Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tänapäeval on igapäevaelus suur võim sellisel nähtusel nagu meedia. Ideaalis on meedia ülesandeks inimeste teavitamine ühiskondlikest ja riiklikest probleemidest, nende lahendamisest ja valitsuse tegevussuundadest. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud üks teine tendents meedia kujundab arvamusi. Juba praegu räägitakse meedia võimust. Olukorra teeb keeruliseks see, et meedia puhul pole tegu riikliku institutsiooniga, vaid laialivalguva nähtusega, millel peaks olema teatud eneseregulatsioon, mida võib aga pärssida eesmärk teenida raha
suhe Konstruktivisltik seisukoht loob enne uudise ja alles siis tekib sündmus. See ei pruugi olla isegi reaalne peegeldus. Käsitletakse pigem sündmust üldiselt, kui kindalt juhtunud sündmust. Ennetatakse üldist probleemi ja seda ei pruugi juhtudagi. Niimoodi peaks igal inimesel kujunema arvamus asjast üldiselt. Meediale meeldib kirjutada sellest, mida inimesele meeldib lugeda. Ajakirjanukud valivad välja kõige olulisema, et meil ei tekiks uudiste ülevool. 2. Meedia sõnumid on valikute küsimus Võtan näiteks Postimehe Facebooki konto. Postimees postitab iga päev oma seinale päevakajalisi uudiseid. Neid sündmusi, mis on hetkel n-ö kõige kuumemad teemad. Olen tähele pannud, et nad jagavadki inimestega ainult neid, mis on hetkel kõige olulisemad. Pisemad uudised ei pääse löögile. Niiviisi loovad nad ka oma mainet ja selliste inimeste hinnanguid, kes ei külasta või ei loe lehte iga päev, vaid satuvad lugema, kui keegi jagab. 3
Mehaaniline: kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. Sotsiaalkonstruktsionistlik- peab kommunikatsiooni vastastoimete tulemuseks. Suhtlejad loovad ja jagavad interraktsioonide käigus tähendusi. Süsteemne- Kommunikatsioon on sõnumite loomine throughput'i (uurib kuidas kom toimib sõsteemides) abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega siis kui need ringlevad inimeste seas Radikaalkonstruktivislik- Keskne küsimus on meedia ja reaalsuse suhe. Kas meedia peegeldab reaalsust? Põhiidee: mõisteid ja reaalsuse kirjeldusi saab võrrelda ainult teiste kontseptsioonide ja reaalsuskirjeldustega, mitte reaalsuse endaga. NB! Kommunikatsiooniteooria tekkis mehaanilise lähenemisviisi raames ja paljud tema mõisted on pärit sealt. Descartes'ilt on pärit duaalne maailmapilt- lahutab materiaalse ja vaimse maailma. Asjade maailm on: Staatiline Jumala loodud
liikmesmaades. Formaat Sisestage informatsioon trüki- ja kirjatähtedes. See käib nii inimeste ka kohanimede kohta. Kas MACDONALD kirjutab oma nime MacDonald või Macdonald? Toimetaja ei oska seda ainult trükitähtedes kirjutatud teksti põhjal öelda. Märkige uudisele väljaandmise kuupäev. Kasutage "Avaldada kuupäeval...." (so embargo) ainult siis, kui olukord seda tõesti nõuab ja saate oma nõuet põhjendada. Andke selle inimese nimi ja telefoninumber, kellele meedia saab küsimuste esitamiseks, tsitaatide saamiseks, intervjuu või lisainfo küsimiseks helistada. Kirjapäisesse või teate lõppu lisage tarbijakaitse aadress, kuid ka telefoninumbrid, näiteks teie mobiilinumber, millelt teid saab ka peale tööaega kätte. Kui pole just sundivat põhjust, kasutage alati tarbijakaitse ametlikku või kampaania sümboolikaga kirjapaberit. Märkige pressiteate lõppu, kirjutades teksti alla "LÕPEB"
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid
röövitake. Teine osa küsitlusest hõlmas endas küsimusi seoses meediakanalite kasutamisega. Kui sagedasti kuulavad inimesed raadiot. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- kuulan palju ja 1- ei kuula üldse. Ajalehtede lugemist arvutati nii, et nädalapäevad korrutati sellega kui vastaja vastas, et milliseid kolme ajalehte ta loeb. Telekatunde mõõdeti televaatamise arvuga ning päevauudiste vaatamise statistikatega. Teoreetiline taust Vincent Sacco (1982) on kirjeldanud meedia ja kuritegevuse suhet järgmiselt: Väide, et massimeedia annab arusaama kuritegude otsestest põhjuslikest mõjudest, on mõtlemapanev. See seisukoht tugineb kolmele eeldusele : esiteks, kuna enamikel inimestel puudub otsene isiklik kogemus raskete kuritegudega, siis avalikkuse arusaamade ja tundmuste peamine allikas kuritegevuse kohta peab olema asendatud tehislikult loodud kogemusega. Teiseks, massimeedia sidemeks on infoallikad, mida kasutab suur hulk inimesi. Lõpuks, nagu mitmed
kunagi oma vigade eest vabandust ei palu. Nimelt käib jutt meediast, kes alati kas siis tõde või tõe lähedasi lugusid avaldab. Eksimine on inimlik ja seda juhtub ka ajakirjanikel. Tuleb ette juhuseid, kui avaldatakse artikkel inimesest, kes pole süüdi või pole asjaga üldse seotud. Tema maine on aga tükiks ajaks rikutud, sest tõde selgub sageli hiljem ja meedia kajastab oma vigu haruharva. Näiteks mõned aastat tagasi avalikustas meedia, et Kristiina Smiguni dopinguproov on positiivne. Siis järgnes süüdistuste laviin ja kuidas ta Eesti rahvast on alt vedanud. Hiljem dopingu B-proov näitas aga, et Kristiina ei kasutanud keelatud aineid ning sellega jutt tema ümbert ka haihtus ning meedia poolsed vabandused jäid tulemata. Ajakirjandus on väga konkurentsitihe. Alati võidab see meediakanal, kes uudise esimesena rahvani viib. Tõe välja selgitamiseks võidakse tänapäeval äärmusteni minna,
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informatsioon jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele. Laps on oma olemuselt uudishimulik. Ta proovib leida vastuseid kõikvõimalikele
Uus-Babüloonia 2015 Riigi loomine • 625 eKr kuulutas Nabopolassar enda Babüloonia kuningaks, purustas Meedia abiga Assüüria ja rajas Uus- Babüloonia (püsis 625–539 eKr). • Selle hiilgeaeg oli Nebukadnetsar II ajal (604–562 eKr). Nebukadnetsar II • Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 605–562 eKr. • Nebukadnetsar oli Babüloonia kuninga Nabopolassari poeg ja troonipärija. • Vallutas Egiptuselt Süüria ja Palestiina. • 597 eKr allutas ta Jeruusalemma ja Juuda riigi ning püüdis seejärel valutada Egiptust
Tänapäeva ajakirjandusega kaasnevad probleemid Ajakirjandus, kui üks meedia osa, on tänapäeval tõusnud üheks mõjuvõimsamaks küljeks meie ühiskonnas. Me kohtame seda kõikjal: olles telefonis, kuulates raadiot, jalutades tänavatel, vaadates televiisorit jne. Ajakirjandus on muutunud nii populaarseks, et sellega on hakanud kaasnema ka omad probleemid. Tänu meedias levinud uudistele on mitmed inimesed hakanud muutma oma arvamusi ning tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal
Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid. Ajaleht on kollektiivne organisaator Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis
Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on näidanud, et müüvad vägivallatsemised ja konfliktid, naised ja seks ning katastroofid. Vähe on meedias harivat, väga lihtsal põhjusel huvitujaskond on väike. Minu
Peaks mängima keelemänge, et leida kõik eksisteerivad narratiivid Teadus ei ole enam võimude tööriist- meil on valik Tegusid hinnatakse nüüd selle järgi kui kasulikud nad on, mitte selle järgi kui tõesed need on. Baudrillard- reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum), hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat) Oleme ainult tarbijad, kelle vajadusi dikteerib meedia Meedia ongi reaalsus Elame hüperreaalsuses Kujutis on kõik! Jameson- ajalooline vaade (PM on M edasiarendus), PM tööd on sageli pinnapealsed, Jameson katalogiseerib PM võtmeomadused nagu iroonia, pastiche - imitatsioon, paroodia, historitsism (ajalooliste tööde sügavuse kustutamine neid parodeerides) MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM Modernism Postmodernism Üldiste teooriate hülgamine. Skeptilisus
Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti ajakirjanduse ajalugu, ajalehekujundust ning reklaami. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuse taseme lõpetanul on võimalus hakata tööle reporteri, pressiesindaja või suhtekorraldajana. Pärast bakalaureuseastme lõpetamist on võimalik üle minna magistriõppesse kas ajakirjanduse, kommunikatsioonijuhtimise või meedia ja kommunikatsiooni erialal. Ajakirjanduse eriala magistriõppe eesmärk on valmistada ette eeskätt toimetaja kvalifikatsiooniga inimesi, kes oleksid võimelised töötama ükskõik millises ajakirjanduslikku sisu tootvas meediaorganisatsioonis, aga ka tegema uurimistööd meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas, tegelema meediakriitikaga. Mõnikord võib aga elu pakkuda ootamatuid väljakutseid, nagu tuli välja intervjuust Elis Aunastega
väärtusorientatsioonidest. Sotsiaalseid norme ideoloogilised sotsiaalsed nii õigusinstitutsioonid ja levitavatest institutsioonides protsessid. süsteem (otsene sotsiaalne on olulised turg, raha, kontroll), eraomand ja meedia. Ühiskonnasüsteemi alasüsteemid on majandus, poliitika, kultuuriline ja motivatsioonisüsteem ning integratsioon. Merton (1949) võttis kokku ühiskonna iseloomu puudutavad funktsionalismi postulaadid: 1. Ühiskonda saab käsitleda kui omavahel suhestatud osade süsteemi, see on omavahel seotud, korduvate ja mallilike tegevuste korrastus. 2. Selline ühiskond kaldub loomulikus olekus dünaamilise tasakaalu poole, ebakõlade puhul üritavad esile kerkinud jõud stabiilsust taastada. 3
analüüsi tulemused teemal, mida gümnaasiumi noored arvavad multifilmiknagelaste käitumise mõjust nende elule. 3 1. TEOREETILINE TAUST 1. 1Mõju mõiste Käesolevas töös tahame teada, milline on olnud multifilmi kangelaste mõju gümnaasiumi noortele, sepärast esitama kõigepalt lühidalt ülevaate sellest, kuidas erinevad teadlased on mõju mõistet defineerinud ja seda eelkõige meedia ehk massikommunikatsiooni kontekstis. Niisamuti vaatame, kuidas milline on meedia, sealhulgas ka multifilmide mõju lastele. Kogu massikommunikatsiooni uurimine on lähtunud eeldusest, et meedial on märkimisväärne mõju, kuid pole üksmeelt selles, missugusel määral seda mõju on ja missuguse iseloomuga see on (McQuail 2003: 373). Mõju võib üldises ja laias tähenduses mõista kui “inimeste juures jälgitavaid käitumis ja
Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused, seega meedia poolt mõjutatud noortele mitteaktsepteeritavad. Kiusatud teismelisele on see aga tohutu löök alles kujunemisjärgus identiteedile ning enesehinnangule. Kui olemas on tahe ning siht jääda iseendaks ning olla omapärane, siis sõltub see juba igast inimesest individuaalselt
