Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5. Võib korraldada riigi igapäevaelu 6. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3. Nimeta riigi valistemise vormid ja iseloomusta neid lühidalt I MONARAHIA E. KUNINGRIIK Võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline ehk kuulub ainult ühele valitsejale. A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik
impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. koloonia asumaa konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega. liberaalne vabameelne merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan)
ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Usuline ideoloogia jäi uusajal ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine. Üha suurema tähenduse omandas teadus. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aegamisi esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega, mille teerajajaks oli Inglismaa. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas aga eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Uusaja lõpuks peetakse üldiselt Esimest maailmasõda.
sõjakohustuse kehtestamine,koalitsioon lagunes,1798 tungis Napoleon egiptusesse kus ta ohustas Inglismaa valdusi Indias.Uus koalitsioon(Inglismaa,venemaa,austria ja türgi) 7.Muudatused igapäeva elus? uus ajaarvamine revolutsioonikalendri kasutamine,meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt,uuendused moes,kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina",moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine. 8.Revolutsiooni tagajärjed? feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus, suur vägivald ja terror. valgustusideede levik 9.Napoleoni ümberkorraldused?1804 napoeleoni ,,tsiviilkoodeks"-eraomaandi puutumatus-kiriku lahutamine riigist ja inimeste võrdõiguslikkus seadese ees.Nap... sõlmis Rooma p. Konkordaadi. Enamik prantslaste usk katolik. 10.Kontinetaalblokaad?Napoleon kasutas majandulikku abinõud inglaste vallutamiseks, Prants... liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11
tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat 20.sajandi algul ka rahvusküsimuse teravnemine. 20.sajandi algul jõudis rahvluslik eraldumisprotsess lõpule Soomes, Tsehhis Ja Batlimaades: Seepõhjustas Habsburgide monarhia lagunemise , rahvuslike ääremaade eraldumise Vene keisririigist ning suurendas ka sõjaohtu Euroopas. Imperialism ja maailmarahvad. 20.sajandi algul jagunes peaaegu kogu maailm Euroopa suurriikide koloniaalvaldusteks ja mõjusfäärideks. Türgi impeerium. Türgi säilitas riikliku iseseisvuse, kuid oli sisemiselt ja välimiselt nõrk. Kujunes Türgi vastane liikumine Balkanil, Süürias ja Mesopotaamias. 1908.toimus nn Noor Türgi Revolutsioon. 1909
konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Turumajanduse ja euroopallike valitsemisvormide areng hakkasid õünestama traditsioonilisi ühiskonna alustugesid. Venemaa 20.sajandi algul. 20.sajandi algul oli Venemaal absoluutne monarhia. Kõrgeim võim kkuulus Nikolai II. Tollel perioodil: * kaotati Vene-jaapani sõjas. *Vastuolud Jaapaniga Korea ja Hiina pärast Võiduka sõjaga loodeti maandada siseriiklike pingeid ning tugevada valitsuse autoriteeti. 1905-1906 toimus I Vene revolutsioon (lüüa saamine sõjas Jaapaniga tõukeks) : Ajendiks Verine pühapäev. Revolutsioon suruti maha sõjaväe abil.Revolutsiooni mõjul anti välja 17.oktoobri manifest. Kehtestati sõna, koosoleku ja organisatsioonide loomise vabadus.
Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism · Rahvuslik liikumine · Valgustus · Uued leiutised Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija
Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu perpetuelle) valitsejate võimust “Absoluutne” = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule “Absoluutne” = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või kellad) on kunstlik elu? Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii “riik”) nagu looja seda kavatses?”
Ameerika avastmine 1492. Columbuse avastus Varauusaeg aeg hilisest keskajast kuni revolutsioonide ajastu alguseni 2. Seleta lahti, millised muutused tõid kaasa uusaja tekke? · Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioonid 3. Renessanss seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas mõjutas renessanss kunsti, teadust, filosoofiat, riigivalitsemist? Kuidas erines keskaegsest maailmavaatest? Renessanss taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele
1651 konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga naases Inglismaale. Hobbes'i eesmärgid : uurida kuidas poliitliline keha funktsioneerib. Ta ütleb, et tema paneb aluse tõelisele poliitilisele teadusele ehk politoloogiale. Ülim eesmärk on saavutada riigi sees rahu. Hobbes'i lahendused : suverääni sisseseadmine. On vaja kõrgemat võimu anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu. Tema arvates on parim vorm monarhia. Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule. Monarhia, aristokraatia, demokraatia. Kes peaks valitsema ? ( 8.loeng ) Milline valitsuvorm on siis eelistatud ? Valitsusvorm ja valitsusviis on täiesti erinevad mõisted. Vorm- kellele kuulub võim ? Viis kuidas valitsusvõimu teostatakse ? Skaala: absoluutne piiratud võim. Demokraatia kui ideaal on väga hiline.. Lääne poliitiline mõtlemine on olnud ainuvõimu- keskne
Suuresti vähenes ka sallimatute hulk kui varem nii ebausklikule maailmale tutvustati tänapäeva liberalismi ideid. Just Valgustusajastu peamised ühiskonnaväärtused - vabadus, demokraatia ja ratsionaalne mõtlemine on need, mida me tänapäevalgi hindame. Hüüdlause "Vabadus, võrdsus, vendlus!" sai ka Suure Prantsuse Revolutsiooni lipukirjaks, mis tähistas demokraatia ja vabariikluse võidukäigu algust Euroopas ning monarhia lõplikku kokkuvarisemist. Samuti lõi see ajastu ka kasvulava, millel idanesid revolutsioonilised seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa valgustusideede mõju all ning sellega aitas see periood kaasa ka tänapäeva supervõimu loomisele. Suuresti aitas liikumine kaasa ka tänapäevaste majandusteooriate arengule -
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle...
Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: 1640-1642 rahulik etapp (parlamendis) 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis) 1648-1649 II kodusõda (kuningas põgenes ja alustas uuts sõda, sai lüüa) · Olulisemad tulemused: Monarhia lüüasaamine (Charles II hukkamine 30.01.1649) Puritaanide ja kodanluse positsiooni tugevnemine Parlamentarismi areng (pärast Cromwelli diktatuuri) Inglise Commonwealth 1649-1660 · Kuulutati välja 19.05.1649, 1660 restauratsioon (Charles II) · Võimuorganid: Seadusandlik: parlament Täidesaatev: Riiginõukogu (parlamendi kontrolli all) Reaalselt: ohvitseride ladvik + Oliver Cromwell · Olulisemad sündmused: Kinnistus Inglismaa positsioon suure merevõimuna
Charles Montesquieu (1689-1755) pühendus kirjanduslikule tegevusele, tema esimene raamat ,,Pärsia kirjad" ilmus 1721.aastal. See räägib prantsuse absolutistlikust korrast ja ühiskondlikust elust. Tema peateos ,,Seaduste vaim" ilmus 1748.aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest.
Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakodades tegid tõhusat kihutsutööd ka Prantsuse emigrandid. Euroopa riigid otsustasid Pransusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda. Nende eesmärk oli lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia. Eriti aktiivselt tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisele Austria, kes kaasas ka Preisimaa. 1792.a algul sõlmiti omavaheline liiduleping ühiseks tegutsemiseks. Prantsusmaal algas siis aktiivne töö võitluseks välisvaenlaste vastu. 1792.a kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja, kus Preisi armee tungis Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. ...
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid.
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
Konkurents võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Konstitutsiooniline järelvalve spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Käsumajandus plaanimajandus
TAANI Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 amt´I, pluss omaette haldusüksused Kopenhagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhagen Rahaühik: Kroon Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200
millised on maavalitsuse ülesanded? 14. Valla/linnavolikogu ülesanded? 15. kohalikud maksud-nimeta 16. riigikaitse ülesanded, riigikaitsega tegelevad institutsioonid, kapo ülesanded, Eesti kaitsejõudude komplekteerimine, totaalkaitse põhimõte, eesti riigikaitse juhtimine, kaitseliit, mõisted, julgeoleku ohud. mõisted: · absoluutne monarhia- riigivorm, kus võim on koondunud ühe isiku kätte · parlamentaarne monarhia · presidentaalne vabariik · parlamentaarne vabariik presidendivalimiste süsteem Eestis, presidendi ülesanded: kuidas toimub valitsuse moodustamise protsess Eestis, kas Eestis on ühepartei või koalitsioonivalitus? nimeta riike kus on üheparteivalitsus! millest see sõltub? kas Eestis on mõeldav moodustada üheparteilist enamusvalitsust? põhjenda vastust! millest sõltub valitsuse püsimine? mis on kompromiss? kas eesti poliitikud on kompromissivalmid
Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks põhimõte, üks valitseja ja kirik. Hiljem hakkas kujunema ka parlamentaarne monarhia, seda eriti Inglismaal 17
Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada) kõikide punktide üle. Rahvaesindus ei ole pädevust piirata kuningavõimu. Erinevalt
koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist
PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59
Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kukutada hetkel valitsev riigivõim, mis tihti oli sarnane oma kontsentreeritud võimu poolest. Selle ideaalseteks näideteks kõige kuulsamad kommunistlikud riigipöörded, mille käigus said võimule Vladimir Lenin ja Fidel Castro. Lenin kukutas selleks maailmasõjast nõrgestatud Venemaal monarhia ja Castro astus vastu ning kukutas Külma sõja ajal militaristliku diktaatori Fulgencio Batista. 19nda sajandi lõpu ja 20nda alguse Hispaanias olid väga segased ajad, kus toimusid pidevad muutused riigikorras ja võim vahetus tihti. Riigi üldine kehv olukord viis võimu ühelt monarhilt teisele, vabariigile, militaristis diktaatorile ja nii mitu korda, kuni Francisco Franco seda peale verist kodusõda suutis võimu säilitada
President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega. Presidendil on vetoõigus. Parlamendi valimised ei pruugi valitsuse koosseisu mõjutada. Tugevaim positioon täidesaatval võimul, millega on tihedalt seotud ka president. Parlamentalism Kõige levinum demokraatlik valitsemisvorm Euroopas. Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus. Võib olla: vabariik Eesti, Iirimaa parlamentaarne monarhia Taani, Hispaania, konstitutsiooniline monarhia Rootsi, Norra *** Suurbritania ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on parlamentaarne monarhia. Konstitutsioon ehk põhiseadus puutub. Rahvas valib parlamendi ja parlament valib presidendi. President nimetab valitsustulemuste põhjal ametisse peaministri, kes koostab valitsuse. NB
Esimene põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikust ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Kuna põhiseaduse vastuvõtuga lõpetas Asutav Kogu oma tegevuse, sai uueks keskseks riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. 1792. aastal vallutati kuningaloss ja pandi kuningas ja tema pere vangi. Kuningast tehti konadik nimega Louis Capet. Selle sündmusega kukutatigi kuningavõim. Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu. Selleks sai Rahvuskonvent. Rahvuskonvendi ülesandeks sai uue põhiseaduse välja
POLÜARHIA- on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Esindusdemokraatia tekkepõhjused: Tekib u 18. sajandil. * Valgustusajastu u 18. sajandil. Tegemist oli mõttevooluga mille eesmärgiks pold ainult demokraatia loomine, vaid ka muuta euroopas eksisteerivad riigikorda, st absoluutse monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus
toimuvatest toredustest kaugemale. Rahvas kannatas toidupuuduse all, kõrged maksud käisid inimestel ülejõu ning uus Louis ei rahuldanud prantslaste lootusi paremateks aastateks. Kõiges selles süüdistati Marie-Antoinette'. Halastamatult kisti Prantsusmaa kuninganna kaelakeeafääri, millest alates tema ja Louis' XVI elu hakkas allamäge minema. Vaikselt hakkasid tuure koguma revolutsioonimõtted ning kavatsused kukutada monarhia. Rahva seas hakkasid levima rahutused ning Marie-Antoinette tõmbus tagasi. Bastille' vallutamine 1789. aastal andis märku alanud revolutsioonist. Marie-Antoinette' kõige lähedasemad sõbrad olid sunnitud lahkuma Versailles'st, kuid Prantsumaa kuninganna kõrvale tuli ja jäi tema armuke ja tõeline armastus, Rootsi aadlik ja sõjaväelane Hans Axel von Fersen. Oli veel lootus, et monarhia suudab veel päästa Rahvuskogu, eesotsas selle juht Mirebeau, kuid viimase surm mattis lootused
Tunnused: territoorium maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Vatikan. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba
Riigikeel(ed) rootsi Rahvaarv 9 142 817 (2006) Rahvastiku 20,1 in/km² tihedus Riigikord konstitutsiooniline monarhia Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja alguse absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kuigi too võis oma otsustes võtta kuulda soosikute nõu. Absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim, ta võis igaühte kohtuta karistada, tapalavale või vangi saata. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aga aegamisi esile nihkuma parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid
kuulus 2. Rahvuskogu kommitee seadusandlik korpus seadusandlik 3.Asutav kogu võim? 4. Seadusandlik kogu Kellele Kuningale ja kuninga Valitsusele Valitsus Direktoorium kuulus poolt määratud täidesaatev ministritele võim? Nimetage · Kehtestati · Likvideeriti monarhia · Kaotati · Kaotati terror kolm teie konstitutsiooniline ja Prantsusmaast sai talupoegade · Vanglatest vabastati arvates monarhia vabariik feodaalkoormised inimesi kõige · Talupojad vabastati · Kuningas hukati · Kehtestati · Kaotati piirhinnad ja tähtsamat teotööst · Raha ohjeldamatu piirhinnad arenema hakkas
Ent seda polnud tehtud juba 175 aastat. Reasta järgnevad lahingud... a) Rahvastelahing b) Borodino c) trafalgari d) waterloo 1) Trafalgari 2) Borodino 3) Rahvastelahing 4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon" Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused. Teiseks - Majanduskriis, mis oli tingitud majanduspoliitikast ja sõdadest. Kolmandaks - valgustusest tingitud despootia ja absoluutse monarhia kriitika. Asutav Kogu pidi tegema.. uue põhiseaduse - uus riigikord. Pärast monarhia kukutamist koostati uus põhiseadus, tulid võimule jakobiinid, kes tahtsid saada endale võimu. 1793 otsustas Konvent luua Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest, sest Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda majandusraskuste tõttu. Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad
.peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayayayaa. Absolutism asendus Konsitutsiooniline monarhia(valitsejal pole piiramatut võimu, põhiseadus piirab tema võimu, tema võimu piirab ka parlament). Konst. Monarhia ..kuulutati välja ka vabariik(riigipea võim on valitav mitte päritav, ja riigipea võim pole ka eluaegne..ettenähtud teatud periood). Absol. Kadus paljudes euroopa riikides..see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol. Ajal seisused ja privileegid kaotati. Kehtestati kõigi kodanike võrdus seaduse ees, kehtestati maksude tasumised. Inimõigusi hakati valgustuse ajal esile tõstma. Talupojad vabanesid feodaalsest sõltuvusest. Maa kuulutati eraomandiks
• Maailma kõige kiiremini arenev riik. • Sheikh Muhammad bin Rāshid Āl Maktūm • Asustatud 1971.aastal. Majandus • Šariaat • Araabia Ühendemiraatide rahaühik on dirhem. • Nafta • Tähtsaimad ekspordipartnerid on Jaapan, Lõuna-Korea, India, Iraan ja Tai. • Araabia Ühendemiraatide suurimad impordiartiklid on masinad ja veoseadmed, kemikaalid ning toit. • Tähtsaimad impordipartnerid on Hiina, India, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Jaapan. • Konstitutsiooniline monarhia Kultuur • Religioon: islam • Dubai ja Abu Dhabi on ühed tolerantsemad emiraadid. • Alkoholi tarbimine keelatud. • Puhtus on tähtsal kohal. • Iga väiksema kuriteo või reeglite rikkumise korral saadetakse riigist välja. • Turvalisus on tähtsal kohal. Riigi eripärad ja huvitavad faktid • Ühendemiraadid on tuntud kõrgeima hoone, kallima ja ainukese 7-tärni hotelli, kiireima ameerika mäe, suurima kaubanduskeskuse, suurima lennujaama jne poolest. • Kõrgkultuur
võitluses. Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid. Kõrgkeskaeg 11-13saj: 9-10saj oli Prantsusmaa feodaalselt killustatud; võimul Karolingide dünastia; hiljem Kapetingide dünastia (valduste suurendamine); 1302-kutsuti kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid, kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik
eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks.
vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. HOLLAND
Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse · Valitseja tahe on seadus · Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele
Asutava Kogu muudatused: seisuslike eesõiguste kaotamine 26.aug 1789-,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''-inimesed on sünnilt võrdõiguslikud, sõna-,usu- ja trükivabadus kirikumaade võõrandamine aadliseisuse kaotamine asehalduskorra muutus provints->departemang 3.sept 1791-I põhiseadus->konstitusiooniline monarhia 6.zirondiinid-vasakpoolsed, toetajaskonnaks lihtkodanlus ja haritlased montanjaarid-vasakpoolsed, kõige äärmusilkum leer monrahistid-parempoolsed,kuningvõimu pooldajad 7.Kuningvõim kukutati 22.sept 1792. Kehtestati vabariik 8.Generaalstaadid-seisuste esindukogu, kutsuti kokku üle pika aja, et kehtestada maksukoormus ka aadlikele ja vaimulikele. Rahvuskogu-kolmanda seisuse esinduskogu, millega ühines veel osa aadlike ja vaimulike saadikuid
vaimulikele määrati kindel palk majandusreformid õiglane maksukoorem vastavalt oma jõukusele, vaba turg ja vaba kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine
valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur – isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi
end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad. 6. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti 1789. Aastal vastu. See deklaratsioon väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis laialdast vatukaja ka mujalt Euroopast. 7. Kodaniku seadusandlus ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabadeks ning õiguselt võrdseteks." Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul.
Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale ja kohtuvõim kohtule Voltaire valgustatud absolutism, haritud, piiramatu võimuga( monarh) Rousseau rahvavõim( poliitiline ideaal), teostatakse läbi rahvakoosoleku
Asutav Kogu pidas kuninga käitumist väga halvaks, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Seega võeti kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoiti teda lossis sisuliselt vangina. 1791. aasta põhiseaduse vastuvõtmine 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, kus võeti kokku revolutsiooni esimeste aastate ümberkorraldused. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti haldusjaotust. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse ning uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu 745 saadikuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
