FAKTORID, MIS TEEVAD ARVUTIMÄNGUST EDUKA MÄNGU. (0)

2. Faktorid , mis teevad arvutimängust eduka mängu.

Mis teevad arvutimängust hea mängu? Kas see on mängu süžee, märul, mõistatused, graafika , heli- ja hääleefektid või peab heas mängus midagi rohkemat olema. Head mängud sisaldavad tavaliselt realistlikke füüsikaseadusi, võimalusi lahendada ülesandeid mitmeid moodi, pidevaid väljakutseid ning mängule jäetakse ka taasmängimise väärtus.
Mäng, mis esitab mängurile pidevaid väljakutseid, on loodud hea mängudisaineri poolt, et hoida mängurit põnevil terve mängu vältel. Sellise mängu saab koostada, kui on ette määratud lühiajalised eesmärgid, mida mängus peab täitma. Iga väljakutse peaks mängurit rahuldama sellega, kui ta täidab antud ülesande, õpib ta midagi uut, mida tal ka hiljem mängus vaja võib minna. Näiteks küsimusele vastamine, proovi tuvastamine või kindlas ulatuses kaardi avastamine võivad olla väiksed väljakutsed, mis on osa suuremast mängust. Huvitav mängu süžee on samuti väga oluline, kuid see ei ole just hädavajalik omadus igale mängule, eriti siis kui mängurid mängivad üksteise vastu. Sellisel juhul haarab mängureid kaasa just põnevus ja võistlus välja selgitamaks, kes on parim. Kuid siiski suurepärane mängu süžee saab üle olla sellest võistluspõnevusest, mis tekib üksteise vastu mängimisel. Mitmetes interneti foorumites ja mängudele pühendatud ajakirjades on kirjutatud, et hea süžee on lausa hädavajalik, et valmiks hea mäng. Kummalisel viisil saavad mängurid rohkem motviatsiooni edu saavutamiseks fantaasiamängudest. Selle asemel, et lasta õpilastel meelde jätta erinevaid maagi tüüpe, võiks lasta mängida videomängu, kus ta on kaevuri rollis ning peab korjama mineraale ja tuvastama kasulikke mineraalide allikaid. Selle asemel, et kasutada mängu õpingutest eemale saamiseks, võiks julgustada õpilasi mängima mänge, kus nad peavadki selleks õppima, et oma tegelaskuju edasi arendada. Lõbu ja realismi kombineerimine on ka oluline, kuna mängud, mis on puhtalt ainult simulatsioonid ilma väljakutsete ja sihtideta võivad kiiresti muutuda igavaks. Lõbu ja realism peab olema võrdselt jaotatud, et mäng jääks lõpuni välja huvitavaks (Jon Ray What Makes a Good Video Game ; http://www.cm4.com/index.php/2010/02/what-makes-a-good-video-game/ ; 28.03.2012).

2.1 Graafika, gameplay ja heli.

Arvamus, et kui mängul on suurepärane graafika, tuleb see kohe hitiks, on vale. Ainult suurepärase graafikaga ei valmista head videomängu, mängul võib olla tipptasemel graafiline lahendus aga mäng võib ise siiski veel läbi kukkuda kui sellel puudub hea gameplay ja süžee. Mängu piltlik ilu ei ole midagi muud, kui kena asi vaatamiseks. Detailne maailm mängus, kus saab kasutada ja liigutada peaaegu kõike, mis peaks võimalik olema, annab mängule ainult positiivse tagasiside, muidugi kui ikka on arvestatud ka füüsikaseadusi objektide liigitamisel.
Gameplay on tõenäoliselt just see asi, mis teeb mängust selle, mis see on. Ilma hea mängitavuseta, mis oleks mängul olemas? Sellisel juhul oleks järel veel graafika ja heal juhul ka korralikud helitööd aga see oleks ka kõik. Alustades mõne uue arvutimängu mängimisega, proovitakse läbi kõik nupud, et näha mida suudab teha juhitav tegelane mängus. Tavaliselt on video mängus kangelane, kes üritab päästa maailma, printsessi või muud sellist. Samal ajal kui põhilugu areneb tasapisi võiks olla mängul ka lisad, nagu minimängud või vestlus teiste mängus olevate tegelastega. See teebki lõbusa mängu, mida tahetakse kõige rohkem mängida. Graafika kõrvalt võib mängult oodata väga hästi veedetud aega ja pikendatud ajahulk terve mängu läbimiseks. Heli on arvatavasti teine tähtis faktor hea arvutimängu valmistamiseks ja peamiseks põhjuseks on see, et vaikuses oleks mäng lihtsalt igav. Tahetakse kuulda, mida tegelane mängus teeb, näiteks kui tegelane teeb erinevate mõõkadega lööke või on kuulda sammude tatsumist kõval pinnasel siis see ainult lisab reaalsust mängule ning see on positiivne.
Heliefektid ei ole kõik, mis mängus olema peaks; samuti võiks olla mängus kuulda ka taustamuusikat. Mitmetes mängudes on olemas vägagi kvaliteetne, kaunis ja motiveeriv taustamuusika, millest on müügil ka CD- plaadid , kust saab kuulata oma lemmikmängu muusikat ka siis kui parajasti mängimisega ei tegele. Muusika tutvustab mängumaailmast väga laia osa, muusika sümfooniast on hästi aru saada, millest mäng räägib ning, mis tundeid tahavad mängudisainerid edasi anda mänguritele (Jason Freeden What Makes a Good Video Game ?; http://voices.yahoo.com/what-makes-good-video-game-3639.html?cat=19 ; 28.03.2012).

2.2 Taas läbimängimise väärtus, mängu algus ja huumor.

Uuesti mängimise väärtus on huvitav osa videomängudest ning seda soovi ei saa tekitada iga videomäng. Taas läbimängimise väärtust saab mõõta selle järgi, kui mäng on juba korra lõpuni mängitud, kas see siis kutsub uuesti algusest peale alustama või mitte. Seda omadust kasutavad ära kõige paremini spordimängud ja kaklusmängud.
Mängu valmistamisel võib proovida ka teistsugust lähenemist – humoorikat suhtumist. Mäng, kus mängu tegelased ja süžee on naljakas, võib samamoodi hästi õnnestuda – kui huumor mõistuse piiridesse jääb. Veelgi parem on see kui mängu, kus on olemas kõik ülejäänud head omadused lisatakse ka natukene huumorit . Hea arvutimäng vajab reegleid ja nuppe millest on kerge aru saada. Muidugi see võib olla ka vähese keerukusega või õpikursiga aga, kui mäng on alguses liiga raske, et mängur ei suuda hävitada ka nõrgimaid vastaseid esimeste minutide jooksul, muutub mäng masendavaks ning huvi selle mängu vastu kaob. Sellel põhjusel ongi tähtis omada mängul kiiret algust või siis tõsta raskusastet järk-järgult, samal ajal kui mängur tutvub mängu reeglite ja keskkonnaga (Jason Freeden What Makes a Good Video Game?; http://voices.yahoo.com/what-makes-good-video-game-3639.html?cat=19 ; 28.03.2012).