Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Manipuleerimisvõtted Sädelev umbmäärasus, enesekindel väide, ,,omad poisid", ühtne platvorm, hinnangu üle kandmine. Kuku Raadio reklaamis on kasutatud mitmeid manipuleerimisvõtteid. Sädelevat umbmäärasust: ,,Tähtsad mehed on seisukohal, et rahvas ei tea, mis on neile hea. Tegelikult ei pea enamus neist isegi reaalseks, et rahval on vaja alati kõike mõista ja mäletada. Nagu öeldakse mis silmist, see meelest. Väike silmapete, natuke jõusööta ja tants läheb edasi. Kuidas siis ikkagi on rahva mäluga? Sellele küsimusele otsimegi vastust." (EPL) Hinnangu ülekanne: Reformierakonna reklaamis: ,,Aastal 2007 läks napilt, vaid 1% valijaid oli kaalukeeleks. Kui see 1% oleks jätnud Reformierakonna valimata, siis Eesti ei oleks saanud eurot, Eesti upuks võlgadesse, Eesti peaminister käiks endale Moskvast raha mangumas." (www.epl.ee) IRL-i ajakirjas Kindel Seltskond on kasutatud ühtse platvormi võtet: ,,k...
Massimeedia on vastutustundetu Tänasel päeval on saanud meie elu lahutamatuks osaks meedia. Me ei saa üle ega ümber internetist, televiisorist ning raadiost. Üha enam tehakse meile igasuguste allikate kättesaamine lihtsamaks. Praegusel hetkel on meil olemas juba nutitelefonid milles on olemas raadio ja ka internet ning kindlasti pole kaugel ka aeg kui võid telefonist vaadata ka televiisorit. Mida enam tehakse inimestele kättesaadavaks massimeedia seda enam ka inimesed sellest ka huvituvad kuna igal vabal hetkel on igal pool massimeedia kättesaadav,
saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust
Steven Spielberg Sündis 18. detsembril 1946 Cincinnatis Ohios, kasvas Haddonfieldis, New Jersey´s ja Scottsdale´s, Arizonas. Juudi päritolu. ema restorani pidaja ja pianist, isa insener, tegeles arvutite arendamisega 12.aastaselt esimene film The Last Gunfight (9min) 1963.aastal kirjutas oma esimese sõltumatu filmi Firelight 1965 lõpetas Saratoga kõrgkooli Pärast vanemate lahutust kolis isaga Californiasse. Teda kiusati juudi päritolu pärast. Kooliõpilasena väntas mitu ulmelist filmi. Professionaalse lavastajana saavutas suure edu thrilleriga tapjahaist ( "Lõuad" 1975), tõi lühikese ajaga sisse rohkem raha kui ükski teine film. 1985 kuni 1989 oli abielus näitlejanna Amy Irvinguga, said poja, 1991 abiellus uuesti Kate Capshawiga, viis last, 8ondatel TV show "Vapustavad lood". 1996. aastal asutas filmikompanii DreamWorks SKG, esimene film "Amistad". Talle kuuluvad Wii ,PlayStation 3, PSP ja Xbox 360 tal on ligika...
Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka telerist ühtegi saadet ega kuulanud raadiot. Igapäevaselt ma tegelikult vaatan üsna palju telesaateid ja vahel kuulan ka raadiot. Tundsin end meediavabal päeval üsna tegevusetult. Olen harjunud veetma õhtut arvuti ja teleri seltsis, kuid nüüd ei saanud ma kumbagi neist kasutada. Selle vaba aja täitsin inglise keele kodulugemisega. Ma arvan, et pidev meedia keskel olemine on ühtlasi nii positiivne kui ka negatiivne. Tähtis on teada, mis toimub sinu kodukohas või maailmas üldiselt. Kuid meediakanalite pidev kasutamine võib röövida aega, mida võiks hoopis veeta koos perega. Tihti jäävad just põnevate telesaadete või Internetis poole ööni surfamise tõttu tähtsad kohustused tegemata, õpilastel nimelt koolitööd. Tänapäeva ühiskonnas on üsna võimatu veeta tervet ööpäeva meediata, kui sa just 24 tundi järjest ei maga
Swatch Andreas Kahk Firmast Swatch on päris kellanduse "mekast" Brändi loomine algas 1980 aastatel Esimesed kellad tuli turule 1982. aastal Nn "kuldne kolmik" vorm, värv, materjal Neid kannavad väga paljud kuulsad ja vähem kuulsamad inimesed ümber maailma Swatch'i tehnika on käinud ka kosmoses Kellaklaasid valmistatud mineraalklaasist Swatchil ka ehtekollektsioon Bijoux Ajalugu Swatch Jelly Swatch Windfall 1982 2012 Swatch Breakdance 1985 Swatch GB001 1983 Swatch Red Line Swatch Skizzo 1990 1995 Swatch Transphere Swatch Gripping Seconds 2000 2005 Swatch Straight Drops 2010 Swatch Butterfly Swatch Feel the Beat
Maire Aunaste Kristina Harun Maire Aunaste (neiupõlvenimega Maire Ütt; sündinud 7. novembril 1953) on eesti ajakirjanik ja saatejuht. Aastatel 19771983 õppis M.Aunaste Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonnas Ta on olnud kaks korda abielus. Tütar Elis Aunaste on ajakirjanik Töö televisioonis ja raadios lick to edit Master text stylesTöötas kaheksa aastat ETV uudistetoimetuses, saate AK Second level reporterina. Ta on juhtinud Eesti Third level Televisioonis kokku 10 aastat Fourth level meelelahutussaadet "Reisile Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s autorisaadet "Meie". 2004 "Teisipäeval Teiega" on kuulatav Vikerraadios. Töö...
Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati,
Inimene viibib meedia mõjuväljas kogu oma elu. Meie kaasaegses maailmas me ei kujuta ette elu ilma meediata. Kui vaadata mõnda aega tagasi, siis meedia oli nii kontrollitav ja usaldusväärvne, kuna informatsioon oli seal piiratud. Meie maailmas meedia on kõigile, see on hästi kättesaadav ning meedia on ümber meid. Kui ärkan hommikul üles, lähen vanni, seal mängib raadio ja ma kuulan uudiseid, siis lähen jälle tuppa, lülitan arvuti sisse ja loen ajalehte, pärast seda ma lähen ühikast välja, ja seal ka võib leida mõni ajalehte. Lähen mööda tänavat ja näen igasuguseid reklaame, kauplustest ka, ja seal mõnikord uudised on ka. Ühe sõnaga meedia on ümber meid, aga me ei pane seda tähele. Me lihtslat kuulame seda kõike ja eriti ei mõtle selle peale,
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest
Tere minu nimi on .... . Täna räägin ma teile teemal „ Reisimine kui õppimine“ Minu kõne kestab neli minutit ning küsimustele vastan peale esitluse lõppu. „Reisimine kui õppimine“ Reisimist alustasin ma, võiks öelda, et varakult. Esimest korda käisin välismaal enne esimest klassi koos oma vanaemaga. Sellest alates on minu pere iga aasta üritanud reisida vähemalt kaks korda aastas. Ma olen väga tänulik oma perele, kes on alati leidnud võimaluse mulle maailma näidata. Ma arvan, et siit tulenebki minu armastus reisimise vastu. Reisimine on tegevus, mida enamus inimesi armastavad. Ükski inimene ei tule välismaalt tagasi mõeldes, et reisimine on halb. Reisida võib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt. Mida siis puhkus välismaal meile tegelikult annab? Reisimine on eelkõige parim viis vabanemiseks igapäeva rutiinist. See on aeg, mil inimene võib puhata, mõtiskleda ning avastada iseennast. Me ei tule...
