Kuidas meedia mõjutab minu elu ? Tuleb tõdeda, et meedia osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuid kuidas meedia mõjutab minu elu ? Meedia tekitatud muutused mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud. Viimasel ajal nii Eestit kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks vähe, peame seda kõike nägema ka teleseriaalidest. Mõistlikum on jälgida hoopis mingeid kvaliteetkomöödiasarju, mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju.
Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda
Meedia vägi ja vald Tänapäeval on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just meedia. Ilma selleta oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda meedia elanikkonnale alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Milline on siis meedia vägi ja vald? Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks meediat, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse,
Meedia ja selle erinevad aspektid Meedia roll ühiskonnas suureneb pidevalt ning on seda teinud juba oma tekkest saati. Kuid mis meedia üldse on? Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid uue meedia rolli ühiskonnaelus. Arutle selle üle, kuidas mõjutab uus meedia valitsemist, majandust ja/või kultuuri. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Uue meedia mõju ühiskonnale (502 sõna: 56p - 2013) Uue meedia uudsus seisneb selle kättesaadavuses: igaüks saab internetis miljardite inimestega jagada oma arvamust, loomingut või ülestähendusi. Selline võimalus ilma liigse vaevata ennast kuuldavaks teha on muutnud poliitikat ja inimeste vabatahtlikku tegevust ning avanud lugejatele informatsiooni, mis traditsioonilise meedia vahendusel ei oleks nendeni jõudnud. (44) Interneti mõjust poliitikale räägitakse tavaliselt valimiste kontekstis, kuid minu
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema
" - CBS Network, R.L.Lowary. Informatsiooni defitsiit, ajupesu, võimetus olla avameelne - see kõik asetab inimestele justkui silmaklapid pähe. Neid kontrollitakse. Meediat saab ära kasutada ka kui "ametliku verisooni" väljendajana. Juba liiga tihti juhtub sündmusi, mida kahtlaseks pidavaid rahvamasse vaigistatakse massimeediaga. Toimub tähelepanuväärne sündmus, pööbel ahastab, skeptikud, teadlased ja ajakirjanikud kisavad, aga meedia ootab. Kui kõrgemal võimul on võltslavastus valmis, siis lükatakse käima propaganda. Pööbel rahuneb ja vaikib, teadlikum rahvas kisab ikka, kuid see summutatakse massimeediaga. Olukord rahuneb maha ja kõik taandub otsekui tagasi igapäevaellu. Et asja selgitada, ei pea kaugelt näidet otsima. Taas kord peaksid just eestlased väga hästi teadma, kuidas see protsess kulgeb. Varsti pärast parvlaeva Estonia hukkumist moodustati ju Eesti, Rootsi ja Soome ühine
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
Tsiteerin Itaalia meest, kes ütleb, miks ta Berlusconit küll kirub, kuid valib teda siiski "Parem toetada ühte tugevad, kelle vastu naginii ei saa, kui et luua liit mulle kahjulike inimestega, kes võivad hiljem mulle endale saatuslikuks saada". Berlusconi võim ei piirdu aga vaid peaministri ametiga. talle kuulub ka peale jalgpalliklubi AC Milano ja Banca Mediolanumi panga ka meediaettevõte Mediaste uudiste kanalitega Italia Uno,Rete Quattro ja Canale 5. seega Berlusconi käes on ka osa meedia võimust. tema piirab sellekaudu teda halvustavaid uudiseid. Berlusconi varjab võimu abil tõde. Meedia võimust on palju räägitud. meedia on võimsam kui paljud võimu liidrid. seda seetõttu, et meeida kontrollib mis jõuab eetrisse ja ajakirjandusse ning mis mitte. meedia saab muuta tõe valeks ja vale tõeks. nüüd on seda piiratud tänu allikakaitseseadusele. Võimu liider, kellest meedia on teinud nn. "paha poisi" on minu silmis Tallinna endine abilinnapea
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996).
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt.
