1. Jaapanis elab 126 475 664 inimest. Riigi rahvaarvult on tegu suurriigiga, kuna Jaapan asub maailmas rahvaarvu poolest 10. kohal. Enam-vähem samapalju inimesi nagu Jaapanis elab ka Mehhikos ja Venemaal. 2. Võib öelda, et rahvastik paikneb üpriski ebaühtlaselt, kuna enamus inimkonnast elab rannikualadel, kuna sisemaal asub mitmeid vulkaane. Jaapani keskmine rahvastiku tihedus on 336 inimest ruutkilomeetril. Tihedamini on asustatud muidugi suuremad linnad nagu Tokyo, Yokohama, Kobe, Osaka, Nagoya jne kus inimesi elab ühel ruutkilomeetril üle 700. Hõredamini on asustatud riigi keskmine osa ning samuti riigi kirde osa. ( mida tumedam värv, seda tihedamini on asustatud ja mida heledam värv, seda hõredamini on asustatud.) 3. Rahvaarvu kasvu graafik: ( kuna selle vahega ei leidnud, mida te palusite, siis on suurema aja vahega see graafik)
Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses. tänaseks desifreeritud. Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid. lossid. Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata. Lossid olid kindlustatud. Losside ümber olid linnad. Losside ümber puudusid linnad. Sõjakutse motiiv puudus. Kujutatitantsimist, Freskodel domineeris sõjatemaatika. akrobaate, mereelukaid ja härgi. Suuri skulptuure polnud, on leitud fajansist ja Skulptuuriteosed(sh reljeefid) puudusid , elevandiluust kujutisi. Sageli ka pronksist. Eriti ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad olulised on madudega Mükeenes.
3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult.
Haridusega kaasnes ka negatiivseid külgi. Talupoegadel takistati edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik. Samuti jõudis Rootsi ajal Liivimaale ka nõiajaht, mis tähendas, et targemaid inimesi peeti nõidadeks ja seetõttu hukati paljud arukamad ja osavamad. 16. sajandi lõpp ja 17. sajand tõid olulisi muutusi Eesti linnade ellu. Senini olid kaubanduses osalenud ka väikesmad linnad, kuid uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Eestile oli siiani arengujõudu pakkunud Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, kuid nüüd kulges see Arhangelski sadama ja Valge mere kaudu, vähemal määral ka Narva ja Pihkva kaudu. Viimasest kaubateest jäid Eesti linnad kõrvale. 17. sajand tähendas Narvale majanduslikku õitsengut ja oma positsioone säilitas ka Tallinn, kuid varem väga oluline kaubnduslinn Tartu kaotas oma hiilguse ja
suureneb ● Jäätmete ladestamise probleem 5.Miks tekkisid linnastud? Näited Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr 6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini
1) Parema elukohta leidmiseks 2) Paremad õppimis tingimused 3) Sõda või kiusamised 4) Poliitika 5) Katastroofid 6) Sunnitakse 7) Rahalistel probleemidel Ränne suurendab rahvastiku arvu riigis, uued kogemused ja oskused, tööjõud suureneb ja tööpuudus väheneb.Rändega kultuur kannatab ja kuritegevust kasvab. Tähtsamad ränded: Eurooplaste: 18 saj 1) Orjakaubandus 2) Hiinlaste väljaränne(kestab siiamaani) 3) Rännatakse Euroopa poole 4) Eestist venelased lahkuvad Esimesed linnad tekkisid ligi 7000 a. tagasi jõgede, merede/sadamate, maavaradega rikastatud, kaubanduse ristumiskohtade juurde Linnad on: Sotsiaalne ja kultuuriline keskus, kultuuri kandjad, kaubanduse koht, juhivad ümbruskonda (linnavalitsus) Maailma suurlinnad on: Los Angeles, California, New York, London, Tokyo, Aina rohkem inimesi kolib linna ja rikkamatesse riikides. Ligi 75% rahvast elab linnas ja vaesemates 50% ja see arv kiiresti kasvab, palju inimesit kolib ka äärelinnadesse ja paar km
Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks. Linn sai vaestehoolekannet ja teisi kulutusi teha ainult siis, kui neil olid olemas maksud, mis linnakassat täitsid. Samas aga pidi linn maksma makse ka feodaalile, kelle valdustel nad olid. Feodaal andis linnale õiguse tegeleda majandusega, kuid samas tahtis ta kaubanduse pealt tollimaksu saada. Järelikult mitmed linnad ei valitsenud enda üle täiesti ise vaid nende üle valitses feodaal. Kaubanduse suhte olid linnad väga arenenud. Olid tekkinud kaupmeeste ja käsitööliste ühendused gildid ja tsunftid. Need ühendused kontrollisid tootmist, kehtestasid hindu ja seadsid reegleid kvaliteedi jaoks. Selleks, et kaubandust oleks, oli vaja raha. Ilma rahata ei oleks saanud tooraineid sisse osta. Riigi sümboliks on raha. Keskajal tekkisid linnadesse omad mündid.
Vana-Kreeka ajaloo perioodid ning nende iseloomustus Kreeta-Mükeene 2000-1100 aastat eKr 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguses sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos. Kreetalased olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik.
vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd
koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad
Tuneesia Koostaja: Sven Saagim Kersti Vissov Sisukord: Asend Üld andmed Suurimad linnad Kliima Taimesik loomastik Rahvastik Majandus Energia Kultuur Turismiobjektid Kasutatud kirjandus Asend Tuneesia asub Vahemere rannikul Põhja aafrikas. Riik piirneb läänes Alzeeriaga ja kagus Liibüaga. Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks. Üld andmed Pe alinn T unis Pindala 16 3 6 10 km 2 Rahvaar v 10 4 3 2 5 0 0 A me tlik ke e l Ar aab ia ke e l
Saksamaa & Ungari SAKSAMAA ● Fakte ● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm
heaks töötada ja kellele makse maksta. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased, eesti ala jagunenud neljaks väikeseks riigikeseks. Linnad - (linnu polnud) Linnad hakkavad tekkima Usk Muistsed kultuspaigad säilisid Võeti vastu ristiusk Kultuur Maaelanikkonnas säilis arhailine Linnades levis keskaegse Euroopa kultuur kultuur, ülemkiht jms saksastus kiirelt Keskaegne Eesti ühiskond oli sarnane Lääne-Euroopa ühiskonnaga selle poolest, et Eestis oli feodaalne killustatus, vasallid, kes allusid senjöörile, valitsemine käis feodaalse korra järgi.
Babüloonia, Assüüria, Pärsia. 4. Mõisted... Tsikuraad-Mesopotaamia astmikpüramiid, mille tipus oli pühamu. Linnriik-riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevast küladest ja põldudest Kiilkiri – Mesopotamiast alguse saanud kirjasüsteem Astroniimia- täheteadus Astroloogia- tuleviku ennustamine taevakehade järgi. Tsivilisatsioon e. Kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on ühiskonnakihid, on tekkinud linnad ja riik ning tuntakse kirja ja luuakse kirjandusteoseid. Eepos- lugulaul muistsetest jumalatest ja kangelatest,tavaliselt värsiriimis. 5. Jutukese koostamise peatükid Elu sumerite linnas Sumeritel oli palju uhkeid linnriike. Üks neist tähtsamaid oli Uri linn. Uri valitsejal õnnestus ka teised sumeri linnad oma võimule allutada ning nii saigi Urist umbes sajaks aastaks Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant
Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise tihedusega asustatud riik. Rahvastiku tihedus on suurim Hispaania keskosas, kuna seal asub Hispaania pealinn Madrid. Samuti on tihedalt asustatud ka ranniku alad, kus asuvad suuremad linnad nagu Barcelona ning Valencia. Rannikualad on tihedalt asustatud kuna seal on head liikumisvõimalused. Hõredamalt on asustatud pealinnast kirdesse jääv osa, tänu sealsele mägisele alale - Püreneed, seega pole häid võimalusi põlluharimiseks. Rahvaarvu kasv Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil
5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim,
d) Kas selles riigis on tegemist noore või vananeva rahvastikuga? Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga. e) Kas keskmine eluiga on kõrge või madal? Keskmine eluiga on küllaltki kõrge. f) Millised on sündimuse ja suremuse näitajad? Sündimus on 22,4, suremus 5,6, imikusuremus on 14,6. 4. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 83% rahvastikust elab linnades. 5. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna-Tsiilis on ainult mõned üksikud linnad. Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. 6. Milline inimrass on valitsev? 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). 7. Valitsevad usundid. Enamik tsiillasi (75%) on katoliiklased. III PÕLLUMAJANDUS 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks?
keelati, lahutuse saamine võimatu, illegaalse abordi eest ränk karistus) Hiina(ühelapsepoliitika, toetused 1 lapselistele peredele, sundsteriliseermine, valikabordid, rohkem poisslapsi). 20. Maailmalinnad-Tokyo, Mumbai, New York, Mexico, Sao Paulo, Rio de Janeiro, Osaka, Pariis, Calcutta jne (õ. lk. 55) 21. Mõisted: metropol- Suurlinn, kus elanike arv on üle 1. miljoni. linnastu- e. aglomeratsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linn- asula, mida iseloomustab inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Sageli on administratiivselt piiritletud rahva arvu ning elanike mittepõllumajandusliku tegevuse järgi. Linnade areng ja teke: Vanimad linnad seoses põllumaj. Tekkimise ja kujunemisega 6000-7000 a. tag. Vanad linnad tekkisid-suur hiina tasandik, induse jõe org, mesopotaamia, niiluse jõe org. Euroopa vanimad linnad-rooma, ateena. Kiire linnade kasv seoses tööstuse arenguga 18.saj. 22
Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid. Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna
Keel Ladina keel Kõneldi kreeka keelt, pisut ka ladina keelt Arengutase Olid enne roomlaste vallutamist pmst alles Olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega, riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (erand Rooma võimu all püsisid need maad Põhja-Aafrika) keisririigi jõukamate aladena Linnad Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Jõukamad linnad, linnad eksportisid Rooma võimu alla minekut ja olid seega käsitöö tooteid ja luksuskaupu nii algusest peale roomalikud, need kerkisid Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt nind arengutasemelt Idamaa linnadele alla, Vahemerest eemal, eriti põhja-
liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi
V: Kõige tihedamalt on asustatud suuremad asulad ja selle ümbrus. Kõige tihedamalt on Euroopas asustatud näiteks Kesk - Inglismaalt üle Hollandi, Belgia, Põhja - Prantsusmaa ja Saksamaa Põhja - Itaaliani ulatuv kuni 500 km laiune kaarjas vöönd, mis katkeb Alpide kohal. Kõige hõredamalt on asustatud Venemaa põhjaosa, Soome ja Rootsi lapimaa. 32. Millist tüüpi asulaid Eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina? V: Linnad, alevid, alevikud ja külad. Linnad ja alevid on linnalised, alevikud ja külad maa- asulad. 33. Mis on olnud Eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel? V: 10.-12. sajandil tekkisid linnad keskaegsete kindluste ja suurte kirikute ümber. 13.-14. saj Hansa Liidu õitseaeg Põhja- ja Läänemere piirkonnas - veekogude ja kaubateede lähedusse. 18.-19. saj kaevandusalade juurde. 20. saj said linnaõigused ka teised linnad st 1993. aastal muudeti 13 alevit linnadeks. Noorim Eesti linn on Tamsalu. 34
sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas
· Kui nimisõna on nime osa (The quilty men were sent to Tartu prison.) · Ajaga seotud väljendid (in June, next month, jne.) · Söögikordade ees (breakfast, lunch) · Riikide ees (German is important economic power.) · Keelte ees (French is spoken in Tahiti.) · Tiitlite ega nimede ees (Prince Charles is Queen Elisapeth's son.) · 's-ga lausetes (Peter's car) · elukutsete ees (She'll problably go into medicine.) · poodide ees · linnad, tänavad, lennujaamad, rongijaamad · mäetipud, järved, saared · maailmajaod · riigid, osariigid, linnad, külad · teatud töökoht/amet (Jim is the chairman of the company.) · üldine transport · omadussõna + nimisõna · mingi koha nime esimene sõna on muu nimi (Brown resturant) THE DEFINITE ARTICLE · eelnevalt mainitud asi · kui viidatakse kindlale esemele grupist · aastaajad (The summer is the best.)
jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatatu olid ühest seisusest siis kehtis karistuse määramisel põhimõte " silm silma ja hammas hamba vastu". Kui aga vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirdus karistus trahviga. Orja tapmine või vigastamise korral tuli omanikule kahju hüvtada. Mesopotaamia tsivilatsioon oli linntsivilisatsioon. Kuigi suurem osa elanikkonnast elas maal, olid just linnad need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioosed kui ka majanduslikud keskused. Mesopotaamia riikide sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Mesopotaaia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemine korralduse taset, oli vähem reguleeritud.
Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu. Relva tähtsus ja tähendus Keskajal oli relval küll eelkõige võitlusvahendid, kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Nii sümboliseeris osa relvi teatud sotsiaalset kuuluvust: näiteks mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks ja relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Mõõgal oli läbi keskaja
(54,2 in/km2) ning Eesti ( 29 in/km2) omast ja väiksem Haiti ( 350,27 in/km2) omast. c) tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad : Jamaica on üldjoontes üsnagi võrdse tihedusega asustatud, kõige tihedam oon asustatus pealinna Kingstoni ümbruses, sest seal on kõige rohkem tööalaseid võimalusi ning arenenum taristu. d) Kuidas on linn määratletud selles riigis? Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on selle riigi suurimad linnad? Jamaicas loetakse linnaks asulat, milles elab vähemalt 75000 inimest. Riigi rahvastikust elab linnades 52% ning suurimad ja samas ka ainsad linnad on Kingston (587,798 in) ja Montego Bay (96,488 in) e) Kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta Joonis2. http://www.bestcountryreports.com/media/D_Images/Jamaic_Pop.jpg Joonis 3. http://www.vidiani.com/maps/maps_of_north_america/maps_of_jamaica/large_detailed_physical_and_road_map_of_jamaica _with_cities.jpg
Aja jooksul sai tänu vallutustele ordust sõjaliselt tugevaim jõud regioonis ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235. kui ordu kaotas palju vendi ning arvatavasti sellepärast otsustati see liita Saksa orduga. Alates liitmisest saadi uus nimi Liivi ordu. Eesti oli oluline kaubanduskeskus, kuna kuulus kaubanduslikku ja poliitilisse liitu Hansa liit. Siin olid idakaubandust monopoliseerivad Hansa linnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Hansa liit andis Eestile võimaluse oma kaupu eksportida ning saada ise neid asju, mida polnud siin saada. Võõrvallutuse järjel tekivad Eesti aladele, praeguseks kõige suuremad, linnad. Linnaks saamiseks oli vaja linnaõigust, mis saadi vanemalt ja suuremalt linnalt. Kokku sai keskajal linnaõiguse üheksa linna
2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna? Linnavalitsuse moodustas raad, mille liikmed valiti üldiselt lugupeetumate meeste seast. Sageli tekkis linnas ka
giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad
ehk doktoreid. Ülikoolidesse valiti juhid ehk rektorid.Ülikoolid said enda. Euroopas on vanim teadaolev ülikool Bologna ülikool. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ja õigusteadus. Ülikoolidesse asusid õppima 13 14 aastased poisid. Õppimine oli ladina keeles. Keskaja ülikoolides arendatud teadusi nimetati skolastikaks, mille peamine õppetus oli autoriteetidele toetumine. Skolastika autoriteediks oli Aristoteles. Linnad on tänapäeva riikides tähtsad seega oli keskajal linnade teke uus arengusuund. Linnad tekkisid mere äärde. Keskaegset linna iseloomustasid 4 tähtsat punkti : käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna keskel asusid katedraal ja turuplats. Turuplatsi läheduses oli ka raekoda. Kuna tunr ja kaubandus olid nõutud, tekkisid käsitöölistekihid ja spetsialiseerumine kindlale käsitööalale. Linn koosnes kitsatest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede
Arhitektuuris laenas gootika võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks. Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt. Nende linnade tähtsus aina suurenes, sest asulatesse koondus ka viikingeid, soomeugrilasi, baltlasi. Nad arendasid Euroopas kultuuri, tegeledes lõunapoolsetel aladel aktiivselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Novgorodimaal tegeldi rohkem kaubanduse ja käsitööga, mis hoidis sealset kaubandustaset kõrgel. Ivansioonide ajastul oli Euroopas eri rahvusi palju. Tol hetkel peeti võõraid ohtlikeks, mida
Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgeimad mäed: 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Pikimad jõed: 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km Suurima rahvaarvuga linnad (2005.aasta seisuga) Brasiilias on: 1. São Paulo 11,125,243 2.Rio de Janeiro 6,323,037 3. Salvador 2,675,875 4. Brasilia 2,476,249 5. Fortaleza 2,447,409 6. Pelo Horizonte 2,375,444 7. Manaus 1,793,416 8. Curitiba 1,746,896 9. Recife 1,536,934 10. Porto Alegre 1,409,939 11. Belém 1,380,836 Rio de Janeiro Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik
jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Keraamika · Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. Linnaehitus · Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid
keskmine riik. Ei leidnud rahvaarvu muutusi viimase 60 aasta jooksul. Rahvasiku tihedus on 3,65 in/km². Liibüa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on kõige väiksem, sest teistes riikides elab rohkem rahvast. Naaberriikide rahvastiku tihedus jääb vahmeikku 8.7 – 82 in/km² kohta. 90% rahvastikust elab riigi põhjaosas Vahemere rannikul. Kuna arvuti ei avanud mulle rahvastikupüramiidi pilti siis ei saanud siia seda lisada. Elanikest 78% elavad linnades. Suurimad linnad on Tripoli, Banghāzī ja Al-Bayḑā’. Kahjuks, ei oska öelda miks inimesed seal niimoodi paiknevad. 0-14 aastased: 27.7% (mehed 795,748/ naised 759,806) 15-64 aastased: 68.4% (mehed 2,006,059/ naised 1,834,119) 65 aastased and üle: 3.9% (mehed 111,144/ naised 106,504) Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. Meeste osakaal on riigis suurem kui naiste osakaal
Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa, samuti Saaremaa. Lõuna-Eestis oli kaua vaid kaks maakonda (Tartu- ja Pärnumaa). Alles 1783. aastal eraldati nendest Võru- ja Viljandimaa, kuid need olid veel kaua harjumatud ja vähese tähtsusega. Kihelkonnad kujunesid varakult ümber kirikukogudusteks ja kaotasid muu tähenduse. 1925. aastal kaotasid kihelkonnad oma rolli kiriklike haldusüksustenagi. Saksa vallutajad tõid meile ka eriõigustega omavalitsuslikud üksused - linnad. Linnaõiguse, s.t. õiguse omavalitsuse moodustamiseks, andis keskvalitsus, kes see siis parajasti ka ei olnud. XIX sajandil oli Eestis 13 linna. Vallad tekkisid alles XIX sajandil. Algul ühendasid nad vaid ühe mõisa talupoegi, kusjuures mõisnikke vallarahva hulka ei arvatud. Ka ei kuulunud valdadesse linlased. Algul olid vallad väga väikesed, ajapikku neid ühendati suuremateks.
HOLLAND Lennart Hanni Eliise Saskia Sevtsenko 8.B ASUKOHT Asub Euraasias Pindala: 41 526 km² Holland piirneb idas Saksamaaga ja lõunas Belgiaga Suurimad jõed Gudenå Odense Å Vidå Suså Suurimad mäed Suurimad linnad Amsterdam- 724 000 inimest Rotterdam- 599 000 inimest Haag- 445 000 inimest
Kujutati ka veelinde (2 m). Tehti ka palju tööriistu. Neid tehti luust ja olid enamasti looma kujulised. Megaliitiline arhitektuur kultuskujuliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse: menhir vertikaalne maasse püstitatud hiiglaskivi; dolmen koosneb kolmest kivist 2 kivi on püsti ja kolmas on nende peal; kromlehh koosneb menhiridest ja dolmenitest. On ringi kujuline (Stonehenge). oma vaimuga. Assüüria linnad olid: Assur, Nimrud ja Ninive. Linnade eeskujuks olid Mesopotaamia linnad. Linnamüürid oli kividest. Linn oli seest jagatud mitmeks osaks: templid, valitseja palee. Kõige rohkem on alles palee reljeefe. Nendega kaunistati seinu. Teemadeks olid jaht, rituaalsed ja mütoloogilised stseenid ja pidustused. Oldi väga täpsed neile oluliste omaduste kujutamisel. Reljeefi värviti. Inimfiguurid oli üpris kohmakad. Väga hästi anti edasi detaile: käte ja jalgade lihased, relvi, riistu jne
Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale.
, Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E., 2003: 45). · Viimase viia aasta jooskul sündinud tüdrukute ja poiste suhe: Viimase viie aasta jooksul on Mehhikos rohkem sündinud poisse kui tüdrukuid. Mitte ühelgi aastal pole tüdrukute sündimus ületanud poiste sündivust. Alates 2005 aastast on poiste sündivus stabiilselt langenud ning aastal 2009 ei ületa poiste sündivus nii kõvasti enam tüdrukute oma. Kaart: (Mehhiko kaart, 2009) Mehhiko suurimad linnad on: · Mexico · Netzahualcoyotl · Guadalajara · Monterreay · Puebla (Põhja-Ameerika geograafia, 2009). Kuna Mehhiko pealinnaks on Mexico, siis pealinna ümber on kujunenud Puebla ja Netzahualcoyotl. Need linnad on pealinna lähedale kujunenud, sest inimesed on võibolla läinud suurlinnast Mexicost eemale, rahulikmat elu otsima. Monterrey asub Mehhiko lahe ääres. Linn asub kohas, kus on soodne tegeleda merekaubandusega, mis oli kunagise aja
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse.
järelevalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat. Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine tootearendus ja uurimistegevus. Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus. 1973
Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased.Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks.Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane
Kohvik on pungil täis. Kohviku uksest asutub sisse G.F Händel, tellib lõuna ning istub ainukesele vabale kohale Bachi kõrval. Mehed ei tunne teineteist.) Händel: On see koht vaba? Bach: Jah, võtke istet. (mõlemad paar suutäit söönud, tekib meeste vahel vestlus.) Händel: Olete kohalik? Bach: Jah, pole riigist välja reisinud, ainult Saksamaa piires. Olen olnud Weimari linnas, Lübeckis, Mühlhausenis ning teistes Saksamaa linnades. Händel: Kuidas meeldisid need linnad, mis viis Teid nendesse kohtadesse? Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit.
lihtsustasid kaubanduse arengut Eestis • Rühmatöös tuuakse välja Eestis 19. sajandil enim levinud tööstusharud, mõisate ja talupoegade olukorra. Eesti kaubanduse arengut, raudteede ja mereteede kasutamist. Orienteerumist välisturgudele ja kasumimajanduse tekkimist • Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väljasüsteem, maaparandus, viina hakati tootma kartulist, mis oli viljast odavam, kartul jõudis talupoja lauale • Suurenes põllutöömasinate kohapeal tootmine • Suuremat tähelepanu pöörati sordiaretusele, maaparandusele, kunstväetiste kasutamisele ja
· Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema käsul küüditati juudid Babülooni. Sellega algas umbes 50.a. juutide Paabeli vangipõlv. Juudid päästis sellest Pärsia kuningas Kyros. Uus-Babüloonia riik vallutati pärsialaste poolt. Sumerid · Lõid kiilkirja · Rajasid linnad · Leiutasid ratta · Templitele kuulusid ka suurmaavaldused Ühiskonnakihid Mesopotaamias: 1) Kuningas · Juhtis sõjaväge · Mõistis kohut · Talle kuulusid suured maavaldused · Osales usuürituste korraldamisel 2) Preester · Kõige targemad, lahendasid inimeste ja jumalate vaheliseid suhteid 3) Kodanikud · Talupojad · Käsitöölised 4)Alamklass · Rentnikud · Orjad
Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse
suguvõsast ning oli Kambyses II sugulane. Ta alistas usurpaatori Gaumata, kes väitis end olevat Kyros II poeg ning oli 522 eKr enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris 521 eKr ja tema võimu tunnustasid peagi kõik Pärsia provintsid. Olles end siseriiklikult kindlustanud, asus ta Pärsiat jõuliselt laiendama, alistades mõne aastaga viimased sõltumatud Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, sealhulgas ka Mileetose. Lisaks võttis ta ette sõjaretki sküütide ja teiste Mustast merest põhjas elavate hõimude vastu, kuid ei suutnud neid alistada. 512 eKr allutas ta endale aga Traakia, seega ulatusid Pärsia valdused juba Euroopasse. XerxesI On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdib Kreekaga ja kaotab - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. abüloni linn
Usuti siiski muinasusundi pühapaikadesse, kuhu sageli ka kirik rajati. Eesti oli jaotatud kihelkondadeks ja maakondadeks. Ennem Vabadusvõitlust oli peamiseks keskuseks küla. Elati n-ö suitsutubades, mis oli keskaegse rehielamu eelkäijad. Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus. Pärast sõda oli jaotatud Eesti 4 feodaalriigiks Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt
Käisin maa koolis, seal olid kõik omavahel tutavad aga nüüd on linnas rohkem võõraid inimesi ja harjumine võtab aega. Külastan ka rohkem kaubanduskeskusi, kino ja vahel ka baare. Olen selle lühikese ajaga ära harjunud linna eluga . Kuid siiski on linnas ka asju mida ma kardan. Õhtused jalutused üksinda tänavatel ei tule kõneallagi. Külmavärinaid tekitavad veel inimesed, kes tänavatel kerjavad. Iga inimene näeb linna täiesti erinevalt, sest kõik linnad on erinevad. Linnad on ilusad ja judinaid tekitavad. Linnades on erinevad kultuurid ja tekkimis lood, väljanägemine ei ole samasugune. Maa ja linna inimesed on erinevad kuna, neil on erinevad harjumised ja tavad linnas. Kuid siiski arvan, et maal on siiski parem elada, värskem õhk, koduloomad, hommikune päikesetõus ja kuke äratus. Minu arvates ei paku linna seda mida saab pakkuda meile maa kohas elamine. Tallinna Teeninduskool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