Ühelt poolt on ajakirjandus ühiskonna kõige olulisem teabekanal ja demokraatia tugi, teiselt poolt on aga tegemist kasumit taotleva ettevõttega. Ajakirjandus kui ettevõtlus ja äri on reeglina erakätes ning teenib konkreetsete inimeste või gruppide majanduslikke, aga vahel ka poliitilisi huve. Pealegi on meedial ühiskonnas väga suur võim. Eesti kommertsajakirjandus on kahe suure grupi käes: Ekspress Grupp ja Eesti Meedia. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte kontsernide väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi. Aga negatiivne külg puudutab sisu: kaks suurt saavad omavahel kokku leppides teatud teemad maha vaikida. Meedia liigne koondumine sisaldab seega endas ohtu demokraatiale ja ajakirjandusvabadusele. Pealegi on see oht peaaegu märkamatu ning seega ohtlikum kui mistahes riiklik tsensuur.
Topic Entertainment & Media The first newspapers were probably handwritten newssheets that government posted in public places. The earliest known newssheet was probably the Acta Diurna (Daily Events). Which began in Rome in 59 B.C. It reported the proceedings of the Roman Senate and such news as births and deaths.The first printed newspaper was a Chinese circular called Dibao. It was printed from carved wooden blocks during the A.D. 700's. The first regular published printed newspaper in Europe was Avisa Relation oder Zeitung of Strasbourg, Germany (now France). It started in 1609. A weekly newssheet established in 1622 was the first printed newspaper in England. The ground work for mass communications in the 20th century was laid in the 19th century by two inventions, which allowed people to communicate by wire: the electric telegraph and the telephon...
PARIM ENESEKAITSE Head sõbrad, minu eesõigus on täna rääkida sellest, mis meid kõiki seob. Sellest, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Arvake, mis see on... ei, te ei arva ära, tahan rääkida egoismist. Teil võib tekkida küsimus, et miks? Vastus sellele on vägagi lihtne see on viis ennast säästa. Enda säästmise all mõistan ma säästmist teiste murede ning elu keerdkäikude eest. Me ei saa küll põgeneda kõige eest, kuid sellegipoolest. Musternäide on see, kui isikule usaldatakse kõik oma saladused ning mõtted, lootes, et need ei levi, kuid tark inimene (ehk siis egoistlik) inimene teaks, et inimusaldus on alati olnud õnnega mängimine. Egoistlik käitumine aitab inimesel paljudes olukordades säilitada enesehinnangut läbi enese väärtustamise. Pidevalt võetakse südamesse kõigi teiste erapooletu arvamus ning tuntakse muret, et ehk ongi nii. Idiootsus. Ma ütlen, et kui hoolida vähe sellest, mis teised arvava...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Riho Rästa XII a Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno Uurimustöö meediast Juhendas Epp-Mare Kukemelk Tallinn 2010 Sisukord Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Elu........................................................................................................................................4 Hannes Võrno kohta on öeldud, et ta on universaalne kaubamärk mis on teistest parem kuna temast ei ole saanud kas näiteks ,,miljonäri Hann...
Kernu Põhikool Kuidas olla hea kodanik nii siin-kui sealpool arvutiekraani? Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 8.klass Juhendaja: õp Pille Vanker Kernu 2010 Sisukord..........................................2 Sissejuhatus.....................................3 Mõjujõuni on suur samm................4 Mine vooluga kaasa........................5 Ole nähtav ka pärismaailmas........6 Kokkuvõte.......................................7 Kasutatud allikad............................8 2 Sissejuhatus Uuringute järgi kasutab internetti kolmveerand Eesti 16-74-aastastest elanikest. Neist enamik on regristreerinud end suhtlusportaalidesse. Näiteks Facebakers.co...
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees ja kaitsta nende õigusi. Õpilased on oma mõtete väljendamise seaduslikult vabad, nagu teisedki inimesed, kuid neid piiravad teatud eetika ja kommete reeglid. Lisaks tuleb ennast tagasi hoida koolide hierarhilise ehituse ja enesekaitse nimel. Eneseväljendus ei saa olla keelatud, küll aga liigne julgus võib ikkagi halvasti mõ...
Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel ,,Suitsiidiuudis tapab 58 inimest". Iga kord kui mõni enesetapp jõuab
Millega kokku puutume,mida näeme- seda võime ju proovida. Igas valdkonnas on võimalik end täiendada .Kõik algab siiski kodusest kasvatusest,silmaringist ja sealsest õhkkonnast. Kuigi see tegur ei määra sada protsenti meie tulevikust,vaid jäädvustub meie alateadvuses. Igaüks on oma õnne sepp ning loovus on see,mis meid esile tõstab. On ju mitmeid tuntuid juhte ja poliitikuid,kellel polegi oma positsiooni jaoks vastavat haridust. Sel kohal tuleb lisada,et meedia suudab leida üles kõik mineviku varjud,mis heidavad negatiivseid plekke joonel hoitud tegevusest,või pisitillukesest apsakast,mis inimlikult ette võib tulla. Siinkohal leian,et see kuidas sellest välja tulla,oleneb inimese ühiskondlikult tasandil olevast peegeldusest. (Missugusena kodanik end näidanud on) On ju ka palju,kes võib olla et on täiendanud end kõrgkoolides,aga on lihttöölise rollis ning ükskõik kui palju pingutavad,ei sobi õpitud ametisse.
Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli kordades suurem. Hüsteeria oli tekitatud üleliigse meediakajastuse tõttu ning see on hea näide sellest, kuidas ajakirjandus võib sääsest elevandi tekitada. Mille kohta meeldib inimestele kõige enam lugeda? Aga muidugi skandaalide. Ning meedia pakub lugejale seda, mida lugeja kuulda tahab. Seda on eriti hästi näha tänapäeva ,,online" ajakirjades, kus iga klikk maksab. Kui varem oli inimestel üldjuhul ajaleht koju tellitud, siis käesoleval ajal loevad paljud ajalehti vaid internetis, kus leht teenib kasumit tänu lugejatele, kes artiklitele klõpsavad. Mida rohkem klõpsatakse, seda rohkem raha tuleb. Seega on artiklite pealkirjad muutunud veel tähtsamaks kui varem. Artiklitele pannakse võimalikult
Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui siia arvestada see ,et ma väga palju otsin internetist materjali ja loen uudiseid. Kas ma olen Facebooki sõltlane? ....
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meediaks nimetatakse ajakirjandust, televisiooni, raadiot ja uus meediat, ehk internetti. Tänapäeva ühiskonnas on kõige enam levinud just viimane nimetatutest, sest see on kergesti kättesaadav ja väga lihtne viis soovitud informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS Kalle Takel 11b 2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisi...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
Massimeedia on vastutustundlik Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõpp...
Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahu...
KÄITUMINE MEEDIAS JA SOTSIAALMEEDIAS MILLEST RÄÄGIME? Meediamaastik mis uudist? Mis on uudisväärtus, kuidas käituda meediaga ja milliseid vigu vältida. Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia KOKKUVÕTTES Meediamaastik on äärmiselt killustunud Meediasse pääsemise lävi on muutunud madalamaks, ent samas on ka suur müra Kiirmeedia on muutnud nii uudisväärtuse olemust kui ka ajakirjanduse senikehtinud alustalasid. UUDISVÄÄRTUS JA KLASSIKALISE INFOLOO
Liis-Maria Toomsalu XI klass reklamide analüüs 1. Esimesel reklaamil on kasutatud visaalset võtet reklaamimaks kingi. Ilmselgelt on sihtgrupiks naised, kuna naised kannavad kingi. Reklaam taotleb, et uue kinga kandjat saadab edu välja tegemisega. Kasuatatkse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana paar on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talk kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. 3. Kolmas reklaam on so...
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige ,,15-minutliste staaride" loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid ,,15-minutlisi staare", kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma ,,15-minutilist kuulsust", mis ei pruugi alati seda ,,staari" heas valguses näidata. «15 minutit kuulsust» tundub kohati kui kasutusjuhend neile,
mõjub. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo,kus jutustab uudisest detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne,kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo,kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on piiri peal täidetud. Halb on see, et just kõmulood, mida toodab kollane ajakirjandus, lähevad inimestele kõige rohkem peale ning seetõttu saavutab kollane meedia ka suurt mõju. Sedasorti ajakirjandus on üle maailma väga levinud: kuulsuste või avaliku elu tegelastest saame lugeda kus ja millal tahame, kuid minu arvates ületab ajakirjandus siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piiri aina kaugemale ei liiguks.
