Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape Rasv lahustuvad vitamiinid: A-nõrgenimine D- luude tugevus E- sigimine K- verre hüübimine 4)5 protsessi oma kehas, mida teostavad ensüümid 1) kasvu arengu 2)liikuminse 3) seedimise 4) vanaemise 5) sülje tekke 5)Seedekulgla osad ja nende ülesanded
Ohtlikud jäätmed Eestis SLAID1 Mida nimetatakse ohtlikeks jäätmeteks? On jäätmed, mis erinevad lihtjäätmetest, kuna avaldavad negatiivset mõju keskkonnale juba väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kui...
Tsink, mg 16,7 16,7 238,5 Vask, µg 1564 1564 173,8 Jood, µg 168 168 111,8 Seleen, µg 79,1 79,1 197,8 · üp- maksimaalsest soovitusest (ülempiirist). Analüüs Minu menüüs ei ole midagi üleliigset, vaid on puudujääke! Esimeses menüüs on liiga vähe energiat, mineraale ja vitamiine, mis on inimesele kõige tähtsamad. Uuele menüüle lisasin juurde toidu vahepalad, et saaks piisavalt kõiki toitaineid. Hommikusöögile lisasin tomati ja muna. Lõunasöögile lisasin juurde palju toituaineid, näiteks böfstrooganov, kohupiim, kissell jm. Õhtusöögi muutsin täielikult, et see oleks toitvam. Lisasin sinna borsi, kukkli ja tilli. Iga söögikorra vahele lisasin vahepala, mis menüüd täiustaks ja organism saaks kätte piisavalt toitaineid
seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib astronoomia ajalugu. Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tõlgendab
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel,nimetatakse rauamaakideks .Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale ,mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Sellised jääkaineid nimetatakse aheraiaineteks. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsiniku ,nimetatakse teraseks,kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmi veel lisandina väävel, räni, fosfor, mangaan jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni,
6. Põhjavesi. JUTUSTA 10 lausega. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi asub maakoores kivimite ja setete pooride lõhedes. Põhjavesi on vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu suunas. Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Põhjavesi saab täiendust: soodest, jõgedest, järvedest. Põhjavett kasutatakse joogiks, tööstustes, põllumajanduses. Tööstused, prügi, transpordireostus reostavad põhjavett. Põhjavesi sisaladab ka mineraale. Nt Värskas saab mineraalvett. Põhjavett saab kaevude kaudu kätte. 7. Pinnavesi. JUTUSTA 10 lausega. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii mage kui ka soolane vesi. See vesi võib olla tahke kui ka vedel. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud jne. Pikka aega on pinnavee seisundit mõjutanud inimtegevus. Pinnavee seisund sõltub reostusest. Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga
Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal maailmameres ühesugune? - Kui vihmavesi imbub läbi pinnase ja kivimite, lahustab see väikeses koguses mineraale, kaasa arvatud soolasid ja nende keemilisi komponente. Jõed kannavad maismaalt vett ookeani. Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid. 6. Millest sõltub merevee temperatuur? - Merevee temperatuur sõltub saadud päikesekiirguse hulgast, polaaraladel ei sula jää kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 7. Kuidas tekivad jäämäed? - Mage vesi jäätub 0 kraadi juures , merevesi -2 C, seega on jää all null kraadi ning
Põhjavee keemiline koostis Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse I: HCO3- Eesti põhjavetes 50-500 mg/ . l Cl- Eesti põhjavees on rannikualal kuni 100 mg/l, sisemaal alla selle. SO42- Kõrgendatud sisaldus põhjavees, kui pole Darcy seadus: lähedal S-i sisaldavaid mineraale, on reostuse näitaja. Looduslik sisaldus alla 100 mg/l. Q = A*k*(H/L) Ca2+ 20-100 mg/l. Q vee kogus/hulk A uuritava ristlõike pindala Mg2+ 4-50 mg/l. k veejuhtivus H langus (kõrguste vahe) Na+ ja K+ 5-25(30) mg/l
Leib Referaat Enda Nimi ?. klass Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Leivad & leib kui püha 4. Leiva valmistamine & erinevad leivad 5. Lavash 6. Leiva vajalikus & kiudained 7. Vitamiinid & faktid 8-10. Retseptid 11. Kasutatud kirjandus 2. Leivad Leib on olnud inimeste toidulaual juba aegade algusest peale ning on kujunenud igapäevaseks peatoiduks. Esimesed leivad küpsetati aastal 5000 e.Kr. Sellel ajal tehti leibu taimede maapealsetest osadest. Eestisse jõudis leib 1800.a. paiku, mil hakati valmistama aganaleiba, mis oli rabe ja murenev. Tänapäeval valmistatakse põhiliselt klassikalisi leibu rukki- ja nisujahust. Veel paarkümmend aastat tagasi valmistati põhiliselt ise leiba, kuid ka tänapäeval valmistavad mõned inimesed ise kodus leiba. Populaarsed kodus valmistatavad leiva-saia tooted on põhiliselt pirukaid, koogid ja teised saiatoot...