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia. Igale inimesele loob see sõna mingi visuaalse pildi. Kas positiivse, või negatiivse alatooniga, see oleneb inimesest. Kindlasti on meedia meile väga oluline, kuna seal kajastub lisaks täielikule mõttetusele ka midagi olulist ja huvitavat aeg-ajalt. Olgem ausad, meedias toimuv mõjutab meid kõiki. Kas siis midagi ostma või kuidagi käituma. Kõige levinum nähtus meediamaailmas on reklaam. Kui ettevõte tahab, et toode müüks, vajavad nad head ja originaalset reklaami. Hästireklaamitud toode müüb end ise, olgugi ta halva kvaliteediga. Sellega kaasnev ettevõtete omavaheline võistlus toote
Meediast ammutatud informatisoonil võib olla meie mõttemaailmale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Tihti ei omanda me vajalikku teavet vaid kasutut. Nimelt meelelahutus saitidelt saadud info osutub meile täiesti ebavajalikuks, kuigi see on meile kindlasti mingilmääral oluline lõõgatumiseks ja enda väljaelamiseks. Halb mõju kajastub tavaliselt negatiivsetes emotsioonides ja käitumismustrites. Kuid mitte kuidagi ei saa me elada nii, et meedia ei mõjutaks meie elu. Ja just selletõttu peame me õppima eristama ja sorteerima infot. Ning mõistma , et kõik mida kajastab meedia ei vasta alati tõele. Meedia juhib meid, kuid kui palju me laseme ennast juhtida, on juba meie endi otsustada !
Meedia mõjutab ja juhib meie elu. Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Mis on media? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias
Meedia juhib ja mõjutab meie elu 021M Inimesed lasevad mõjutada ennast sellest mis räägitakse meediast. Kahjuks meedias ei räägita alati nagu on ja lisatakse jutule natukene vürtsi, et lugu tunduks huvitavam. Inimesed võtavad, aga kõike tõsiselt ja elavad kõigele nii kaasa, et lasevad ennast sellel juhtida ja mõjutada. Meedia kaudu saab mõjutada inimesi ostma selliseid asju mida nad ei ostaks kui näeks seda lihtsalt poes. Meedias ilustatakse ja näidatakse toodete häid külgi, aga vigu ei näidata. Räägitakse, et kõik on soodne ja mida kõike veel tasuta kaasa saab, aga tegelt on kõik need asjad sinna hinna sisse ära paigutatud. Minu arvatses ei tasuks osta kõike mida pakutakse meedia kaudu inimestele. On suur võimalus, et saad sealt petta ja hiljem tagastada pole võimalik
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise õppetool Personalijuhtimise eriala Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Meedia mõju käitumisele ja isiksusele Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4 1.2. Bobo effekt.............................
Tants meedia taktikepi järgi ,,Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm, kolm-kaks ... Võtame uuesti. Võtame seni, kuni telerite ees istuvad silmapaarid on pahupidi ja mõistus nüri. Laseme lihtsurelikul süüa reklaamivahtu. Laseme lõputult!" Aki Kaurismäki filmis ,,Mees ilma minevikuta" sõnastab üks elu rataste vahele jäänud tegelane oma kreedo: kui näed inimest näoli kraavis, pööra ta teistpidi. Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid kõik see on
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon
eri juhtumeid teatavate üldmõistete alla. Ühiskonna struktuuri ja funktsiooni küsimus ehk kommunikatsiooniprotsessid makrotasandil. Põhimõte: kõik, mis on ühiskonnas olemas, on vajalik. Lähenemise eelduseks on, et ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lisaks ka põhimõte, et ühiskond üritab alati liikuda tasakaalu poole. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust: Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel; teiseks, inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada, ning kolmandaks, hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid (Williams 2003: 177. lk 58) Uurimused mõõtsid lühiajalist mõju, esitamata küsimust, milline võib olla meediumi
Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn. viieteistkümne minuti kuulsust, mis on üllatavalt hästi mõjutanud meediaturgu. Enam ei huvita otseselt kedagi, milline kuulsus sa oled või kus saatest sa kuulsaks said. Tänapäeval on tähtis see, et kui teised teavad teda, pead ka sina teadma. Oled
Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia rolli ühiskonnas pole kunagi alahinnatud, isegi peale seda kui Eestis Nõukogude võim kukutati ja lisaks kõigele muule, muutus vabaks ning sõltumatuks ka Eesti meedia. Meedia mõjutas meie vanemate ja vanavanemate elusi siis läbi propaganda, nüüdseks on propaganda hulk vähenenud, kuid see eest on muutunud informatsiooni hulk, mida me läbi meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele
Vanemad on teinud ka ette panekuid et olla perega koos, kuid siiski on nooruk meedias ehk siis oma telefonis. Ma arvan et noored veedavad oma aega liiga palju meediavaldkonnas ning siiski kas neid tõmbab sinna huvi või nad lihtsalt tahavad teada midagi lahedat või teevad seal siis midagi väga lahedat mida tema sõber tegi ning mida tema peab järgi tegema. Ma väga loodan et noored võtavad aru pähe ning on ka reaalses elus ja saavad aru et MEEDIA POLE ELU. Paljud noored on ka seda öelnud et kui pole meediat pole ka elu, aga siiski nad ei tea mis asi on reaalne elu kus nad tegelikult elavad, nad võiksid vähemalt tegeleda rohkem sõpradega või siis oma vanematega. Paljud noored teavad et nende vanemad tahavad olla koos oma lapsega ning temaga vahel midagi lahedat teha. Palju noori on maailma ka selliseid kes ei ole eriti ühenduses meediaga ning neid isegi ei vii miski sinna nad
Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka
pärast. Valitsus meelestab rahva vastu EKRE, et luua vihaobjekti. Võime tõmmata paraleeli Orwell'i raamatuga ,,1984", kus inimeste vaenlaseks oli Goldstein, kellele suunati kogu viha. Emotsioonidest pimestatud inimesi on kerge mõjutada, kuna nad ei suuda selgelt mõelda. Valitsusel on lihtsam sisestada rahva alateadvusesse kindlaid mõtteid, kui inimestel tekivad nende teemadega emotsionaalsed seosed. Lisaks valitsemisele mõjutab uus meedia ka majandust. Meedia kui majanduse tugipost. Probleemide tekkimisel majanduses proovitakse alati kogu olukorra tähtsust vähendada ning kui võimalik tuua välja midagi positiivset, mis hajutab tähelepanu sellelt teemalt. Eesti riigil ei lähe majanduslikult väga hästi ehk on probleeme rahaga, selle tõttu kannatab eesti rahvas madala elukvaliteedi käes. Selleks, et tähelepanu rahalistelt probleemidelt kõrvale pöörata tähistatakse tänavu aasta väga suurejooneliselt Eesti sajandat sünnipäeva
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige „15-minutliste staaride“ loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid „15-minutlisi staare“, nt. Tõehetke-Lilit, Vändra-Aveli, Kapoti- Arvo jne, kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma „15-minutilist kuulsust“, mis ei pruugi alati seda „staari“ heas valguses näidata.
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende kukutaja Kui sinust tänapäeval meedias ei räägita, siis tõenäoliselt ei ole sa staar. Meediakajastused on lahutamatu osa kuulsuste elu juures. Tänapäeval on palju staare, kes on nö. "ühe päeva liblikad". Sellised kuulsused on enamasti saanud lühikese aja jooksul suure meedia tähelepanu osaliseks, hakanud seda just nautima, kuid siis kaotanud selle tähelepanu. Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel huvitavamaid, naljakamaid ja ilusamaid staare. Tänapäeva tarbija vajab kiiret vaheldust ja palju meelelahutust. Näitena võib tuua tõsielusarja "Prooviabielu" staarid Heleni ja Kalvi-
• Ei tohi inimesi riivata • Ei tohi käsitleda inimest kurjategijana, enne kohtu otsust • Enesetappudest ja katsetest ei kirjutata • Kõiki ei pea idenfitseerima • Eraelu puutuamtus • Fotod ei tohi eksitada • Viitamine • Vastulause • Kui kedagi on riivatud, siis on õigus vastulauseks • Samas kanalis • Parandamaks faktivigu ja tsitaate • Reklaam • Peab olema selgelt eristatud ajakirjanduslikust pildist 3. EESTI MEEDIA JA EETIKA (VAATA SEDA KOODEKSIT) • Pole tsensuuri • Uudised pole kallutatud • Eksitavad pealkirjad ei ole eetilised 4. AJAKIRJANIK JA EETIKA • Lubaduste hoidmine • Erapooletu • Informatsiooni tuleb kontrollida 5. REKLAAM JA EETIKA • Mõjutamisega ajakirjanik kaasa ei lähe • Millal on uudis ja millal arvamus • Kui rääkida firmadega, siis mitmega 6. ALLIKATE KAITSMINE JA TEAVITAMINE • Peab kaitsma nõrgemat osapoolt • nt
Muutuv maailm Elame ajastul, kus elu on üsna mugav. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Praegusel hetkel tekitavad suuri probleeme kliimasoojenemine, massiline sisse- ja väljarinne ning telekommunikatsioon. Meedia mängib olulist rolli meie igapäevases elus. Internet on kogunud palju populaarsust viimase kümne aastaga. Maailm on muutunud justkui väikeseks külaks, kus on võimalik kõikidega rääkida. Erinevad veebipõhised suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter on aga tekitanud viimasel ajal probleeme. Neis portaalides on võimalik lisada endale sõpru, saata neile sõnumeid, lisada pilte ja jagada muid olulisi teateid. Mitmekümned
Arvustus Käisin vaatamas pressifoto näitust, mis oli üles pandud Viru Keskuse aatriumi. Läksin seda vaatama viimasel päeval, pühapäeval ning rahvast oli palju. Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida. Oli palju häid pilte, kuid mu kindel lemmik oli ,, Põder käis Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meelde...