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid
avalikuse ette-rikub elu ära.Kui info on paisatud avalikuse ette, siis elab see edasi ja seda ei saa tagasi võtta.Ehe näide on Kristjan Rahnu-meie kümnevõistleja.Ta oli minemas olümpiamängudele, treenis selle nimel kõvasti ning oli üks eesti medalilootustest. Ühel hetkel muutus see kardinaalselt-temast sai meediapeksupoiss, kui avalikkuse ette tuli tema seotus allmaailmaga.Selle hetkega kustusid tema lootused võita medal.Kaotas oma toetused ja sponsorid.Lisaks meedia orbiidis olemine tekitab stressi ja tekitab lisapingeid.Nii ka läks-ei jõudnud ta olümpiale, rääkimata saavutustest.Mees ise kahetses seda, kuid hetkest, millal ajakirjanik avalikustas loo seotusest,purunesid tema võimalused, sest ajakirjaniku käes oli inimese saatus.Inimene ise oli abitu meedia ees.Kas ajakirjanik tegi õige otsuse, et avaldada lugu Kristjan Rahnu kohta või oleks ta pidanud vaikima? Samas tuleb aru saada, et ajakirjanik pidi tegema oma tööd, kuid kas see oli eetline
REKLAAMIKEEL : · Vähe tegusõnu · Rohkelt omadussõnu · Käskiv kõneviis · Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja oma maailma · Heal reklaamil on püänt · Hea reklaam on julge · Hea reklaam on suures osas kunst
Karl Kask Barbara Streisand XI b 2012 Barbara sündis 24. Aprillil 1942 Brooklynis. Ta sündis juudi perekonda teise lapsena. (Tal on vend, Sheldon Streisand.) Isa Emanuel Streisand ja ema Diana Streisand. Vanemad olid Austria päritolu. Isa suri ajuverejooksust tekkinud insulti, kui Barbara oli 2 aastane. Pärast isa surma oli perekond praktiliselt vaesunud. Ema abiellus uuesti aastal 1949, Louis Kind'iga ja Barbara sai endale poolõe, lauljatari Roslyn Kind'i. Õppis väiksena Beis Yakov'i juudikoolis ning edasi läks õppima Erasmus Hall'i keskkooli (mõlemad asuvad Brooklynis) ning käis lisaks laulukooris. Barbara alustas varakult tööd ööklubis lauljana. Tahtis saada näitlejaks ning hakkas esinema nn. Off-Off- Broadway teatris. Oma poissõbra, Barry Dennen'iga lõid nad kava, mida Barbara käis esitamas paljudes erinevates klubides ning tänu m...
TV3 Janeli Ait Sisukord Firma nimi Kanal TV3 algus TV3 Firmamärk TV3 nimi Kanal sai praeguse nime 1996. aastal, kui ühe omaniku kätte läksid seni eraldi tegutsenud EVTV ja RTV. RTV oli lühend Reklaamitelevisioonist. Nii EVTV kui RTV kasutasid oma programmi edastamiseks ühte ja sama levikanalit, millel varem oli tegutsenud endine Venemaa Televisioon. EVTV oli eetris esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine on piirdunud ainult poolte hooaegadega ja siis on nad saat...
2009.aasta pressifoto näitus Arvustus Käisin 2009.aasta pressifoto näitusel, mis oli välja pandud Õpetajate Majas. Seal oli väljas valik 2009.aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Näitusel oli ka üleval erinevate kategooriate võidutööd ja kõik nominendid. Mu lemmikuks osutus 2009.aasta parim olemusfoto. Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks ...