1) aw on vahemikus 0,6-0,9 2) Mikrobioloogilise riknemise eest kaitstud Joogivesi Tervist kahjustamata tarvitatav joogiks, nõude ja ihu pesemiseks ning toidu valmistamiseks. Joogivesi peab olema: 1) Selge 2) Jahe 3) Värvitu 4) Lõhnatu 5) Patogeenide vaba (mikroorganismide arv minimaalne) 6) Täiuslik maitse suhtes 7) Ei tohi põhjustada materjalide korrosiooni 8) Lahustuvaid aineid tohib sisaldada ainult kitsastes piirides 9) Mineraale võib sisaldada normaalselt kontsentratsiooniga alla 1g/L Üldnõuded veele: 1) Epidemioloogiliselt ohutu 2) Kaitstud reostuse eest 3) Standardinõuded täidetud 4) Võib esitada erinõudeid Joogivee kvaliteedinõuded: 1) Mikrobioloogilised näitajad 2) Keemilised näitajad Joogivee koostis keemilisest koostisest lähtuvalt: Anorgaanilistele ainetele (14 nimetust), sh. Hg, tsüaniidid, plii, nitraadid
Alguse tegi lahti DDT. Igal aastal tegelikult kahjulikuks osutunud mürkide nimekiri pikeneb. Keemiakontsernid pakuvad kiiresti kahjuliku asemele uue, "mitte- kahjuliku".Nendest riskidest hoidumiseks on olemas meie vanaisade põllutarkus, mille uuesti ja kaasaegselt kasutusele võtmine kannab nime mahepõllumajandus.Farmis töödeldakse "mahedalt" väetiste ja kemikaalide abita 1992.a. alates. Loomade toitmiseks kasutame oma farmis toodetud söötasid. Sisse ostame ainult soola ja mineraale. Laste ja ka täiskasvanute kõikvõimalike allergiate esmane retsept on lihtne: "läikivad" toidud ja maiustused menüüst kõrvale!Goethe "Faust" on geniaalne kirjandusteos, mille kirjutamiseks ta kasutas 32 alfabeeti tähte. Ei ole mõeldav, et mõne tähe asendamisega seda teost paremaks õnnestub teha - niisamuti looduslik toit ainult kaotab oma algupärast kvaliteeti kui me tema komponente muudame.Muuta saab välimust, lõhna, maitset - kuid iialgi ei muuda see toitu tervise
Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II. Titaani ajalugu Titaani avastas inglise amatöörist geoloog ja pastor William Gregor 1791. aastal Cornwallis. Ta märkas uue elemendi olemasolu ilmeniidis (raudtitaanoksiidis), kui ta leidis lähevalasuvast jõekalda liiva seest musta liiva, mis tõmbus magneti külge. Analüüs tõestas, et seal on kaks
2.FAKTORID, MIS TEEVAD ARVUTIMÄNGUST EDUKA MÄNGU. Mis teevad arvutimängust hea mängu? Kas see on mängu süzee, märul, mõistatused, graafika, heli- ja hääleefektid või peab heas mängus midagi rohkemat olema. Head mängud sisaldavad tavaliselt realistlikke füüsikaseadusi, võimalusi lahendada ülesandeid mitmeid moodi, pidevaid väljakutseid ning mängule jäetakse ka taasmängimise väärtus. Mäng, mis esitab mängurile pidevaid väljakutseid, on loodud hea mängudisaineri poolt, et hoida mängurit põnevil terve mängu vältel. Sellise mängu saab koostada, kui on ette määratud lühiajalised eesmärgid, mida mängus peab täitma. Iga väljakutse peaks mängurit rahuldama sellega, kui ta täidab antud ülesande, õpib ta midagi uut, mida tal ka hiljem mängus vaja võib minna. Näiteks küsimusele vastamine, proovi tuvastamine või kindlas ulatuses kaardi avastamine võivad olla väiksed väljakutsed, mis on osa suuremast mängust. Huvitav mängu süzee on samuti väga oluli...
