Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut

Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr: 9
TO:
ELASTSUSMOODUL
Töö eesmärk:
Hooke `i seaduse rakendamine traadi materjali elastsusmooduli määramiseks tõmbedeformatsiooni kaudu
Töövahendid:
Uuritavast materjalist traat , indikaatorkella-
dega varustatud mõõteseade traadi pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint
Traadi pikenemine tõmbel
d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm
T= 0,01 mm
Katse
nr
Lisakoormised
Koormisele
lähemal olev
indikaatorkell
Koormisest
kaugemal olev
indikaatorkell
Pikenemine
∆l=∆lalum- ∆lülem
jaotis
Mass
kg
Raskus
N
Näit
jaotisi
∆lalum
jaotisi
Näit
jaotisi
∆lülem
jaotisi
1.
0
0
0
0
0
0
0
2.
1
9,81
26,9
0,27
6,2
0,06
0,21
3.
2
19,62
53,5
0,54
12,7
0,13
0,41
4.
3
29,43
79,1
0,79
18,3
0,18
0,61
5.
4
39,24
104,7
1,05
24,9
0,25
0,70
6.
5
49,05
131.1
1,31
31,0
0,31
1,00
7.
4
39,24
105,9
1,06
26,3
0,26
0,8,
8.
3
29,43
80,6
0,81
20,3
0,21
0,61
9.
2
19,62
55,8
0,56
14,6
0,15
0,41
10.
1
9,81
26,9
0,27
7,3
0,07
0,21
11.
0
0
0
0,00
0,9
0,01
-0,01
Arvutused
Leida traadi elastsusmoodul ja tema laiendatud liitmääramatus valemiga:
, kus
traadi pikkus
S
keele ristlõike pindala
FA ja FB
traati pingutavad jõud (määratakse graafikust)
ja
traadi pikenemised (määratakse graafikust)
a
graafiku tõus
Andmed
FB= 43,75 N
FA= 9,537 N
= 0,875 jaotist, mm
= 0,20 jaotist, mm
  • Arvutan tõmbejõud:
    , kus
    m- mass (kg)
    g- raskuskiirendus (m/s2) = 9,81 m/s2
    Leian keele ristlõike pindala S:
    S=
    S= = 2,823·10-7 m2
    Arvutan elastsusmooduli E:
    2,15818·N/m2
    Leian elastsusmooduli laiendatud liitmääramatuse:
    Leitakse valemiga:
    Uc(E)=
    Leian osatuletised :
    1,791· 1011
    7,626·1017
    = -3,1973·1014
    Kruviku lubatud piirhälve 0,004 mm= 0,004·10-3
    Uc(S)= 0,383·10-8 m2
    Punkti A kõrvalekalded lähendusjoonest on: 0; -0,01; +0,01; 0; + 0,01; +0,015.
    UA(=,
    n= 6
    = 2,5
    Saan: UA(lA)= 2,8=
  • Vasakule Paremale
    Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul #1 Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul #2 Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul #3 Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul #4 Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul #5 Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul #6 Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merlon Õppematerjali autor
    Arvutused ja graafik.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    pdf

    ELASTSUSMOODUL

    Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 7.03.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu, määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju

    Füüsika
    thumbnail
    5
    docx

    Elastsusmoodul nr 9

    Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Greteliis Raud Teostatud: 09.02.2022 Õpperühm: EANB21 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu. määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju

    Füüsika praktikum
    thumbnail
    5
    pdf

    Füüsika praktikum nr 11 - ELASTSUSMOODUL

    Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3

    Füüsika
    thumbnail
    15
    pdf

    FUUSIKALISTE SUURUSTE MOOTMINE MOOTMISVEAD MOOTEHALBED J

    mõõtetulemusega seonduv parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele põhjendatult omistatavate väärtuste tõenäosusjaotust. Sellise definitsiooni korral peavad aga mõõtmised olema tehtud peaaegu ideaalse täpsusega, et mõõtetulemuse tõenäosusjaotus oleks võimalikult lähedane mõõdetava suuruse tõenäosusjaotusele ja tulemuse hajuvust iseloomustav parameeter vastaks seega mõõdetava suuruse väärtuste tegelikule hajuvusele (oleks selle hajuvuse parimaks hinnanguks). Füüsika üldpraktikumis nii kõrge täpsusega mõõtmisi ei tehta. Seetõttu saab siin rääkida mõõtetulemuse laiema tähendusega määramatusest, mida tekitavad mõlemad: nii mõõdetav objekt kui selle mõõtmine. Objekti määramatusele lisandub olulisena selle mõõtmisest tingitud määramatus. Reaalselt pole nad eristatavad. Mõõtetulemuse (kogu)määramatus on nende koosmõju tulemus. Tõenäosusteooria järgi näitab hajuvust dispersioon. Positiivset ruutjuurt dispersioonist

    Füüsika
    thumbnail
    18
    docx

    Füüsika üldmõõtmised

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt

    Füüsika
    thumbnail
    44
    pdf

    Veaarvutus

    TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10

    Füüsika
    thumbnail
    54
    pdf

    Elektrimõõtmiste konspekt

    Enne SI süsteemi loomist oli füüsikute hulgas enamlevinuks CGS süsteem, mille põhiühikuteks on: L pikkusühik cm M massiühik g T ajaühik s Tegelikult tuuakse veel sisse temperatuuri ühik K (kelvin), ainehulga N ühik mol (mool) ja valgusvoo ühik lm (luumen). Lisaks põhiühikutele kasutatakse veel tuletatud ühikuid. Füüsikas on erinevate suuruste vahel hulk seoseid ­ füüsika valemeid. Need seosed ja seaduspärasused on aluseks ka põhi­ ja tuletatud ühikute vaheliste seoste määramisel. Näide 5. Juhti läbinud laeng Q on arvutatav juhti läbiva voolu I ja aja t korrutisena Q = I t. SI süsteemis mõõdetakse voolu amprites ja aega sekundites. Laengu ühikuks saame nüüd [Q]SI = A s = C. Täispikkade tuletatud ühikute kasutamine igapäevaelus on suhteliselt kohmakas, seetõttu on mitmetele enamkasutatavatele tuletatud ühikutele antud oma erinimetus ja -tähis

    Elektrimõõtmised
    thumbnail
    21
    xls

    Rakendustatistika AGT-1 Excel

    # A N 25 xi F0(xi) 1 62 keskväärtus 53,24 77 9 0,09 2 37 dispersioon 705,69 264 15 0,15 3 81 standardhälve 26,56 771 18 0,18 4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 15 keskväärtuse usaldusv.

    Rakendusstatistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun