepanu eest! ©anmet.jg 2009
Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C. Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga: - vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min
Arvutused koos mõõtemääramatustega Takisti nr.1 Jrk nr 1 4,80 5,20 455,00 492,92 2,86 8,16 2 4,90 5,10 472,00 491,27 1,21 1,45 3 5,00 5,00 493,00 493,00 2,94 8,64 4 5,10 4,90 509,90 489,90 -0,16 0,02 5 5,20 4,80 526,00 485,54 -4,52 20,44 6 5,30 4,70 550,00 487,74 -2,32 5,40 Takisti nr.2 Jrk nr 1 4,80 5,20 708,00 767,00 -0,61 0,37 2 4,90 5,10 737,00 767,08 -0,53 0,28 3 5,00 5,00 768,00 768,00 0,39 0,15 4 5,10 4,90 799,90 768,53 0,92 0,85 5 5,20 4,80 832,00 768,00 0,39 0,15 6 5,30 4,70 865,00 767,08 -0,53 0,29 Takistid nr.1 ja nr.2 paralleelselt Jrk nr ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 19. oktoober 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 24 OT GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfäär...
meditsiinilist kuni radioaktiivsete jäätmete käitlejateni, sest arengukavas tuleb vaadelda väga erinevaid valdkondi. Arengukava koostamisel on vajalik eelnevalt teostada uuringud ja analüüsid arengukavas käsitlevatest probleemidest. Uuringute tulemused on sisendiks arengukava koostavale töögrupile. Taotletav summa 99 964.- krooni. 2. Välisõhu kaitse seaduse (RT I 2004, 43, 298) § 34 lõike 4 alusel kasutatakse lõhnaaine esinemise määramiseks välisõhus rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid. Välisõhu kaitse seaduse § 34 lõike 5 põhjal sätestab kasutatava meetodi keskkonnaminister määrusega. Keskkonnaministri määrus ,,Lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu" (RTL, 2004, 133, 2048) jõustus 17.10.2004 ning reguleerib ekspertrühma poolt kasutatavaid lõhnaaine esinemise määramise meetodeid. Projekti eesmärgiks on
o. lehe esimese kolmandiku lõppu, trükitakse töö täielik pealkiri. 3. Kohe pealkirja alla märgitakse töö liik (Referaat, Uurimistöö, Võistlustöö, Emakeele olümpiaaditöö vms.). 4. Tiitellehe teise kolmandiku lõppu, paremasse serva trükitakse autori ja juhendaja nimed. 5. Lehe alumisse serva trükitakse töö valmimise koht ja aasta. Kui töö kirjutamise ajal viibiti mitmes paigas, võib need kõik välja tuua või piirduda vaid ühe peamisega. Lõik Lõigu vahede määramiseks teeme nii: 1. Kõigepealt märgista tekst ära, seejärel ava menüü VORMING 2. Alammenüüst vali LÕIK 3. Avanevast aknakesest saadki määrata lõigu vahed. Tavalise teksti lõigu vahe on 0 (enne ja pärast vahede lahtris). Mida suurem on number, seda suuremad lõikude vahed on. Arvuti loeb lõiguks seda osa, mis jääb kahe ENTERI vahele Samast aknast saad ka tekstile ridade vahesid määrata. Seda nimetatakse rea sammu määramiseks. Reasammud klaviatuurilt:
metoodikad Töö alustuseks kaaluti tehnilisel kaalul u 300 ml korgiga varustatud kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Järgneva 7-8 min jooksul juhiti kolbi CO2 balloonist süsinikdioksiidi, misjärel kaaluti kolb uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. 2 Fikseeriti katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 118,32 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 118,53 g
KODUTÖÖ Olga Dalton 104493 IAPB11 Tallinn 2010 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number on 104493 Ühtede piirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 28DD194D Seega on ühtede piirkond f(x1,x2,x3,x4) = (1,2,4,8,9,13)1 Määramatuspiirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 2675BD7 Määramatuspiirkond on seega f(x1,x2,x3,x4) = (5,6,7,11) Seega on matriklinumbrile 104493 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1..x4) = (1,2,4,8,9,13)1 (5,6,7,11)_ 2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks.