luustiku ja hammaste arengut. E-vit. on taimeõlides ja reguleerib suguvõimet ning aitab valmistada A-vitamiini. B-vit. on peaaegu kõigis toiduainetes ja need soodustavad kasvu, reg südame ja närvisüsteemi tööd ning tõstavad söögiisu. C-vit. soodustab ainevahetust ja tugevdab organismi ning seda leidub puuviljades, marjades ja köögiviljades. 16. Millised mineraalained on organismile vajalikud ja millistes toiduainetes neid mineraale leidub ? Ca-ühendid(luude ja hammaste areng, leidub piimas), Na- ühendid(reguleerib ainevahetust, leidub tavalises soolas NaCl), K-ühendid( reg südame tööd, leidub taimedes), P-ühendid(aine- ja energiavahetus, luude kasv, leidub loomsed toiduained, herned ja oad), Fe-ühendid( vere hemoglobiini koostis, leidub enamikus toiduainetes), S-ühendid(valkude valmistamine, loomsed toiduained, sibul,
kalgend tekib suhteliselt kõrgel happesusel - pH 6.4-6.5 juures, ja sisaldab seetõttu enamuse kaseiiniga seotud kaltsiumist ning on elastne (näiteks juustu valmistamisel tekkiv kalgend). Happekalgend tekib hapete (peamiselt (juuretise)bakterite poolt toodetud piimhappe) toimel. Happesuse tõus (pH langus) põhjustab kaseiinimitsellide destabiliseerumist. Kalgend moodustub kaseiini isoelektrilises punktis (pH 4.6) (hüdrofoobsete interaktsioonide tõttu). Happekalgendis on vähe kaltsiumit jt mineraale, need vabanevad mitsellidest vesifaasi - vadakusse. Happekalgendi abil toodetakse näiteks kohupiima ja hapupiimatooteid. Põhilised vadakuvalgud piimas on β-laktoglobuliin (~50%) ja α-laktalbumiin. Väiksema osa moodustavad immunoglobuliinid, rasvagloobulite membraanivalgud ja ensüümid: hüdrolaasid (plasmiin, lipoprotein-lipaas, aluseline fosfataas, lüsotsüüm) ja oksüdaasid (laktoperoksüdaas, ksantiinoksüdaas, katalaas). Natiivses olekus ei
perekond, isiklik majapidamine äärmuslikkusesse kaldumised tervisele ohtlikud käitumishälbed 2 Õlle ja piima dieet Seedesüsteem ja seedimine · Õlu (Guinness) sisaldab · Seedimine etapiline suure hulga mineraale ja protsess mille käigus toidu vitamiine. Puuduvad aga struktuur lõhutakse ja C-vitamiin, kaltsium ning toitained muudetakse rasvad. Puuduva osa saab organismile kättesaadavaks täiendada piima ja · Fuktsioonid: mahlaga. Neelamine, liikumine,
............................................................................9 Sissejuhatus Antus teemas räägitakse metallurgias toodetavast materjalidest ja nende tähtsusest. Metallurgia seondub omakorda kõrgahjutehnoloogiaga, kus saadud materjalid omakorda töödeldakse ümber vajalikeks toorikuteks. Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi
Päritolu põhjal jagunevad nad näiteks alluviaalseteks muldadeks, liivsavimuldadeks, turbamuldadeks jne. Lähtekivimite mõju mullale: - Lähtekivimist tulevad mulda mineraalid murenemise teel - Lähtekivimi koostisest sõltuvad mulla omadused MURENEMINE keemine ja füüsikaline murenemine Keemiline murenemine e. Porsumine toimub intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraale nt vihmametsades. Füüsikaline murenemine toimub kesskonna, kus on suured temperatuuri erinevused, nt kõrbetes. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele:
astmeliselt,vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped,millsest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt,tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. Ortofosforhapet nimetatakse sageli ka lihtsalt fosforhappeks P4O10 + 6H2O -> 4H2PO4 Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt.
...........................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · Rasvlahustuvad · Vesilahustuvad Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist
Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste valmisolekut arukateks otsusteks ja tegudeks igal tasandil. Maa siseehitus. Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor. Litosfäär. On maa väline tahke kivimkest. Ligi 3600 eri liiki mineraale eelkõige räni ja hapniku baasil. Ookeaniline maakoor. Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma -tardumiselt. Kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor. Moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard-, sette- ja moondekivimitest. Astenosfäär. Ookeanide all ~50km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite
on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi
Illustreerige keemiliste võrranditega. Õhus on murenemine aeglane, kuid vesi kui keemiliselt aktiivne aine soodustab seda. Vesi transpordib murenemist põhjustavaid aineid ning kontakteerub mineraalidega molekulaar- ning ioontasemel. Murenemist põhjustavad ained on CO2, O2, orgaanilised happed (kaasarvatud fulvohape), väävelhape (SO2(vees) ning H2SO4), lämmastikhapped (HNO2, HNO3). Vesi on H+- ioonide allikas: Vihmavesi ei sisalda lahustunud mineraale ning on tavaliselt tänu lahustunud süsihapegaasile nõrgalt happeline või tugevalt happeline kui sisaldab happevihmu põhjustavaid happeid. Vihmavesi on keemiliselt agressiivne ning võib lagundada teatud mineraale. Keemilist murenemist võib jaotada järgnevalt: hüdratsioon/dehüdratsioon, näiteks lahustumine, näiteks: oksüdatsioon, näiteks: või lahustumisele võib järgneda oksüdatsioon:
uusi vertikaalseid lõhesid, mida mööda allapoole liikuda. Alates Pärnu-Mustvee joonest ilmuvad meie geoloogilisse ehitusse liivakivid ning neis ei ole vee liikumine enam seotud lõhede ega lõhesüsteemidega, vaid toimub liivaosakeste vahelises pooriruumis. Vee voolamine liivakivis on seetõttu ühtlasem ning vett on ka kergem kätte saada. Kivimites liikudes ja neid lahustades omandab vesi ka oma keemilise koostise, ehk mageda vihmaveena maha sadanud vesi muutub erinevaid mineraale sisaldavaks joogiveeks. Loomulikult toimuvad keemilised reaktsioonid maapinnas loodusseaduste järgi, arvestamata inimese soove siit või sealt võetud vett joogiveeks või muuks otstarbeks kasutada. Ning seepärast on mõistlik enne puurkaevu puurimist järele uurida, missugune on sealt saadava vee keemiline koostis. Kui räägime Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti lubjakivide veest, siis neis vetes on valdav osa probleemidest seotud fluoriga. Lõuna-
loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale, eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja ülapaiknevate kivimikihtide tugeva surve all. Vääriskivimid on juveelid mineraalid või kivimid -, mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu näiteks austrikarpidest pärit pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu
Kuvertüür on asendamatu sokolaadikaunistuste tegemisel. 2. SOKOLAADI KASULIKKUS Tegu on väga kaloririkka toiduainega. Läbi aegade on vaieldud sokolaadi kasulikuse ja headuse üle. Viimasel ajal jäävad positiivsed omadused peale-sokolaadi ei suhtuta enam kui lihtsalt ühte kaloririkkasse maiustusse. Sokolaad sisaldab tegelikult palju südamele hästi mõjuvaid antioksüdante ( rohkem kui tee, viinamarjamahl ja puuviljad). Peale selle on sokolaadis rikkalikult rauda, mineraale, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, naatriumi ja vitamiine (kasulik närvisüsteemile). Sokolaadi söömisest paraneb meeleolu, sest eralduvad endorfiinid. Kõige paremini tõstab tuju mõru sokolaad, mis on ka kõige kalorivaesem. Võib väita, et sokolaadil on depressiivsusevastane toime. Euroopas kannab sokolaadi nime ka valge sokolaad, kuid Ameerikas tohib teda nimetada "white coating" (valge glasuur ehk kate). Valge