g) hindamine Kommunikatsioonikava koostamine 16. Mis on kommunikatsiooni lõhe? algab organisatsiooni maine uuringust Kommunikatsioonilõheks nimetatakse nii seespool kui ka väljaspool organisatsiooni ja inimeste arvamuse organisatsiooni. Seejärel koostatakse erinevust. sõnum, mis võtab kokku 17. Mis on kontrollitud ja organisatsiooni põhiideed. Siis kontrollimata meedia? määratakse kindlaks organisatsiooni Kontrollitava meedia korral pakub positsioon. Organisatsiooni positsioon suhtekorraldaja omal soovil teadvustatakse eri rühmadele ja selle informatsiooni. Kontrollimata meedia põhjal kujuneb organisatsiooni korral ei saa suhtekorraldaja seda identiteet. Õnnestunud identiteedi mõjutada. kujunemisel võidetakse avalikkuse 18.Mitmesse kategooriasse tunnustus
kättesaadavaid uudiseid ja teavet. Kodanikud on tavaliselt piisavalt informeeritud küsimustes, mis mõjutavad nende kogukonda, valitsust ja igapäevaseid suhteid. Teisest küljest piirab Põhja-Korea juurdepääsu kindlatele uudiseallikatele ja Internetile. Enamus uudiseid ja teavet pärineb Korea riiklikust uudisteagentuurist (KCNA-st), mis jätab kodanikele ainult ühe filtreeritud vaatepunkti. [2] 3. Meedia on massisuhtlusvahendid, mis toovad meieni informatsiooni. Meedia kaudu vahendatud info jõuab kiiresti ja korraga väga paljude inimesteni, seetõttu saab meedia kaudu mõjutada väga suurt auditooriumi ning ühiskonnas toimuvaid protsesse. Samas võib meediat käsitleda ka kui kujutluste loojat. Kuna kõigest pole võimalik vahetult osa saada, osaletakse maailmas toimuvas nende kujutluste kaudu, mida vahendab meedia. Selline taasloodud tegelikkus tundub tõene, see kujundab inimeste teadmisi, hoiakuid ja käitumist
ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne. Meediaeetika. Tänapäeva ühiskonnas on meedia olulisel kohal. Ajalehed, televiisor ja muud sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud informatsioonist? Kui vaatame iga päev telekast või loeme ajalehest või muust sotsiaalmeediast uudiseid, ammutame palju informatsiooni teadmata, kas inimestele antud info on tõene või mitte. Kõige enim müüb selline info, kus on draamat ja negatiivsust.
kui päike oleks uuesti vihastanud ja veel mõne killu endast inimestele peale saatnud. 26 KASUTATUD MATERJAL Raamatud Mati kõiv, Ain Mäesalu Krista Piirimäe, Märt tänava. ,,Inimene, ühiskond, kultuur" (lk 6 48). Internet Heli Valk - Uurimustöö http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$397 Kokkuvõtteid - http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html, /www.teretere.eu/eestlaste-ajalugu Kujutav meedia Urmas E. Liiv. ,,Kaali saladus" (Film), 2003 27
................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1. Naised Interneti kasutajatena Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued kommunikatsioonivormid on interaktiivsed (McQuail 2003). Kuna Internetis leiduv informatsioon on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu, ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda
riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille üle annab arutleda. Ühiskonnale on kogu meedia üks suur alustala,millega olla inimestega kontaktis ning tänu millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob ühiskonda veidigi selgust ja mõistmist, mis muidu võib jääda kodanikele halliks uduks või segadust tekitavaks faktoriks, oma riigi usalduse osas. Igal,ka kõge väiksemal arvamusel, mida avaldatakse meedias kõvahäälselt, on suur mõju ka laiema üldsuse arvamusele .
