Ajalugu Liivi sõda: Sõja taust: vana-liivima ümber kogunesid tugeva keskvõimuga riigid- venemaa,rootsi, taani ja poole-leedu. Samal ajal oli vana-liivimaa killustatud,nõrk ja sisetülides. Sõja põhjused: sõja ajendiks oli nn tartumaksu maksmata jätmine venemaale. Sõja tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma valdusi laiendada. Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist. Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-...
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani...
1.Vana-Liivimaa olukord enne Liivi sõda Vana-Liivimaa oli poliit-terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati ...
Liivi sõda 1558-83 Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte alates 1554, vaid tagasiulatuvalt aastani 1503, kui vaherahu esmalt sõlmiti. Maksu kokkusaamiseks anti ...
Liivisõda 16 saj oli vana liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana-liivimaa vallutamist.vana-liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane.sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533- 1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn ,,tartu maksu".nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana- liivimaa viimase kodusõda ordu ja riia peapiiskopi vahel,sellesse sekkus Poola- Leedu,kes nõudis et ordu endaga venemaa vastase liidu sõlmilks.Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud. Liivi sõda 1558-1583 Algas 1558 talvel sig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva....
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa ...
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keer...
1. Liivi sõja eeldused ja põhjused · Venemaa, poola, rootsi ja taani olid tugevnenud ja igkasid ülemvõime läänemerel. · Liivimaa riigid olid omavahel vainujalal ja nõrgad ning see andis tugevatele naabritele võimaluse. · Venemaa kehtestas tartu maksu 2. Sündmused eesti ja liivimaal 1561 aastal · Harju-viru vasallid, läänemaa aadelkond ja tallinn vandusid truudust rootsi kuningale. Pärast seda tulid rootsi väed tallinna · Sõlmiti vilniuses leping ordu ja riia peapiiskop andsid ennast täielikult poola kuninga võima alla 3. Liivimaa kuningriik- ala, mille ivan 4 andis magnusele. Selle keskmeks oli põltsamaa. Härgamäe lahing- sest see tegi väga raskeks liivimaa seisundi ja see jäi viimaseks välilahinguks üldse. 4. Eerik XIV- rootsi kuningas. Tallinn ja selle ümbrus andis talle truudusvande ja pärast seda sai rootsi need alad endale....
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuning...
LIIVI SÕDA Liivi sõda algas, kuna Venemaa tahtis vallutada Liivimaad, et saada pääsu Läänemerele. Sõda algas 1558. aastal, kui Venemaa vallutas Narva ja hiljem Tartu. 1560. aastal purustasid Vene väed Oomuli lahingus Liivi ordu väed ja vallutas Viljandi. Sõtta sekkus ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad ...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
1. Milline oli Vana-Liivimaa olikord Liivi sõja eelõhtul? 1)Võrreldes Läänemerd ümbritsevateriikidega sisemiselt nõrk 2)omavahelised vastuolud(kodusõda, Liivi ordu rahuleping poolaga) 3)Sõjaline nõrkus võrreldes naabritega 2. Milline oli rahvusvaheline olukord Läänemere ääres 16.saj keskpaiku? Vana-Liivimaa ümber olid 16.saj tekkinud suured ja tugeva keskvõimuga riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast 3. Mis oli Liivi sõja ajendiks? Tartu maks oli Moskva tsaaririigi poolt Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse Liivi sõja peamiseks ajendiks 4. Millised olid Liivi sõja puhkemise põhjused? 1)Moskva suurvürstiriigil oli sõjaväe kasvaddes tekkinud maapuudus 2)Väljapääs Läänemerele 3)Liivimaa nõrkus- Liivi ordu on nõrk ja ei suuda kordineeritult tegutseda 5.Liivi sõjas osalenud riigid ja nende...