Puu kõrguse mõõtmiseks märgiti maapinnal kaks punkti A ja B, mis asuvad puuga ühel sirgel ja on teineteisest 30 m kaugusel. Puu latv paistab neist punktidest vastavalt 28° ja 40° all. Leia puu kõrgus. Ülesanne 23. Puu kõrguse mõõtmiseks märgiti maapinnal kaks punkti A ja B, mis asuvad puuga ühel sirgel ja on teineteisest 9 m kaugusel. Puu latv paistab neist punktidest vastavalt 22° ja 32° all. Leia puu kõrgus. C Ülesanne 24. Jõe laiuse BD määramiseks märgiti BD sihis pikkus 11 AB = 30 m. Jõe teisel kaldal vee piiril kasvav puu DC paistab punktist A 28°nurga alla ja punktist B 40°nurga all. Kui lai on jõgi ja kui kõrge on puu? 28° 40° Ülesanne 25. Jõe laiuse BD määramiseks märgiti BD sihis A B D pikkus AB = 30 m
taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2. 3.3 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetegevuse määramiseks valmistati normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha, mõõtmetega 40x40x160 mm. Kolm proovikeha tardusid toatemperatuuril ja kolm tardusid 50oC juures. Proovikehade valmistamiseks võeti 1200 g kipsi, mis valati 20 sekundi vältel nõusse, millesse oli eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segati 60 sekundit ning valati vormidesse. Proovikehad kivinesid 7 ööpäeva. Paindetugevuse määramisel
Lahuse keemistemperatuuri tõus: Te Ta Ta0 Lahuse külmumistemperatuur: Vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist ning see on ka täpsem kui keemistemperatuur. Kasutatakse molaarmassi määramiseks. Lahuse külmumistemperatuuri langus: Tk Tk0 Tk Osmoos on lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk on lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. Poolläbilaskev membraan on õhukene vedel või tahke kile, mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. 1
Tundmatu tüve identifitseerimine 1. Makromorfoloogilised tunnused Visuaalselt hindasin tundmatu tüve kolooniaid, kui nad olid kasvanud kuus päeva toiteagaril toatemperatuuril. Tunnused Tundmatu tüvi Koloonia: kuju ümar profiil kerkinud, servajoon kumer konsistents sirge värvus limajas, läikiv valkjas 2. Rakulised omadused Gramreaktiivsuse määramiseks teostasin grami järgi värvimise. Kuigi mikroskoobis vaadates olid enamus lühikesed üksikud (agregeerumata) punased pulgad (etanool pesi kristallvioleti-joodi kompleksi välja), leidus ka osa lillaka tooniga rakke, kes olid samuti lühikesed üksikud pulgad. Täiendavalt tegin KOHi lüüsi testi, mis näitas, et tegemist on siiski gramnegatiivsete rakkudega (tekkis iseloomulik limajas konsistents). Tundmatu tüve liikuvuse uurimise jaoks kasutasin poolvedelat söödet (Hugh-Leifsoni
Vo = 351 : (1+0,002 · 25) = 334 m/s Käsiraamatus oli tegelik 1,40 ja vo 330 m/s 6. Järeldus Sellel temperatuuril on kiirus tegelikust kiirem kui käsiraamatus. ERITAKISTUS 1.Töö ülesanne Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused.Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus : (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul.
Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii: Sellele järgneb triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M CuSO4 lahust. Tiitrimisel komplekseerub triloon B Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimist saab kindlaks määrata indikaator mureksiidi värvuse muutumise järgi.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine
reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. See valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola. See reaktiiv täidab vaadeldava meetodi puhul kaht rolli: tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni; tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0.02M vasksulfaadi lahust
Kui alumine geel on tardunud valame vee välja, lisame ülemise geeli tuubi TEMED-it ja valame kahe klaasi vahele. Paneme kammi peale ja ootame, kuni geel tardub. · Kui geel on tardunud, võtame kammi ära ning saame kammi hammastesse oma proovid lisada. Lisame vanni Running puhvrit. · Kanname 10 µl proovi geelile, järjekorras: 1) Proov 1-kontrollproov 2) Proov 2-üleekspresseerunud valguga 3) Marker suuruse määramiseks 4) Proov 1 5) Proov 2 6) PSA kontsentratsiooni määramiseks 100 µg/µl 7) 250 µg/µl 8) 500 µg/µl · Teostame elektroforeesi tingimusel : 2 geeli 60mA, 45 min. Geel 1 2 M 1 2 100 250 500 · Pärast elektroforeesi toimumist võtame geeli välja ja lõikame ülemise osa ära. Alumise osa lõikame markeri keskelt pooleks- väiksem osa läheb immunoblotti ja suurem osa värvimiseks. Geeli värvimine
Maxwell-Cremona meetod sisejõudude määramiseks Maxwell-Cremona meetod on graafiline meetod, kus kõigepealt on tarvis teada sõrestiku koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame sise...
Kas sel puhul tekivad sageli primaarsed või sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. 3. Patoloogilised vasakukäelised: Isikud nõndanimetatud patoloogilise vasakukäelisusega. Nende puhul on juba sündimise ajal vasak ajupool haiguslikult häiritud. 4. Pseudovasakukäelised: Ümberõpetatud paremakäelised, üldiselt on see väga haruldane.Ka neil ilmnevad primaarsed ja sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. Testimismeetodid külgsuse määramiseks 1. Vaba vaatlus meetod Lihtsaid käelisus teste võivad lasteaias ja koolis läbi viia kasvatajad ja hooldajad ise hoolikalt tähele pannes, millise käega laps märku ananb, kumma käega ta ust lahtiteeb või akent avab, tuld lülitab või millise käega ta voolib. Selgitust annavad ka vaatlused seoses küsimustega ja kumba kätte võtab laps kruvikeeraja ja heegelnõela. Tähtis on jälgida kummas käes hoiab laps nuga ja
veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivalt [g] V- katsekeha ruumala [cm3] Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine katsetatud proovikehade katsetulemusest. 4.4 Soojusisolatsioonmaterjalide paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskel. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi Valem 3. Rp = ( 3Fl )/( 2bh2 ) [ kPa ] Rp katsekeha paindetugevus [ kPa ] F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega.
veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivalt [g] V- katsekeha ruumala [cm3] Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine katsetatud proovikehade katsetulemusest. 4.4 Soojusisolatsioonmaterjalide paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm (katset sooritades oli 253 mm). Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskel. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi Valem 3. Rp = ( 3Fl )/( 2bh2 ) [ kPa ] Rp katsekeha paindetugevus [ kPa ] F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kromatograafia Massispektromeetria Vedelate ja tahkete proovide ioniseerimiseks on teiste hulgas kasutusel elektropihustusionisatsioon (ESI leiutaja John Fenn) Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng). Seda meetodit kasutatakse osakeste molekulmasside määramiseks, proovi või molekuli elemendilise koostise määramiseks ning peptiidide või teiste keemiliste ühendite struktuuri välja selgitamiseks. Massispektromeetria põhimõte seisneb keemiliste ühendite ioniseerimises, et tekitada laetud molekulid või molekulide fragmendid, ning nende massi ja laengu suhte määramises. Sparkman, O. David (2000). Mass spectrometry desk reference. Pittsburgh: Global View Pub Fenn, J. B.; Mann, M.; Meng, C. K.; Wong, S. F.; Whitehouse, C. M. (1989). "Electrospray ionization for mass spectrometry of large biomolecules"
Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad kasutatakse topograafiliste kaartide koostamisel; võimaldab määrata mistahes punkti geograafilised koordinaadid ümber maakera tiirlevate satelliitide abil. 2. Geoloogiline ehitus Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida-Euroopa loodeosas, Fennoskandia kilbil. Kilp aluskord
1.2 Aerofotode pikikattuvus Pikkikatuvuse arvutamise valem: , kus on kattuva osa pikkus, l on aerofoto laius ja p on pikikattuvus. =61,3% 1.3 Aerofoto kaldenurk , siis aerofoto on horisontaalne; , siis aerofoto on plaaniline; , siis aerofoto on perspektiivne ehk kaldaerofoto; eelnevad aerofotod on tehtud lennukilt. , siis aerofoto on vertikaalne ja on tehtud maapealt kasutades fototeodoliiti või laserskännerit. Kaldenurga määramiseks kasutatakse ümarvesiloodi. Kaldenurga arvutamise valem: , kus on mulli kaugus ümarvesiloodi keskpunktist ja on jaotise vahe laius. , järelikult on tegu horisontaalse aerofotoga. 1.4 Aerofoto pöördenurk Aerofoto pöördenurk peab olema: . See nurk võetakse aerofoto keskpunkti ja ühe teise valitud punkti ja lennusuuna vahelt. Minu fotodel oli =. 2 Aerofoto pildistamise aeg Pildistamise aega vaadatakse aerofoto nurgas olevalt kellalt. Tabel 2.. Pildistamise aeg
Veredoonorlus Doonorlus on ülimalt oluline tegevus. Inimverd ei suuda miski täielikult asendada. Vere loovutamine on seega ainulaadne ja väga oluline abinõu, mis aitab päästa elusid. Seda nimetatakse veredoonorluseks. Prantsusmaal saab igal aastal vereülekandest abi 500 000 patsienti. Verevõtmise vahendid on steriilsed ja ühekordselt kasutatavad (süstlad, voolikud, kotid). Vereandmisega ei kaasne mingeid riske. Vere loovutamine :re loovutamine: Tegemist on kõige levinuma doonorlusviisiga, mis kestab 45 minutist 1 tunnini. Doonorilt võetakse 450 ml verd. Natuke verd võetakse ka analüüsimiseks ja kontrollimiseks. - Mehed võivad verd anda viis korda, naised aga kolm korda aastas. - Doonoriks võivad olla inimesed vanuses 1865 aastat. Eelmisest vereloovutusest peab olema möödunud vähemalt 8 nädalat. Kes saab/ei saa olla doonor? Kõigepealt tahetakse doonoriks võtta õde või venda ja tõenäosus et ta sobib doono...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
