Kokkuvõte: Eesti ala valitsejad 13.- 18. sajandil (0)

Eesti ala valitsejad 13.- 18. sajandil
Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma eelkõige väikse rahvaarvu tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Paljud riigid on eesti alal võimuvõitlust pidanud. Nendest suurimad on Taani kuningriik , Rootsi ning Venemaa. Võimuvõitlus eesti alal kestis 13.-18 sajandil.
Otsustav lahing eestlaste ning ristisõdijate vahel toimus 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal mis kahjuks lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Taani, kui tollane Läänemere valitseja oli korraldanud sõjaretki eesti aladele juba varem, kuid 1219. aasta sõjaretke kindlaks eesmärgiks oli Eestis kindalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus.
16. sajandi keskpaiku oli Vana- Liivimaa jagunenud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks. Oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel samuti tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu. Sellest võib järeldada, et neile riikidele oleks väga kasulik saada võim eesti alal. Liivi sõja vallandaski nagu arvata oli Moskva suurvürstiriik kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust. See neil õnnestuski ning 1558. aastal langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte ning sellega oli eesti ala venelaste poolt vallutatud.
Sõjategevus ei olnud sellega kaugeltki lõppenud. Sellepärast taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Rootsit omakorda kannustas Taani kinnistumine Liivimaal. Rootsi väed saabusid Tallinna ning sellega saadi esimene tugipunkt Eestis. Seni ordule kuulunud Tallinna üleminek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täieliku alistumist. Sellega oli Vana-Liivimaa langenud ning muutunud suureks rahvusvaheliseks võitluseks. Vana-Liivimaa alad olid jagatud nüüd kolme riigi vahel. Eesti alal olid Poola käes vaid Pärnu, Paide, Karksi ja Helme linnus. Tallinn koos lähema ümbruskonnaga oli läinud Rootsi valdusesse. Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond läksid Vene vägede valdusesse.
1600. aastal vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629. Aastani ja tõi kaasa laastavaid rüüsteretkeid. Edu saatis rootslasi ka võitluses Poolaga. 1625. aastal langes Tartu rootslaste kätte Tartu ning 1629.aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Sellest järeldub, et Rootsi tõusis sellega Läänemere piirkonna võimsamaks riigiks.
Lõplikult läks Eesti ala Vene võimu alla Põhjasõjas, see toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Poola ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannoveri kuurvürstiriik. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks. Sellega läks lõplikult Eesti ala Vene võimu alla.
Kokkuvõtteks võib öelda, et võitlus eesti ala pärast oli pidev ning kestis sajandeid . Mitmed riigid tahtsid saada geograafiliselt heas asukohas olevat Eesti ala oma valdusesse ning võim nii Eesti alal kui väljaspool seda käis käest kätte. Võib ka öelda, et Eesti ala sai omale riik kellel oli suur ning hästi väljaõppinud sõjamehed ning hea lahingutaktika.