meedia võib mõjutada väikeseid lapsi. Sel korral seisis ema väikese lapsega võiete riiuli ees ja soovis osta Becel´i margariini, kuid laps polnud temaga nõus. Pisarad silmist voolamas soovis laps, et ema ostaks Rama margariini, sest reklaam ju ütleb: ,,Rama aitab kasvada". Kuigi situatsioon on iseenesest koomiline, näeme me siit, kuivõrd võib pidev mingi asja korrutamine meid seda uskuma panna. Kõik meedia vormid ei ole üksnes informatsiooni edastamise allikad, vaid ka väljundiks, selliste elualade esindajatele nagu poliitikud, kunstnikud ja pop- artistid. Ja siit tuleneb üks vastuolu. Kuigi pop- artistid, kes on paljude teismeliste iidoliks, teavad, et oma tegevuse kaudu mõjutavad nad paljusid noori, teavad ka teisest küljest, et igav ja tagasihoidlik elu ei müü. Seega käituvad nad meedias tihti vastutustundetult ja väljakutsuvalt, kutsudes
10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5
INIMENE MEEDIA VÕRKU PÜÜTUD KÄRBES Meedia ümbritseb meid igal pool ja koguaeg. Seda on võimatu mitte tähele panna. Meedia vastu ei saa, kuid ka ilma selleta ei saa. See on võitmatu, kuid samas imetlusväärne jõud, mis saab inimestega manipuleerida ja nendega mängida. Kas inimesel on üldse mingisugust võimalust astuda meediale vastu või on ta kõigest meedia juhitav marionettnukk? Kas Inimene on tõesti kõigest nagu kärbes meedia võrgus ning meedia, kui ämblik, ootamas ähvardavalt, kuni saab saagile lõpu peale teha? Inimese elu sõltub suuresti meediast. Igal hetkel ahmin ma sisse reklaame ja uudiseid, mida meedia mulle ette söödab. Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid. Kõik mõeldakse meie eest ära ja meie töö on info ainult vastu võtta ja selle järgi oma elu sättida.
Klassikirjand: Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned?
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud ...
oleks ta seal ise viibinud. 9.Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles siis nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? Glass eksis rängasti ajakirjanduseetika vastu. Ta pettis oma kaastöötajaid ja avalikkust ning tegi sellega kahju ajalehele. Seega pettis ta kõiki inimesi, kes tema lugusid lugesid. Tänu tema eksimusele, kaotas leht usaldatavuse. Mõni inimene kindlasti kogu usalduse ajakirjanduse või meedia vastu. Leht kaotas kindlasti mingil määral ka lugejaskonda. 10.Mida võiks noortel ajakirjanikel Glassist õppida, mida ta hästi tegi? Ma arvan, et noortel ajakirjanikel on Glassist õppida seda, et kunagi ei tohi valetada ja fakte tuleb kontrollida. Valed tulevad alati välja. Lisaks sellele, ei tohiks noor ajakirjanik võtta endake kuuga palju kohustusi, mida ei jaksa täita, nii tulevadki probleemid, nagu Glassil. Arvan, et Glass oskas päris hästi petta, kuid seda ei tohiks
rikuvad erisuguseid eetika reegleid. Nad jälgivad staare ööpäeva ringselt ning kritiseerivad igat nende tegevust. Staaridele pole seda sugugi lihtne päevpäevalt taluda. Kuid nad on ise otsustanud avalikku ellu astuda . Tugevad jäävad ellu ning nõrgad langevad. Need , kes ei suuda sellisele kriitikale vastu panna ,lõpetavad sageli kas narkomaanina või alkohoolikuna, kehvemal juhul sooritavad koguni enesetapu. Siit võib järeldada , et meedia on võimeline rikkuma inimese elu lõplikult. Inimesed on erinevad, seega võivad meedia kaudu kohtuda totaalselt üksteisele vastuolulised maailmavaated. Sellest kujunevad omakorda välja konfliktid. Lahkhelide tekkimine pole tegelikult sugugi halb, sest vaidlustest selgub ju kõige õigem tõde. Muidugi võivad kokkupuuted vahel ka sandisti lõppeda, kuid see näitab ainult osapoolte harimatust ning oskamatust omavahel suhelda. Olulisim osa meediast on loomulikult uudised