Ta oli väga osav ja ettevaatlik. Kui ta kedagi nn ,,intervjueeris", siis ta tegi märkmeid, mis andsid alust, et ta on tõesti intervjuu teinud. 9. Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? See ei ole meedias lubatud, et võib lugusi ,,lambist" välja mõelda, see on räme eksimus meedia eetika vastu. Ta pettis sellega on kaastöötajad, toimetust ja kogu ühiskonda, ajaleht kaotas sellega suur osa oma lugejaskonnast, mõnel inimesel kadus võib-olla üldse usk ajakirjanduse ja meedia vastu. 10. Mida võiks olla noortel ajakirjanikel Glassilt õppida, mida ta hästi tegi? Glass kirjutas huvitavaid ja humoorikaid artikkleid. Inimestele läksid need hästi peale ja neile väga meeldis see, aga nad ei teadnud, et see oli välja mõeldis. 11
Küsimused abituriendile. 1. Meenuta oma esimest koolipäeva, mis tegi selle päeva sinu jaoks eriliseks? 2. Lapsena oli sul kindlasti palju unistusi, kuid kelleks sa saada tahtsid? Kas unistad sellest veel tänaseni? 3. Kõige meeldejäävam juhtum JG-s? 4. Mis oli su parim vabandus popipäevaks? 5. Kes oli su lemmik- ja meeldejäävaim õpetaja? Miks just tema? 6. Milliseid klassikaaslasi meenutad 75-aastasena kiiktoolis istudes? Kas üldse meenutadki? 7. Kas oled ka mõne naljaka äpradusega hakkama saanud? Räägi sellest. 8. Kas jääd millestki/kellestki puudust tundma, kui lõpetad gümnaasiumi? 9. Kuidas sisustad oma vaba aega? 10. Kirjelda, mis tunne on olla abiturient? 11. Kuidas valmistud tulevateks eksamiteks, millised on sinu emotisoonid, kas ka pisike hirm on juba sees? 12. On sul mõnda sellist asja, mida oled tundide viisi pähe tuupind ja praeguseks ei ole ikka meeles? 13. O...
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.....................
Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel? Selle aasta juulis algasid haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised, mille tulemusena suurendataks õpetajate palka. Eesti Haridustöötajate liit on kindlal seisukohal, et õpetaja madalaim võimalik palk peaks olema vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Kooliaasta alguses teatasid haridustöötajad, et nad ei tagane oma soovist. 5. septembril kogunes Tallinnasse Tõnismäele 20 õpetajaid toetavat meeleavaldajat. 25. oktoobril aga toimus
1. Too välja 3 argumenti, et Nick Naylor oli positiivne kangelane ja 3 argumenti, et ta oli negatiivne kangelane. Negatiivne: · Seetõttu, et ta sellist tööd tegi suri palju inimesi. · Ta valetas rahvale ja vihjas noortele ka suitsetajateks hakkama, kuna see on "lahe". · Ta ise ka suitsetas ning suitsu tõttu oleks ta peaaegu surnuma saanud. Positiivne: · Tänu tema tööle ehk suhetekorraldajale said paljud inimesed tööd, kes hiljem jäid töötuks. · Ta oli paljudele eeskujuks, kuna ta suutis igast olukorrast välja pääseda. · Ta kasvatas oma poega samasuguseks, et ta peaks täiskasvanuna vastu pingetele samamoodi nagu tema. 2. Kes on spin doctor? Suhetekorraldaja fimas 3. Mis on lobby-töö? Lobby-töö on avalik suhtlemine, inimene esindab firmat. 4. Mis on product placement? Tootepaigutus või varjatud turundus, kus filmides või muudes saadetes on kasutatud firma toode...
5) Vastulause 6) Avaldamisreegel Ajakirjanikuvabadus · Võrdne õigus poliitiliste arvamuste esitamiseks · Üksikisiku õigus vastata kriitikale ja rünnakutele · Õigus reklaamida võistlevaid kampu ja teemasid · Ajakirjanik ei tohi kuuluda ühesssegi erakonda · Õigus avaldada oma arvamus kanali tähelepanu alla sattunud küsimustest. Sotsiaalne meedia - Suhtlus inimeste vahel internetis erinevate kanalite läbi (rääkimine,jagamine,soovitamine) - Võimalused on lõputud ja erinevad iga aastaga meeletul kiirusel . Reklaam Demograafilised näitajad ( rahvus,sugu,vanus..) Psühhograafilised näitajad( motiivid,suhtumised, jms) Sotsiaalmajanduslikud näitajad ( staatus,palk jms) Reklaamiseadused
MASS MEDIA By ''mass media '' we intend to those means of communication which can reach large or mass audiences. The most important are probably Television, Radio, the Press and Internet. The English-speaking peoples have always allowed more freedom of speech and of the press than most other countries. This gave them an advantage from the start in communications. The ground work for mass communications in the 20th century was laid in the 19th century by two inventions which allowed people to communicate by wire. These were the electric telegraph and the telephone. The telegraph was invented in Britain in 1837. They were being used in the Civil war. It allowed messages to be sent electrically over telegraph wires. This was much faster and more reliable than sending messages by horse messenger. the telephone was invented In 1876 by Alexander Graham Bell. The first radio broadcasts wer...
teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumine üksteisega ja teatava kontrolli ja kriitika edastamine, juhtides tähelepanu valupunktidele ühiskonnas, sealhulgas ka probleemidele õigussüsteemis. See kajastus viimati eriti tugevalt Joosep Laiksoo juhtumi puhul, kus meedias ,,surmakutsariks" ristitud Joosep Laiksoo põhjustas segastel asjaoludel 17-aastaselt üksi
Tänapäeva inimeste hirmud Inimesed kardavad väga paljusid asju kes konne, kes ämblike. Seda võib küll raske uskuda olla aga tänapäeal kardavad paljud inimesed meediat nagu tuld. Need hirmud on inimestes palju suuremad ja jubedamad kui konna foobia. Mida need hirmud täpselt endast kujutavad ja kuidas muudavad meediafoobikute elu (kui ültse muudavad)? Kas on ültse mõtet meediat karta? Meedia hirmud on tegelikult päris südantlõhestavad. Näiteks meedia kartjad kardavad vabalt elada neil on koguaeg hirm teha seda, mida nad tegelikult tahaksid teha, sest meedia võib nende arvates iga hetk nende enda ellu sekkuda ja hakata juba ka nende elus nuhkima. Foobikud ei julge käia väga avalikus ja kuulsas kohas, sest kui nad seal midagi valesti teevad või ütlevad võib meedia seda kuulutama hakata. Nad kardavad jääda kuskile tähtsatele piltidele, meedia võib ju need pildid kajastada.
presidendivalimisi. Muidugi olin rõõmus ja õnnelik, et olin ühe oma sihi saavutanud, eks nüüd uued sihid seatud ja sammud sinnapoole astutud. Rääkige natukene fotoreportaazist "Suusakuninga tõehetk" millega parima uudisfoto preemia pälvisite. AP: Sellest eriti pikka juttu ei ole: nägin kuidas Andrus Veerpalu murdus ja kuna ka minule oli see üsna raske moment näha suusalegendi pisarates. Siis võtsin positsiooni sellise, et hoian distantsi ja näitan kuidas meedia legendiga käitub. Ei oleks uskunud kunagi, et saan selle eest peapreemia. Ausalt mitte. Milline kohustus teile lasub, olles eelmise aasta parim pressifotograaf? AP: Kohustus on üsna konkreetne - veelgi paremini teha oma tööd tehes vingemaid fotolugusid mis ealeski tehtud, selleks teen kõvasti ka eeltööd mis sageli nagu eelpoolmainitud võtab aega. Aga ma teen seda ja kavatsen edaspidi ka üllatada. Milline on pressifotograafia/pressifotograafide tase Eestis?
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven oli üks Viini klassik. Ta oli esimene helilooja, kes tõi intstrumentaalmuusikasse võitlus meeleolud, mis esinevad kõige jõulisemalt tema sümfoonia suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea.Tema kuulmine hakkas halvenema just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, ning kehvenes üha, kuni ta jäi täiesti kurdiks.Beethoven ei suutnud ise kontserte mängida, kuid ta ei loobunud muusika komponeerimisest. Sel ajal valmisid tema parimad ja kuulsaimad teosed. Elatus kontserditest, muusika tundidest ja oma teoste kirjutamisest saadad sissetulekust. Võitis kiiresti kuulsuse suurepärase klaverikunstniku, kui ka heliloojana. Beethoven...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
