Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine (3)

Q: Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Q: Kus kasutatakse kipssideaineid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Q: Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Q: Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Q: Millistes tingimustes võib neid kasutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
Kus kasutatakse kipssideaineid?
Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes?
Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele?
Millistes tingimustes võib neid kasutada?

Kipssideainete katsetamine

Töö eesmärk
Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine.

Katsetatud ehitusmaterjalid
Katses kasutati kipsi.

Töökäik
3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine
Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter . Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1.
3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine
Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat’ aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk . 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2.

Painde- ja survetugevuse määramine
Painde- ja survetegevuse määramiseks valmistati normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha , mõõtmetega 40x40x160 mm. Kolm proovikeha tardusid toatemperatuuril ja kolm tardusid 50oC juures. Proovikehade valmistamiseks võeti 1200 g kipsi, mis valati 20 sekundi vältel nõusse, millesse oli eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segati 60 sekundit ning valati vormidesse . Proovikehad kivinesid 7 ööpäeva. Paindetugevuse määramisel asetati proovikeha paindeseadme tugedele selliselt , et küljed, mis vormis olid vertikaalsed , asetsesid paindeseadme tugedel horisontaalselt . Tugedevaheline kaugus oli 100 mm. Paindetugevus arvutati valemiga (1).
Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1)
Rp – paindetugevus [N/mm2]
P – purustav jõud [N]
l – tugedevaheline laius [mm]
b – proovikeha laius [mm]
h – proovikeha kõrgus [mm]
Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille survepind oli 1600 mm2 (40x40 mm). Katsetamine toimus hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutati valemiga (2).
Rs=P/F0 (2)
Rs – survetugevus [N/mm2]
F0 – survepindala [mm2]
P – purustav jõud [N]
4. Katse tulemused
4.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine
Kipsi kaalutis 300 g
Tabel 4.1
Katse nr.
Vee hulk, % kipsi massist
Taignakoogi diameeter, cm
1
50
16
2
53
21,3
3
51
18,6
4.2 Tardumisaegade määramine
4.2.1 Katse algus 2.00
Tardumise algus 16.30
Tardumise lõpp 18.48
4.2.2 Tardumisajad: algus 14,5 min
lõpp 16,8 min
4.2.3 Taigna tardumise kulgu kujutav graafik
Graafik 4.2
4.3 Tugevusnäitajate määramine
Proovikehade vanus 7 ööpäeva
4.3.1 Paindetugevus
Tabel 4.2
Proovi-keha nr.
Proovikeha ristlõike mõõtmed, mm
Purustatav jõud, kN
Paindetugevus
Üksik
N/mm2
Keskmine
N/mm2
b
h
212-1
40
40
1,30
3,05
2,97
212-2
40
40
1,30
3,05
212-3
40
40
1,20
2,81
213-1
40
40
2,45
5,74
5,74
213-2
40
40
2,45
5,74
213-3
40
40
2,45
5,74
4.3.2 Survetugevus
Survepinna suurus – 1600 mm2.
Tabel 4.3
Proovikeha nr.
Kivistamis-tingimus
Purustav jõud, kN
Survetugevus
Üksik, N/mm2
Keskmine, N/mm2
212
20oC
6
3,75
3,86
6
3,75
6
3,75
6,5
4,06
7
4,38
5,5
3,44
213
50oC
26
16,25
15,63
19
11,88
26
16,25
24
15
25
15,63
24
15

Järeldus
Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks.
Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti.
Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril (2,79 N/mm2, 3,86 N/mm2). Sellest järeldub, et mida kõrgemal temperatuuril kips kivineb, seda tugevamaks ta muutub.

Vastused küsimustele

Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
Positiivseteks omadusteks on lihtne töödeldavus, vähe töökulu nõudev viimistlus , kergus, ei põle. Negatiivsed omadused on haprus , väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes.

Kus kasutatakse kipssideaineid?
Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel.

Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes?
Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega .

Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse.
Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained , mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult.

Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele?
See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb eemaldada, sest see jääb vabana kipsikivi pooridesse ja see võib hakata kipsikivi pehmendama.

Kas kipstooted on vees püsivad?
Kipstooted ei ole vees püsivad.

Millistes tingimustes võib neid kasutada?
Kipstooteid võib kasutada kuivades tingimustes. Ülemäärase õhuniiskuse eest peavad kipstooted olema kaitstud. Juba 60% suhtelise niiskuse juures algab pehmenemine.
5

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 366 allalaadimist

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine #1

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine #2

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine #3

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

366 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tondike22 Õppematerjali autor

Kipsi katsetamine

kipsi katsetamine kips Ehitusmaterjalid kipstooted

Sarnased õppematerjalid

docx

Kipssideainete katsetamine - 2 Kips labor 2020

1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine:  kipsi jahvatuspeenuse määramine  kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine  kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga  tugevuskatse proovikehade valmistamine  painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID:  Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID:  Nihik – täpsus 0,01 cm  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g  Stopper katseaja määramiseks  Vispel ja segamisnõu (kummipall)

Ehitusmaterjalid

odt

Kipssideainete protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid:

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1%. Katsetulemused näidatakse punktis 5. 1 . 1 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada ühtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi

Ehitusmaterjalid

docx

Kipssideainete katsetamine - Laboratoorne töö nr.2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid:  Ämbrid  Metallvormid  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g  Paindeseade  Suttardi viskosimeeter  Vispel  Elastne kauss (poolekslõigatud pall)  Vicat’ aparaat  Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Kipsi protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid:  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g  Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm  Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN  Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN  Nihik – täpsus 0,2mm  Stopper

Ehitusmaterjalid

docx

Kipssideainete katsetamine

1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid KIPS

KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali

Ehitusmaterjalid

pdf

kips EL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 2 2020/2021 Kips Rühm: EAEI31 Evelin Lass 192739 Tanel Tuisk 11. October 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ................................................................................................................. 3 2. Katsetatud materjalid .................................................................................................... 3 3. Kasutatud vahendid ..................................................................

Füüsika

Rohkem sarnaseid