võib sääsest elevandi tekitada. Sõnavabadus on tänapäeval demokraatia mõõdupuu see on üks terendav eesmärk, mille poole kõik liberaalsed riigid püüdlevad. Kuid kas sõnavabadus tähendab seda, et ajakirjanikud võivad öelda mida ,,sülg suhu toob"? Lugedes nö ,,kollast ajakirjandust" võib selline mulje kergesti jääda, kuna eetilised piirid on seal ammugi ületatud. Näiteks presidendiprouast Evelin Ilvesest on meedia tekitanud täieliku naerualuse. Kõik algas sellest, et üks ajakirjanik juhtus lugema proua Ilvese kirjutist tema lasteaia siseveebis, kus Ilves soovitas lasteaial jõulupakkidesse Kalevi odavaid komme mitte panna, kuna need sisaldavad transrasvu, mis on suuremas koguses laste tervisele kahjulikud. Mõne päeva pärast oli ajakirjandus pulvil artiklitest, kus väieti, et Evelin Ilves ründab Kalevi kommitehast ja selle töötajaid. Ka pool aastat hiljem ei ole sumin
Meediajumalad Tänapäeval on meedia kõikvõimas, meil on raadio, televiisor, ajalehed, ajakirjad ning internet. Internet on muutnud uudiste edastamise veel kiiremaks. Internetti jõuavad uudised igaltpoolt üle terve maailma ja me saame neid lugeda oma väiksest arvutist. Minu arust on meediajumalad need inimesed, kes on kuulsad,kes on elus palju saavutanud ja meedia jälgib igat nende sammu. Ma arvan et nii on raske elada, kui igat sinu lauset kommenteeritakse, igat sinu sammu ja liigutust jälgitakse ja paparazzod jälitavad sind kõikjal. Selline kuulsus on näiteks Michael Jackson ,kes elab meedias edasi, vaatamata sellele,et ta on surnud. Negatiivses mõttes meediajumalaks võib pidada Paris Hiltonit tibi ikooni.Teda tehakse maha igas asjas ,ütleb ta midagi, riietub ta kuidagi .
LipiLapi AS Pressiteade 10.11.2011 LipiLapi toob Eestisse uue tehnika tippsaavutuse! Tehnikakauplus LipiLapi toob järgmise aasta juunis Eesti turule täiesti uue ja ainulaadse muruniiduki, mis teeb kogu niitmise töö aia omaniku eest ära. Suve alguses Eestisse jõudev toode on täiesti uus Jaapanis väljatöötatud muruniiduk YhuSuper 5000, mis on seadistatud automaatselt ära niitma kogu maa ala, mis seadeldisekompuutri meelest niitmist vajab. YhuSuper5000 leiab üles ka kõige väiksemad alad, kus on pikem rohi. Kuna muruniiduk põhineb uusimal ja ainulaadseimal tehnikal, hakkab kauplustes hind olema kohane vaid jõukatele. LipiLapi turundusdirektori Andra Paarma sõnul on LipiLapi kauplustesse jõudev muruniiduk niivõrd uus, et maailmas sellest veel väga palju kuulda pole olnud. ,,See muruniiduk on tõepoolest omandatud veel vähestel maadel ning Eestil on au astuda peagi nende riikide sekka, kes seda uut tehnika saavutust proovima hakkab," kinni...
Karl Kask Ingmar Bergman XI b 2012 Ernst Ingmar Bergman, sündinud 14.juuli 1918 Uppsalas. Ingmar oli vanuselt teine laps oma perekonnas. Vend, Dag, oli temast neli aastat vanem ning õde, Margareta, neli aastat noorem. Isa, Eriku, amet (preester) tingis laste kasvu religioosses miljöös. Ema, Karin, oli hariduselt meditsiiniõde. Ingmar oli elu jooksul abielus 5 korda. (sealhulgas Eesti pianisti ja kirjaniku, Käbi Lareteiga, 1959- 1969) Tal on 9 last ja peaaegu kõik neist tegelevad filmindusega. (v.a tütar Linn Ullmann, kes on kirjanik ning poeg Ingmar Bergman, kes on lendur) Bergman õppis Stockholmi ülikoolis (19371940) kunsti, ajalugu ja kirjandust. Sellel ajal tekkis noormehes ka kirglik huvi teatri vastu. Näitlemine, juhendamine jms oli küll vaid algselt hobi, kuid peagi tekkis võimalus jätkata karjääri Mäster Olofsgärdeni teatris. 194...
jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre. Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaz 58 400. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti 2 Hind: 9.00 krooni Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