alati meeldiv ega ilus,ka kuulsused on inimesed oma heade ja halbade iseloomujoonte ning ,vigadega. nemad paraku vastutavad vigade tegajärgede eest valulikumalt ning emotsionaalsemalt kui inimene,kes pole tuntud.,Neid tümitab terve maailm, paparatsod ning Zurnalistid kes jahivad uusi maiuspalu.Iseasi kas nad on külma närviga ja saavad kollase ajakirjanduseGA hakkama?Kui võtta näiteks Britney Spears,kes sai kuulsaks väga noorelt,ta oli Usa kuulsaimaid lapsstaare,Kas oskamatus meedia huvi vastu teda hukule viiski? Loogilise järeldusena usume,et ükski 16 aastane teismeline ei oskaks või suudaks sellise tähelepanuga nagu tuntus ümber käia.Britney tegi rumalusi,mis häbistasid teda terve maailma silmis,kuid siiski leidus tal tahet sirge seljaga p[sti t]usta ning seljatada k]ik halb.Ta tõusis justkui fööniks tuhast et taas särada ja nautida seda säravat rambivalgust.Kuigi paljud meist ei usukunud,ega lootnudki lapsstaari laval enam esinemas näha..Palju räägitakse
Tuleb olla aus. Avameelsus meeldib avalikkusele. Eksimine on inimlik ja kui oma eksimusi tunnistada, siis antakse need andeks. Aga inimene, kes jääb vahele valetamisega, (sellele jääb vassija märk pikaks ajaks külge. (Hundimägi, 2004 Ei tohi karta ajakirjanikuga kohtuda. Enamasti tuleks proovida kohtuda näost näkku, sest ajakirjanikule oma advokaadi või PR-esindaja kutsumine on nagu punane rätik härjale. ((A.Laaneots 2013 Raul Kalev on öelnud, et tuleb olla väga ettevaatlik meedia kritiseerimisega. Kindlasti teeb ka meedia vigu, kuid tema süüdistamine ei ole hea vasturelv rünnakute tõrjumiseks. ,,Kõige suurem viga on see, kui ettevõtja hakkab taustatööd tegemata ajakirjanikule vastu (tulistama." (Hundimägi, 2004 Ei tohi otsida patuoinast. Ettevõtte juht ei saa ajakirjanikuga suheldes lükata süüd PR- esindajale ja teha teda patuoinaks. See kahandab organisatsiooni mainet. Ajakirjanik ei võta (enam ettevõtet tõsiselt. (Hundimägi, 2004
Kodus ei veedetud aega, kuna korterid olid väikesed, pigem keskenduti tööle, kus veedeti umbes 14 tundi ja kodus käidi ainult magamas. Nädalavahetuseti käidi kõrtsides, peod olid vabamad, pidutseti väljas kuna korteris polnud ruumi. Tekkisid lasteaiad, vanadekodud, kasiinod, teater, kino, laulupeod. Pered olid väikesed. Kultuurid hakkasid linnas segunema ning tekkis suurem mitmekesisus Postindustriaalses ühiskonnas säilitab ja õpetab kultuuri meedia, eakaaslased ja avalikud asutused nagu lasteaed, kool. Vanemad ei tea asjadest eriti palju. Usklikke on väga vähe, usu tähtsus väheneb, sellest ei räägita. Usk ei kontrolli inimesi nagu agraarühiskonnas, pigem kontrollib meedia. Inimesed kannavad mida tahavad. Pidude eest makstakse, tohutu valik kuhu minna, erinevad klubid. Elatakse korterites, linnas kui ka maal ning eramajades. Laste saamist planeeritakse pikalt ette ja pered on väikesed
kuulama panna. 13. Mis on sihtasutuste ja mittetulundusühingute peamine erinevus? Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Mittetulundusühing ei tohi oma tegevusest saada tulu, sihtasutus võib. 14.Kuidas on meedia mõjutanud Teie otsuseid ja käitumisi? Palun tooge selle kohta üks näide. Meedia mõjutab meid igal sammul, isegi siis, kui me seda ise tähele ei pane, näiteks filmid, kus näidatakse tihtipeale nn eeskuju, kuidas tuleb käituda ja asju teha. 15.Massimeedias avaldatava info sisu on põhimõtteliselt võimalik reguleerida. Kuidas? 1) Riiklikul tasemel ehk seadustega. 2) Professionaalsel tasemel, ehk ajakirjanike ja toimetajate eetikakoodeksite, kirjutamata kokkulepete ja muu abil. 16
Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta
Vägivald sünnitab vägivalda Läbiaegade on öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning seejuures ei lahendata midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb nii nagu tavaliselt tuleb taluda nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda
Demagoogia näited Vaatasin Tallinna TV saadet Meedia Keskpunkt ( 13.01.2016). Saate eesmärk on analüüsida nädala olulisemaid sündmusi, nende kajastust meedias ja need objektiivselt kokkuvõtta. Saadet võikski tuua demagoogia näitena, sest terve saade oligi põhiliselt üles ehitatud demagoogia toel. Tooksin välja näited, mis mind kõige rohkem häirisid: 1. Võte #9: Vale järeldus ( non sequitur) Urmi Reinde järeldab ( 04:45), et lastekaitseseadus on selleks, et lapsed vanematelt
tehnoloogilise poole. Neid alapunkte käsitletaksegi sügavamalt. Töö kirjutamisel kasutati ja kinnistati ka arvutivõrkude aines omandatud teadmisi. 1. VEEBIÜLEKANDED 1.1. Ajaloost Esmakordselt kirjeldati ja esitleti veebiülekannet 1989. aastal USA-s Brian Raila poolt. Kontseptsioon: kuulaja/vaataja ei pea tervet sisu korraga alla laadima, vaid teeb seda osade kaupa. Ta kasutas terminit buffered media (puhvermeedia)- meedia algust hoitakse mälupuhvris ja esitatakse samal ajal kui toimub järgnevate osade allalaadimine, mis omakorda laetakse puhvrisse oma järjekorda ootama. Koostöös James Paschettoga loodi esimene töötav prototüüp, mida demonstreeriti 1995 aasta oktoobris Montreaux-s (Sveits), kuid näiteks juba 1993 alustas firma Visual Data teenuse Hotelview pakkumist: klientidele näidati 2- minutilisi videosid paljude maailma hotellide pakutavaga. (Wikipedia, 2010) 1996
.. ja nii umbes mustmiljon punkti veel. Sellised küsimused võivad kurnata emotsionaalselt (eriti, kui keegi on hiljuti su välimuse kohta just mõne märkuse teinud). Teiste märkused kõigutavad, sest väline kest on "looduse poolt" antud, sisu saad suuresti ise kujundada, luua. (Kuigi eks tänapäeval luuakse juba seda kesta ka nii, et "naturaalsest" inimesest enam miskit järele ei jää.) Suur roll on ka meedial. Meedia esitleb oma tooteid just selliste täiuslike naiste/meeste peal. Lehvikulised ripsmed, pruntis punahuuled... Kes seda siis kõike ei tahaks? Aga too uuuuus huulepulk, sensatsiooniline ripsmetuss ju pakubki seda kõike! Kas ikka pakub? Pigem serveerib meedia arvutiga üles poputatud täiuslikke naisi/mehi. Selliseid, kelle moodi me kibedalt olla tahaks, aga kelleni "tavainimene" ei küündi
Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on üle võtnud poliitikute töö, meedia kajastab poliitikat ning poliitika järgib pigem meediat. Mis on kollane ajakirjandus? Ajakirjandus, mis ei kirjuta tõsistel teemadel, valetamine, kõmu tekitamine, meelelahutus.
Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on üle võtnud poliitikute töö, meedia kajastab poliitikat ning poliitika järgib pigem meediat. Mis on kollane ajakirjandus? Ajakirjandus, mis ei kirjuta tõsistel teemadel, valetamine, kõmu tekitamine, meelelahutus.