· Toota sappi, mis aitab elimineerida jääkaineid ja imendada rasvu · Toota uuret ehk uriini peamist koostisosa · Reguleerida vere hüübimist, tootes hüübimisfaktoreid · Toota hormoone · Toota kolesterooli · Salvestada ja mobiliseerida energiat (maks produtseerib palju rohkem soojust kui ükskõik milline teine keha osa) · Ladustada A-, D- ja B12- vitamiini. · Ladustada mineraale ja rauda. 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine Peamine osa detoksifikeerimisest kehas viiakse läbi maksas. Maksa võib nimetada keha puhastavaks kojaks, mis tunneb ära kahjulikud kemikaalid ja valmistab neid ette lagundamiseks või muudab neid vähemkahjulikeks. Eristatakse kahte faasi. Esimeses faasis 3 tegeletakse toksiinide ettevalmistamisega. Selles faasis ei elimineerita midagi, materjal
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb lood...
hapnik ning ookeanides kloor. Looduslikke koobalti ühendeid leidub maal palju, enamikkes kivides, muldades, taimedes ja loomades on väheses koguses koobalti ühendeid. Koobalt leidub väikese komponendina vase ja nikkli mineraalides ning põhilise metallilise komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS, CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti- arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20. Tegu pole hinnalise mineraaliga, kuid ajalooliselt on kaevandajad kasutanud seda kui näitajat, et lähedal asub koobalt ja hõbe[2]. Kõige enam koobaltit saadakse siiski vase ja nikli kaevandamise kõrvalproduktina. Maailma suurimad koobalti tootjad on vasekaevandused Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kongo DV koobalti toodang moodustab umbes 53% maailma toodangust ning ennustuste
Küpseta 12 minutit kuni kuld pruuni värvuseni. 7 7. Puuviljade tähtsus meie toidulaual Kuna nektariin on ploomi sugulane, siis võib teda ploomiga sarnaselt kasutada seedeprotsesside kiirendamiseks. Puuviljad on ilusad, vajalikud ning head. Lisaks välimusele ja kasulikkusele on puuviljadel ka hea lõhn ja maitse, ning nad on täis vitamiine ja mineraale. Puuviljade koores sisladuvad eeterlikud õlid annavadki neile omase iseloomuliku lõhna. Peaaegu kõik puuviljad on rasvavabad, nii et kalorite arvestajad võivad iga toidukorra juurde lisada puuvilja, nad aitavad ka säilitada normaalset kehakaalu. Parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. 8 8. Kokkuvõte
esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid. 10 000 e. m. a. Suure tõenäosusega tegelesid enesekaunistamisega juba koopainimesed, kes kasutasid tahma ja nõge näo ja keha kaunistamiseks, hiljem ka värvilisi mineraale. Keha kaunistati jahile ja sõtta minnes. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia võrdväärset vanadele egiptlastele, kes juba tuhandeid aastaid tagasi kasutasid keha koorimist, depilatsiooni, kortsudevastaseid kreeme, võitlesid venitusarmidega, halva hingeõhu ja higilõhnaga ning paljude teiste kosmeetiliste probleemidega. Nii kui ka naised kasutasid erinevaid salve, ka aromatiseeritud salve, võideid ja õlisid
uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24. Vulkanismil on ,,ülesehitav'' toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus, vulkaanide tuhk on ütlematu väärtusega mulla omaduste parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks; kasutatakse vulkaanilisi kivimeid ja mineraale (nt.pimssi- kergbetooni tootmisel, lihvimis-,poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses jms). Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil suur tähtsus keemiatööstuses. Vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks /elektrijaamade toiteks;Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutatakse ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks/pesu pesemiseks. 25. Maavärina toimumiskohast , maavärina intensiivsusest ning kestusest,
Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? Maakoore massist moodustavad ~80% kolm kerget elementi hapnik (46%), räni (28%) ja alumiinium (8%). Mahuliste suhete järgi on hapniku sisalduse ülekaal ~94%. Seega aatomtasandil koosneb maakoor valdavalt hapniku anioonidest, mis on seotud teiste, vähemuses olevate ioonidega. Maa massis on kõige rohkem rauda (35%), hapnikku (30%) ja räni (15%). 28. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? Maakoores on valdavad hapniku ja räni ühendid, mis moodustavad... 29. Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal on loodusliku tekkega, kindla koostise, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine. See koosneb ühe või enama elemendi aatomitest. Mineraalid esinevad kristallilises olekus. Erinevatel mineraalidel on erikujulised kristallid. Maalt, meteoriitidest ja Kuu kivimeist käesolevaks ajaks leitud üle 3700 erineva mineraali. Mineraale
Seepärast kasutatakse puhast indiumi või selle sulamit hõbedaga reflektorite katmisel. Niisugused reflektorid ei tuhmu aja jooksul ja neil on konstantne peegelduskoefitsient. Õhu käes on indium täiesti püsiv ja säilitab lõikekohal kaua aega hõbevalge värvuse. Indiumi võib lõigata noaga. Indium on märksa pehmem pliist. Ta jätab paberile jälje. Vask, arseen, pliis ja paljud teised metallid esinevad looduses mineraalidena. Indiumil ei ole niisuguseid mineraale. Indium esineb koos tsingiga selle maakides. Iga aastaga kasutatakse indiumi ühe rohkem mitmesugustes sulamites. Ühel indiumi sulamil plii, vismuti ja mõnede teiste metallidega on sulamistemperatuur kõigest 46,5°C. Niisugustest sulamitest valmistatud teelusikas ,,sulaks" kohe kuuma tee segamisel. Hamba plombeerimissulamid, mis sisaldavad indiumi, on tunduvalt vastupidavamad. Vähese hulga indiumi lisamine vasesulamitele suurendab viimaste vastupidavust merevee toime suhtes.
andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. · Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö g e o de e s iag a, ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning o ptikag a. Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga . · Ge o de e tilis i me e to de id on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. · Mine ralo o g ia analüüsib maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. · Ko s mo s e ke e mia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. · Eks o bio lo o g ia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. · Inte rdis ts iplinars e d uuring ud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomia ajalugu Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga
3 Rasvad Kalarasv lisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduvat rasva teket. Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, vältides veresoonte lupjumise teket. 3.4 Mikrotoitained Rasvastes kalades t on esindatud A, D, E vitamiin. Vesilahustuvatest vitamiinidest on kalas esindatud B-rühma vitamiinid, kalas on need koondund just lihasse. Meres leiduvates kalades on rohkem mineraale, kui magevee kalades. 5 4 Tarbimine Eestis Võrreldes teiste mereriikidega on Eestis kala tarbimine suhteliselt väike. Statistikaameti andmetel tarbiti 2010. aastal kala 10,5 kg aastas ühe elaniku kohta. Saadud tulemus on Euroopa liidu keskmisest 13,5 kg vähem. Euroopa liidu keskmine tulemus on 24 kg. Leidsin andmed, mille põhjal saab väita, et viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas tunduvalt vähenenud.
kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes. Moondekivim settekivimite/tardkivimite moondumisel (mineraalide koosluseks) kõrgel temp. Ja rõhul Mineraal on ainult sellised kristallid, mis tekivad looduslikes protsessides aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. (on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga ja kindla struktuuriga kristallina) Maakideks nim. metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda.
eralduvad kõigepealt gaasid, siis tuhk, kivid, laava (Fuji, Vesuuv, Kljuts jt). Vulkanismi pos. küljed: · vulkaanilisel tuhal kujuneb viljakas muld (Jaava, Filipiinid, Sitsiilia, Vesuuvi ümbrus), · maasisest soojust (kuumaveeallikad ja geidrid) saab kasutada energiaallikana (Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Tsiili, Assoorid, Tiibet, Sumatra, Jaava), · vulkaanid ja kuumaveeallikad on turistidele vaatamisväärsused, · kuum vesi lahustab mineraale tekivad tervise parandamiseks sobivad mineraalvee- ja kuumaveeallikad, · vulkaanide ümbruses leidub kulla-, hõbeda-, teemandi-, vase- jt väärtuslike metallide maake. Veel üht ja teist: · Hukkunutest enamik inimesi hukkub pursete tagajärgedel mudavoolud, tsunamid, saagi hävimine, nälg, haigused jne. · Laavavoolude suunda on õnnestunud juhtida barjääride ja pommitamise abil või on neid jahutatud veega.
o basaltse magma tekke piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Vaadeldes litosfääri elemendilist koostist, näeme, et selle keskkonna mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa
nägemishäired Kui sportlane tunneb juba janu, siis on liiga hilja juua. Ta ei suuda enam taastada veepuudust. Sportlane peaks jooma kindla reziimi järgi iga umbes 15-20 minuti tagant 150- 250 ml vedelikku (koormuse ajal). Peale vee kaotab keha higistades ka mineraalaineid ja vitamiine. Seetõttu on vajalik, et ainult ei joodaks puhast vett, vaid mineraalvett. Veelgi parem oleks, kui pingutuse ajal joodaks spordijooke, mis sisaldavad suuremal hulgal vitamiine ja mineraale. 5.3 Spordijoogid Spordijoogid on otseselt välja töötatud taastamaks treeningu ajal vähenenud vedeliku, mineraalainete, vitamiinide ja süsivesikute hulka. Spordijookide üheks oluliseks koostisosaks on naatrium. See kiirendab glükoosi ja vee omastamist organismi poolt. Spordijookide tavaline süsivesikusisaldus on 6-8% see tähendab, et 1 l joogist saad sa 60- 80 g süsivesikuid. Spordijooke liigitatakse osmolaalsuse järgi (kas on vereplasmast madalam või mitte)
just teemandi kõvadust, keemilist püsivust ja temperatuurikindlust. Teemante kasutatakse kui abrasiivmaterjali ja lõikeinstrumenti. Ülikõvade sulamite töötlemisel on nad asendamatud. Teemantpuuriga saab puurimisaega lühendada 2-3 korda ja alandada tööde maksumust kaks korda. Tänu teemandile on läbi mägede kaevatud kilomeetripikkusi tunneleid ja tungitud kilomeetrite sügavusele Maa sisse. Teemandiga lõigatakse, puuritakse ja poleeritakse metalle, klaasi kivimeid ja mineraale. Eriti laialt kasutatakse teemanti täppismehaanikas, lennuki- ja autoehituses, elektrotehnikas ja optikatööstuses. Täpsete kellamehhanismide ja mõõteriistade laagrid valmistatakse teemandist. Teemantfiljeerist, mille läbimõõt on 0,3 mm, võib tõmmata 13 tonni traati, ilma e ava suureneks; kõvasulamist filjeerist saab tõmmata 60 kg traati. Teemantifiljeerist tõmmatakse ka langevarjusiidi. Mõnede teemandiliikide radioaktiivne kiiritamine annab neile väärtuslikke pooljuhiomadusi.
Kr Hiinas. 235ndal aastal e. Kr vormiti Hiinas nikli sulamist münte. Kaevurid, kes otsisid hõbedat puutusid tihti kokku sellise madalasordilise metalliga. Kaevurid nimetasid selle punaka värvusega maagi Kupfernickel'iks. Nimi tuleneb saksa keelest ja tähendab kuradivaske. Kupfer = vask, nickel = kurat. Seda nime kasutasid Ülem-Saxoni kaevurid sissekandes 1654. aastal. Esimest korda esines see nimi trükitud raamatus 1694. aastal, kui kirjeldati mittevajalikke mineraale ja maake. Aga ainele seal kirjeldust ei olnud. 1751. aastal Rootsi mineraloog Axel Fredrick Cronstedt eraldas puhastamata rauamaagi ühes Rootsi kaevanduses. Ta tuvastas selles uue pool-metalli. Paar aastat hiljem ta avastas, et see pool-metall on identne ühe talle Saksamaalt saadetud Kupfernickeli metallilise osaga. Nii uue metalli avastanud, otsustas ta säilitada nimi Kupfernickel, lühendades selle Nickel'iks. Tema avastust kinnitasid ka teised teadlased. Asukoht tabelis.
esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid. 10 000 e. m. a. Suure tõenäosusega tegelesid enesekaunistamisega juba koopainimesed, kes kasutasid tahma ja nõge näo ja keha kaunistamiseks, hiljem ka värvilisi mineraale. Keha kaunistati jahile ja sõtta minnes. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia võrdväärset vanadele egiptlastele, kes juba tuhandeid aastaid tagasi kasutasid keha koorimist, depilatsiooni, kortsudevastaseid kreeme, võitlesid venitusarmidega, halva hingeõhu ja higilõhnaga ning paljude teiste kosmeetiliste probleemidega. Nii kui ka naised kasutasid erinevaid salve, ka aromatiseeritud salve, võideid ja õlisid
sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas. Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD
tuhasisaldus. Miks peab tuhasisaldus väike olema? *Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Ülevaade metallurgia meetoditest Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi
lämmastikdioksiidi. NO + O2 --> NO2 Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel. Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. samuti ka klaasina. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks ränivetikad. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42
3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. 5. Mis on elektriahel? Elektriahel on elektritehniliste seadiste kogum, mis on ette nähtud voolu juhtimiseks läbi nende. 6. Mis on suletud elektriahel? Suletud elektriahel sisaldab elektrienergia allikat ning ühte või rohkemat osist, mille läbi vool kulgeb. 7. Mis on elektrienergia allikas? Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus-, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel
Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arvestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud
Selliseid tekkeid saab juhtuda Supernovas või kahe neutron tähe ühendumisel. Kiire protsess ei võimalda nii palju plii tegemist, kui aeglane protsess, sest kiire protsess lõpeb, kui tuumas on 126 neutroni ja rohkem juurde ei mahu. Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii maake võib leiduda hüdrotermilistes veenides ja vulkaanides. Maa elu jooksul on jäänud algusest saadik plii mineraale maakoorde, mida on tänapäeval võimalik lihtsalt kätte saada. (wikipedia.ee) 3 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESS Pürometallurgia on vanim ja kõige levinum metallurgiaharu, mille käigus sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. pürometallurgiaks. Kuna plii metallimaak on sulfiid, siis plii kättesaamiseks särratatakse ehk põletatakse see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
