Moonutatud tõde (2)

1. Mida tähendab väljend “lugu on nagu sõel“?
Lugu nagu sõel tähendab, seda, et faktid pole väga tõesed.
2.Mis on nn „gotcha journalism“?
Gotcha journalism on eesti keeles „vahele jäid, ajakirjandus “ Gotcha journalismi nimetatakse metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades.
3. Mis on Pulitzeri auhind?
Pulitzeri auhid- on igaaastane kirjandus-, ajakirjandus - ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu.
4. Millised funktsioone täitis The New Republic USA ühiskonnas?
The New Republic oli väga väärikas ja usaldusväärne ajaleht. See oli leht, mis teatas uudiseid esimesena ja tegi seda kvaliteetselt. Väga populaarne ajaleht.
5. Mis on peatoimetaja ülesanded?
Peatoimetaja ülesandeks on kontrollida ja vastutada teiste toimetajate eest.
6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise,kuidas fakte kontrollida saab, mille abil?
Faktikontroll on kontroll faktide õigsuse üle. Faktikontrolli saab teha, kasutades erinevaid meetodeid või materjale, või intervjueerides erinevaid inimesi ja saada selle kaudu teada, kas fakt on tõene ( fakt on arvatavasti tõene, kui mitu erinevat inimest kinnitab sama asja). Fakt võibki olla korrektne, kuid ei pruugi, kui leidub mitu allikat, mis viitab fakti tõesusele.
Allikateks võivad olla erinevad raamatud, ajalehed, Internet , erinevad inimesed, videod jne..
7. Kuidas eskis loo peategelane Glass ajakirjanduseetika vastu?
Meedia- eetika tähendab kriitilist arutelu selle üle, mis on kellegi jaoks moraalne . Glass ei kontrollinud fakte, mida ta kirjutas. Ta mõtles lugusid välja ja arvas , et ta väljamõeldised ei tule kunagi välja. Ta otsis infot Internetist ja kirjutas oma lugudesse faktide nime alla visioone. Sellega tegi ta väga palju kahju lehele ja kogu ajakirjandusele.
8.Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta ?
Glass oli väga veenev ja ettevaatlik, et keegi ei paljastaks teda. Ta tegi märkmeid, mis viitasid sellest, et ta oli nt. Intervjueerinud mõnda isikud või kirjeldas paiku, nagu oleks ta seal ise viibinud.
9.Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles siis nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha?
Glass eksis rängasti ajakirjanduseetika vastu. Ta pettis oma kaastöötajaid ja avalikkust ning tegi sellega kahju ajalehele. Seega pettis ta kõiki inimesi, kes tema lugusid lugesid. Tänu tema eksimusele, kaotas leht usaldatavuse. Mõni inimene kindlasti kogu usalduse ajakirjanduse või meedia vastu. Leht kaotas kindlasti mingil määral ka lugejaskonda.
10.Mida võiks noortel ajakirjanikel Glassist õppida, mida ta hästi tegi?
Ma arvan, et noortel ajakirjanikel on Glassist õppida seda, et kunagi ei tohi valetada ja fakte tuleb kontrollida. Valed tulevad alati välja. Lisaks sellele, ei tohiks noor ajakirjanik võtta endake kuuga palju kohustusi, mida ei jaksa täita, nii tulevadki probleemid, nagu Glassil. Arvan, et Glass oskas päris hästi petta, kuid seda ei tohiks kindlasti noored ajakirjanikud teha. Hea oli veel see, et lõpuks Glass ikkagi tunnistas oma valed ülesse. Õppida võiks seda, et kui ajakirjanik on vea teinud , siis peaks ta seda tunnistama.
11. Argo Riistani kaasus Eesti meedias- mis selle sisuks oli?
Argo Riistan võltsis korduvalt usutlusi maailmanimedega. Riistan kirjutas lugusid Postimehele ja Eesti Ekspressile. Mees tabati 2003 aasta. Ja selleks ajaks oli ta ajalehtedega juba mitu aastat koostööd teinud. Ta kirjutas Postimehele vähemalt 5 valelugu ning Areenile 4. Noormees jättis endast väga soliidse mulje, seega ei osanud keegi arvata, et tegu on petisega. Nii suutiski ta avalikkus petta, õnneks tuli ta valed ikkagi välja.