1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna
mõju ruumi kaudu üksteisega ühenduses, seepärast on võimalikud mitmed erineva resonantssagedused. 8 õõnesresonaatoriga magnetronides kasutatakse π võnketüüpi laineid, mis annavad suurema võimsuse kui teised võimalikud võnketüübid (nt. 1/2π, 3/4π). + __--_ + ____--_ + ____--_ + ____--_ ____--_ π võnketüüpi lained Antenni – lainejuhtme seadmed. Magnetroni poolt genereeritud ülikõrgsageduslike signaalide edastamiseks kasutatakse kahejuhtmelist liini -koaksiaalkaablit ja ristkülikukujulise ristlõikega lainejuhte. Kahejuhtmeliseks liiniks nimetatakse süsteemi kahest teineteisest isoleeritud juhtmest, mille kaugus teineteisest on väiksem kui lainepikkus Δλ Δl Kahejuhtmeline liin Ülikõrgsagedusliku energia edastamisel mööda kahejuhtmelist liini tuleb
kasuliku signaalipinge ja mürapinge suhe väljundis võrdub ühega. Signaali ja müra minimaalne suurus sõltub vastuvõetava signaali liigist ja modulatsioonitüübist. Müra suhtes on kõige vähem kaitstud AM signaalid ja nende signaalide rahuldavaks vastuvõtuks peab elektromotoorsete jõudude suhe olema ES vähemalt 5...15( kordasuure m,14...24 dB ) . EM Sagedus- ja impulssmoduleeritud signaalid on häire- ja müravastase kaitse seisukohalt AM signaalide ees tunduvalt paremad ning häid tulemusi saadakse ES suhtega: 1...2( kordasuure m,0...6dB ) EM Vastuvõtja tundlikkuse ja selektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse järgmist plokkskeemi: A s e a n te n n C1 C2 R S ig n a a l i Rk
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul pe
(navigatsioon) või peale andmetöötlust (täpisnavigatsioon, geodeetilised tööd). Hetk on põhimõtteliselt näha kuus satelliiti. 3D kohamääranguks on vaja side vähemalt nelja satelliidiga. Maksimaalselt on nähtaval 12 satelliiti ja paremad vastuvõtjad suudavad neid kõiki jälgida. Vastuvõtjad jagatakse ühe- ja kahesageduslikeks. Ühesageduselised kasutavad L1 ja harilikult ainult C/A koodi. Kahesageduselised vaatlevad nii L1 kui L2 faaside vahesid, C/A ja P koodi ning signaalide Doppleri nihet (P- koodi ei saada otseselt vaid see rekonstrueeritakse). On kaasaskantavaid vastuvõtjaid kuid ka selliseid, mida saab paigaldada lennukitesse, laevadesse, autodesse, allveelaevadesse ja veoautodesse. Kasutuses on üle 100 erineva mudeli. Kaasaskantav vastuvõtja on umbes mobiiltelefoni suurune, kuid on ka väiksemaid. Mõõtmismeetodid Enne mõõtma asumist tuleb valida ülesannetele vastav mõõtmismeetod. Vastuvõtjate arvu järgi eristatakse nn. absoluutset
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
Kõik kommentaarid