Ühiskond on ka taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis. Seksuaalsus ja kultuur Traditsiooniliselt on religioon olnud seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste peamine kujundaja. Erinevates kultuurides on suhtumised naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse. Paljudes Euroopa riikides tähtsustatakse seksuaalsuhete puhul eelkõige vaba tahet ja turvalisust. Seksuaalsus ja meedia Seksuaalsuse tõlgendus meedias ja seksuaalsus reaalselt kipub rohekemal või vähemal määral erinema. Meediasõnumite ajel võib tärgata soov kogeda seksuaalkogemusi, ilma ise seesmiselt valmis olematta. Ül. Vihikusse kirja panna võimalikult palju meedia allikaid. pornografia Pornograafia-meelelahutuseks mõeldud toode, mis on kavandatud seksuaalse erutuse tekitamiseks Teha töövihikust teemale vastavad ülesanded
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset
Iga aasta sureb vähemalt 50 000 inimest söömishäire tagajärjel. · Toitumishäired on juba tõsine probleem ka Eestis, üha enam toitumishälvete all kannatavaid noori eriti teismelisi tüdrukuid pöördub spetsialistide poole, et leida probleemile lahendus. · Tavaliselt on toitumishäirete tekkimispõhjused vaimset laadi. · Esiteks: Suur hulk noori arvab, et teistele meeldmiseks peab olema kõhn. Omamoodi on neil ka muidugi õigus, sest meedia räägib ju meile kõigile, et tänapäeval on ilus, edukas, õnnelik ja armastatud inimene alati kõhn, kõhn ja eelkõige kõhn! Siis pole ka ju midagi imestada kui 50% Eesti keskkoolitüdrukutest on alakaalulised! Ning oma kaaluga on rahul vaid 31%! (tüdrukutest). · Kuid mõelgem nüüd, kui keegi siiski suudab vastu seista halvale survele ja olla endaga rahul. Samal ajal jääb see info ikka tema alateadvusesse ja kas või kõige tühisem märkus tuletab seda meelde
Samas jätkub arutelu ka näiteks selle üle, mida teha juhul, kui avalikkuses puudub huvi mõne teema vastu, mille käsitlemine mõnest teisest vaatepunktist on oluline (nt kauges riigis toimepandud genotsiid). Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega. Ajakirjaniku eetika küsib, milliseid eetilisi norme ajakirjanik oma töös peaks järgima. Tõerääkimise teema all käsitletakse meedia objektiivsust ja erapooletust, tõde ja valetamist. Siit leiate nii ajakirjanduse tõetruudust kui ka üldisemaid tõekontseptsioone puudutavaid materjale. Ajakirjandusvabaduse valdkonda on koondatud info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse kohta. Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks.
Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V Operatsioonisüsteemid: windows 2000/server 2003/XP/Vista Mac OS X Version 10.2.8-10.5x Resolutsioon: 600x600 dpi First fage out: 6.5 sek Väljundmahtuvus: 125 lehte Meedia suurused: A4, A5, B5, C5, dl, letter, executive, legal Ühenduvus: USB 2.0 Mõõtmed: 399,7 mm x 378,6 mm x 267 mm Põhjendus: Printeril on lahutusvõime suhteliselt hea, prindib kiiresti, standardmahtuvus on suur ja kannatab piisavalt kuus printida. 3) Arvutiklass 20 arvutit Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V
Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis. Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad
mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rääkida, seda ei peaks mitte alati kirja panema, sest see võib kedagi solvata. Taani meedias on korduvalt avaldatud karikatuurid Allahist, mis islamimaades palju viha põhjustasid. Taanlaste enda meelest oli tegu süütu huumoriga, mis ei oleks pidanud kellegi õigustunnet riivama. Seltskonnas tihti esinev nali oli lihtsalt ajakirjas kujutatud. Solvang oli aga suur - moslemid tulid tänavatele, toimusid mässud,
tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda eriti läbi interneti end väljendades selle peale, kuivõrd surutakse oma arvamust teistele peale. Algeliselt hea ideena tundunud sõna- ja meediavabadus, kus kõik väljendavad oma arvamust ning õpivad üksteisest, on kahjuks muutunud (vähemalt internetis) sõimupaigaks, kus üksteise arvamused ja isiksused pikemalt mõtlemata ühiselt maatasa tehakse ning tolerantsus praktiliselt nullini on kahanenud. Meedia on ka hea võimalus inimestega manipuleerimiseks. Inimesi on väga lihtne oma tahte järgi suunata ilma, et nad sellest ise aru saaksid. Kõik sõltub sellest, kuidas uudiseid serveeritakse ja millise nurga alt need kirjutatud on. Tihtipeale kahjuks ei taipa inimesed seda ning lähevad manipuleerimisega vägagi kergelt kaasa. Kui igaüks võib asju kommenteerida, siis miks ei saa seda teha ka ajakirjanikud ja riigitegelased, sekkudes õigel hetkel kommentaaridesse ja üldist
ühiskonna vajadusi rahuldada. Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja leitutatakse uusi asju, siis on vaja mõelda nendele uuetele asjadele eesti keelseid vasteid. Ühelt poolt tegeleb keelekorraldusega Eesti Keele Instituut, Emakeele selts ja ÕS. Samuti on väga suur osatähtsus meedial. Läbi meedia saab edasi anda uusi sõnu. Kui meedia kasutab uusi sõnu, siis jäävad need külge ka inimestele, kes meediat ,,tarbivad." Eesti keelekorralduse arendamiseks nähakse aastaiks 2011-2014 ette 24 465 000 kr
Meeste stereotüübid meedias. Tänaseks on ka selge, et stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud rida probleeme. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik, samas on kaasaegne meediateooria seisukohal, et see pole võimalik. Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute tulekuga tuvastanud, et ka meeste soolisus seostub meeste aktiivsusega avalikus sfääris poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud
Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly) Ajakirjanike ootused Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud Kiirus, avatus, ausus Suhtekorraldaja kättesaadavus
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sis...
Artikli analüüs Artikli pealkiri: “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus Autor: Aro Velmet Allikas: Postimees, 10. september 2015 Probleem, millele artikli autor keskendub: Põgenikekriisi kajastamisel loob meedia stereotüüpseid ja eksitavaid kuvandeid, selle asemel, et keskenduda faktipõhisele agrumentatsioonile. Autori põhiseisukohad, näited: Autor arvab, et kuulujuttude ja väärinfo levitamine meedias mõjutab seda, kuidas nähakse tegelikkust. Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad Euroopasse imbuda ka terroristid, ning isegi näidati pilte, mis kujutasid relvadega mehi, kes
MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel“. 2013. aastal ilmus romaanile "Suvi sulab talvel"
Sisuturundus 1.Sisuturundus on moodne trend kogu maailmas, mille läbi ettevõtted tutvustavad oma parimaid kogemusi, tooteid ja teenuseid. 2. Ajakirjanduslik sisu on rohkem uuriv, reklaam koosneb aga põhiliselt asjade promomisest. 3. Sisuturunduses tutvustatakse oma ettevõtte parimaid asju ehk sisuturundusega ei saa otseselt müüa toodet, vaid anda inimesele kasulikke nõuandeid ning panna nad ise tooteid tahtma.. Reklaamis reklaamitakse, aga kõike võimalikku, et seda hakkaks inimesed ostma. 4. Sisuturundust meediaväljaannetes väga suurelt pole, nt kui Postimehe veebis ilmub 300 artiklit päevas, siis sisuturundusartikleid on nendest vaid mõned protsendid. Aga näiteks Äripäevas on sisuturunduse käibemahud kasvuteel. "Sisuturunduse osakaal kogu reklaamikäibest on hetkel 11 % ning arvatakse, et lähiaastatel tõuseb see 20-30 %. 5. Kõige sagedamini võib leida sisuturundus tekste firmadega seotud per...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