Xxxxx Xxx Xxxxxxxxx xxx Sissejuhatus 3 Eesti enne Liivi sõda 4 Sõja algus 5 Sõja põhjused 6 Sõjas osalesid 7 Riigipead 8 Eesti väesalga juht 9 Orduriigi lõpp 10 Liivimaa kuningriik 11 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 12 Jam Zapolski rahu 13 Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentr...
LIIVI SÕDA ( 1558 1583 ) 1. Rahvusvaheline taust ja eellugu: 1) Läänemere valitsemise probleemi teravnemine 16.saj., sõja põhjused: - taotlus ülemvõimule - Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjatege...
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirik...
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
Liivi sõda on Vana-liivimaa aladel toimunud sõjategevus, mille ajaliseks määratluseks loetakse 1558-1583. aastaid. Liivimaa suutis hoida suhteid Moskva tsaaririigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani, peale mida sai konflikt sai alguse Ivan Julma sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Algas nõrgenenud Vana-Liivimaa ning selle tugevnenud naaberriikide vaheline sõdimine võimu üle. Venemaad, Liivi sõja algatajat, peeti vähearenenud riigiks. Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel pikendati vaherahu, eelkõige tingimusel, et Vana-Liivimaa Tartu maksu ära tasub. Kui 1557. aastal oli tasumise tähtaeg käes, vajalikku summat polnud. Loomulikult kasutas Ivan Julm võimalust, kuid kõigepealt ainult hirmutamisretkega, mille käigus endiselt raha nõuti. Linnad hakkasid nõutud summat kokku panema liiga hilja ning Ivan Julm andis käsu Vana-Liivimaa vallutamiseks.1558. aastal tungisid Vene väed Narva, mis paari nädala jooksul alistati. Sama aasta suvel...
Liivi sõda X klass Rahvusvaheline taust Suurriikide tugevnemine: Taani valitses Läänemere väinades Rootsi püüdis oma mõjupiire laiendada ida poole Poola ühendas endaga Leedu ja laiendas oma piire Läänemereni Venemaa tugevnes ja liitis endaga läänepoolseid alasid tüli Liivimaa võimud keelasid venelaste kauplemise VanaLiivimaal, takistasid välismaa kaupmeeste pääsu Venemaale ning tekitasid kahju ajend Tartu maks (Tartu piiskopkonna maks 1 mark aastas elaniku pealt) Iseloomusta pildi järgi Liivimaa sõjalist võimsust! Ivan IV Julm 15301584 Sõjategevuse algus 22.01.1558 Vene väed SigAlei juhtimisel rüüstasid Tartu. Läti ja Alutaguse piirkondi 1558 aprill Vene väed alustasid Narva piiramist ja pommitamist 1558 juuli alistub Tartu 1558 august vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vah...
Liivi sõda 1558-1583: Dominium maris Baltici Vana-Liivimaa nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan I-le Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad (40000 kassani sõdurit) 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 Pooleks aastaks vaherahu Paaniline liitlaste otsimine ordu annab end Poola kaitse alla, Saare-Lääne piiskop müüb oma maad Taani kuningale Vana Liivimaa lõpp: 1560 Ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss > suruti maha 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna andsid Rootsi kuningale ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumine Poolale > Keskaeg läbi, sest Liivimaad enam pole Põhjamaade 7-aastane sõda: 1563-1570 1563 Rootsi vallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1569 Rootsi ku...
Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augu...
Ajaloo kt 1)Võimu jagunemine peale muistset vabadusvõitlust 1.)Taani kuningriik- Sai endale Harju-Viru= Eestimaa 2)Ordu- Sai endale ülejäänud Eesti ja Põhja-Läti alad / / / Riia Piiskopkond Tartu Piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkond 2)Põlisrahva koormised 1)Kümnis- 1/10 kogu sissetulekust 2)Hinnus- Kindlaks määratud naturaalmaks ja seda maksti kümnise asemel 3)1/10 kümist- Kohaliku preestri ülalpidamiseks 4)Teaotöö- Tõõtamine mõisa põllul 5)Trahvid 6)Kingitused 7)Linnuste, kirikute, teede ja sildade editamine 3)Jüriöö ülestõusu põhjused Taani kuningriik ei suuda ohjeldada isepäiseid vasalle P.-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu. 4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid) Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjal...
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...
Liivi sõda 1558 1583 Liivi sõja puhkemise ajend ja põhjused. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus keskvõimu puudumine ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu...
Reformatsioon; Liivisõda; Poola-Rootsi sõjad; Rootsi aeg Reformatsioon Suureks reformatsiooniks nimetatakse Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumisi Saksamaal. 1517. a 31. okt naelutas ta Wittenbergi lossi kiriku uksele 95 teesi. Selle tulemusele erandus katoliku kirkust mitmeid reformeeritud suundi (üks neist oli Lutheri kirik). Reformatsiooni tulemusel kaotas katoliku kirik oma monopoolse seisundi Euroopas. 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õ...
Eesti ala valitsejad 13.- 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma eelkõige väikse rahvaarvu tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Paljud riigid on eesti alal võimuvõitlust pidanud. Nendest suurimad on Taani kuningriik, Rootsi ning Venemaa. Võimuvõitlus eesti alal kestis 13.-18 sajandil. Otsustav lahing eestlaste ning ristisõdijate vahel toimus 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal mis kahjuks lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Taani, kui tollane Läänemere valitseja oli korraldanud sõjaretki eesti aladele juba varem, kuid 1219. aasta sõjaretke kindlaks eesmärgiks oli Eestis kindalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle üles...
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütlior...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud võrstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. 5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks? · Venemaa (Moskva s...
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi ...
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid...
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna al...
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard ...
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiu...
1.Mis põhjustas Liivi sõja? Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalit...
Ajaloo KT kordamisküsimused – Rootsi aeg 1) Pljussa rahu – rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis (Narva ja Tartumaa), Ingerimaal ja Karjalas mõned alad. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti . Jam Zapolski rahu - rahu andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Rootslased vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Altmargi rahu – see vaherahu jättis kogu Eesti mandriala 1629.a Rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riia linnaga. Rahu lõpetas Poola-Rootsi sõja. Brömsebro rahu - rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 1645.a. Brömsebro rahuga lõppes Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemeremaades. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna nin...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
EESTI Karolina Zelinskaja 9A klass KUS ASUB EESTI ? Eesti Vabariik on riik PõhjaEuroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.[5] Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riikide koosseisu. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti rahvastikust moodustavad e...
1. Pärast muistset vabadusvõitlust jagunes vöim järgmiselt: *Põhja-Eestisse (Tallinn,Rävala,Harjumaa) tekkis Eestimaa ning sellest sai Taani kuningriik. *Ülejäänud Eesti alasid koos Põhja-Lätiga nimetati Liivimaaks. *Liivimaa jagunes erinevateks võimupiirkondadeks, mille peahaldajaks oli ordu, kuid tekkisid ka väiksemad üksused piiskopkonnad, mis olid suhteliselt sõltumatud. (Tartu,-Saare,-Lääne-Riia-, Kurama piiskopkonnad.) 2. Pärast muistset vabadusvõitlust jäi pölisrahvas isiklikult vabaks. Neil oli oma maa ja ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust. * Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebast...
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esim...
Valga Gümnaasium LIIVI SÕDA Referaat Alo-rainer Leheste Valga 2009 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 LIIVI SÕJA PUHKEMISE 4 PÕHJUSED SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD 5 SÜNDMUSED SÕJA TULEMUSED 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 3 SISSEJUHATUS Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Ee...
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis s...
Valitsemine 1. Iseloomustage rüütelkonna võimupiire Rootsi aja esimesel poolel. Millistes valdkondades oli rüütelkonna sõna otsustav? Tooge näiteid Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema halduses. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. N...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
