50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teda
Õppematerjali autor
Uuritavaks osutus see, kui palju inimesi käib valimas, kuidas nad valimistel osalevad ja mis põhjusel ei käida valimas . 4 1 Uurimisküsimused 1.1 Sekundaarandmete analüüs Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust? Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal. 1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus
.................................................... 76 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne
kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust
Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib. Tekitab tunde, et kui inimene reisib pikalt, tunneb mustast leivast puudust. Otsustamine ja mõjutamise mehhanismid Mis on hoiak? Hoiak on ühe psühholoogilise objektiga seotud mõtete ja tunnete kogum. Kuid on ka uskumused, mis ei ole esmapilgul "sotsiaalsed"
raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame. See ongi töö sotsprobleemidega selliste sots probleemi tüüpide loomine. Nende avalikkuses esitamine ja publiku veenmine. Et meie tüüp on ainuke viis, kuidas sots probleemist mõelda. Kuidas seda teha?. Tüübi loomine tähendab sisuliselt vastamist tervele reale küsimustele. Need vastused peavad olema ette valmis. II. Kui palju kahju tingimused põhjustavad peate näitama kellele ja kui palju ta kannatusi põhjustab. Kes põhjustavad tingimusi, kes on kurikaelad
tagasi, seda turvalisem lapsele. Üldjuhul on naised suhte lõpetamise algatajaks, mees ütleb, et kõik ju toimib, sealt hakkab kerima. Naised nõuavad endalt, suhtelt ja mehelt liiga palju, kui neile selgeks teha, et nad on lapse ema, et see on normaalne, siis võib muutuda. Need naised, kes on lasknud kehal rahulikult tagasi minna on tervemad. Need, kes jõuga keha vormi ajavad on hiljem hädas. Ei saa kehasse jõuga suhtuda. See kuvand mõjutab lahutuste arvu. Naised on need, kellega on vaja tööd teha. Tuleb mõelda ka, et millal sa lapse saad, kas sa jaksad üles kasvatada Kõige enam otsitakse suhtest emotsionaalset turvalisust, tunnet, et keegi mind hoiab, olen vajalik. Majanduslik pool on jäänud tahaplaanile. Kes on läbinud suhtekoolitused, on teadlikud, need püsivad koos- inimesi on võimalik õpetada koos elama. Kõige vähem kahjuks õpetatakse armastusega ümberkäimist
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid