Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, ts...
Kivimitest oli kõige parem tulekivi, Paremini tuntakse elanike matmis ajal jätkus Eestis aga selle kõrval kasutati ka kvartsi. kombeid Surnuid sängitati asula kivist tööriistade Tööriistadest kasutati algseid territooriumile. valmistamine. kivikirveid. Luudest ja sarvedest Leiud viitavad suhteliselt kõrgele Pronksesemed jõud valmistati kalapüügi ja jahiriistu. kunstitasemele. sid siia vahetus Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed.
lendajad, väga head ujujad ja sukeldujad. Nende sulestik vettib, seda tuleb kuivatada tuule käes kividel. Kormoranid on hanesuurused linnud, pesitsevad kolooniatena, toituvad kaladest. 9 3. Jalutuskäik CClilcikckicioconn totoadaddppicitc võrratus uturere vanalinnas Boppardist pärit vanimad arheoloogilised leiud onVana-Rooma aegsed. Laske mitmekesisusel end võluda. Gute Reise! Head reisi! 10 Eestist väljuv turism 2008 - 2010 5 4,5 4 3,5 3 Lõunamaad 2,5 EL 2 Siseturism 1,5 1 0,5 0 2007 2008 2009 2010
nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade
Suitsupääsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga ühelt poolt märkida linnuühenduse väärikat 90 aasta juubelit, üksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist). Kaugränduri ohtlik elu. Pääsukese pikal rändeteel leiab väga erisuguse looduse, kliima ja inimasustusega pai...
Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas, hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi püsttelgedest. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide arheoloogilised leiud, üksikud vanad tekstiilesemed ning Põhja-Eestis ja saartel tuntud kangaspuude nimetus kangasjalad. Püstkangaspuud koosnesid kahest püsttulbast, neile toetuvast lõimepoomist, lõimelõngu eraldavast põiklatist ja vajalikust hulgast niielattidest. Püstkangaspuudel oli võimalik kududa ainult lühikesi, kuid üsna laiu kaheniielisi labaseid ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud sõbasid.
Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. vMoskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi. v1962.-1964. aastal toimunud kaevamistel, mida juhtis A. Kustin, täpsustati valli konstruktsioone ja uuriti keerisahjudega hoonete rususid
elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade
alumisel korrusel oli nii palju erinevaid käike. Mulle meeldis, et see oli hämar, mis tekitas rohkem tunde nagu sa oleksid keskajas. Ekspositsioon oli sisukas ja huvitav. Seintele oli väga palju informatsiooni kirjutatud. Mulle meeldis ekspositsiooni alguses olev kast, kus oli klaaside peale pandud Haapsalu linna erinevate sajandite kaardid ning sai võrrelda missugune nägi Haapsalu linn välja kunagi ammu ja kuidas ta on laienenud. Ning samas ruumis olid ka erinevad leiud, mis pärinevad linnusest. Minu jaoks oli üllatav, et seal oli ka vanaaegne rahakott. Poleks arvanud, et selline rahakott oli kasutusel juba nii ammu aega tagasi. Edasi liikudes kuulsin mingisugust tagumist, kui vaatasin aknast linnusehoovi nägin seppa, kes vormis hõõguvat rauda. See oli vahva, et demonstreeritakse selliseid töid linnusehoovis, mida võidi keskajal teha. Alumisel korrusel meeldis mulle ruum, kus olid erinevad sõjarelvad
ja siis välja mõtlema, kuidas seda lahendada,“ Kokkuvõtteks tõi Terje Tuisk välja, et teadustöödest endist ei pruugi otseselt midagi edasi saada, annavad need samas õpilastele aimu, kas valdkond, mis neile hetkel huvi pakub. 1 3. Minu uurimis teemaks oleks arheoloogilised väljakaevamised. Probleemiks oleks, et miks tehakse tänapäeval väljakaevamisi? Üheks uurimisküsimuseks oleks kuidas on seotud arheoloogilised leiud tänapäevaga? Ning teiseks küsimuseks oleks Mida saame arheoloogiliste leidudest välja lugeda? (millal seda eset on u kasutatud, milleks on seda kasutatud ja milline väärtus on sellel tänapäeval) 2
Lisaks sellele, et kui germaanlased tänapäeva 12 Kalevi Wiik, lk 85-87. 13 Samas, lk.74. 14 Samas, lk.75. 15 History of Scandinavia: Norway, Sweden, Denmark, Finland, and Iceland. University of Minnesota Press. Minneapolis 1979, lk.5. 16 Samas. 17 Kalevi Wiik, lk.47. 18 Ari Siiriäinen, lk.94. 19 Samas, lk.95. 3 Skandinaavia alale saabusid olid sealseteks elanikeks saamid. Arheoloogilised leiud kinnitavad samuti, et skandinaavia- germaani migratsioon Soome toimus pronksi ajal (või isegi varem). Sealjuures on mõned väitnud, et need leiud viitavad lihtsalt kahe hõimkonna kokkupuutele, nt kaubavahetusele, mitte aga kahe rahva segunemisele.20 Samal perioodil (7000-3000 e.Kr.) ka ,,Euroopa keeled indoeuroopastusid"21. Taandusid baski ja soome-ugri keeled.22 Skandinaavia keel ehk põhjagermaani keel tekkis, kui indoeuroopa keel jõudis soome-ugri
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
Harvey märkmed näitavad, et ta uskus südame rolli vereringes läbi suletud süsteemi juba 1615, aga ta ootas selle avaldamisega 13 aastat. (kuna sellel ajal olid Galeni õpetused meditsiini kohta peaaegu pühad ja keegi ei julgenud neid vaidlustada) 1628. a avaldas ta raamatu ,,Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" (,,Exercitatio anatomica de motu cordis et sanguinis in animalibus") Peale Harvey töö avaldamist paljud teised arstid lükkasid tema leiud tagasi. Mõned tema patsiendid hülgasid ta. Vaidlused kestsid veel 20 aastat pärast raamatu avaldamist. Siiski, ajaga hakkasid inimesed aina rohkem akstepteerima Harvey ideid. Harvey uuel arusaamal vereringest polnud suurt mõju meditsiinile tema eluajal, kuid see sai aluseks kõigile tänapäevastele südame ja südame-veresoonkonna uuringutele. On öeldud, et Harvey tõestus lakkamatust vereringest oli 17nda sajandi olulisim saavutus
- umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi perioodil hakati rajama kalmistuid, mis asusid asulatest väljaspool, natuke kõgematel küngastel
Eesti jazz festivalid Jazzkaar Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar on Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Aastal 2014 tähistab festival oma 25. sünnipäeva. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades tuues Eestisse maailma jazzimuusika suurimad ja huvitavamad leiud ning täidab kogu Tallinna ja Eesti jazziga. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti 60 riigist. Lisaks kevadisele suurfestivalile Jazzkaar korraldab MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing Jõulujazzi, Talvejazzi ja Sügisjazzi. Jõulujazz on kahenädalane intiimne ja jõuluaega sobiv festival. Talvejazz ja Sügisjazz on kontserdihooajad, mis tõstavad esile kohallikke artiste, nende uusi projekte ning põnevaid
võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi painutatud(,,nokk"), et oleks parem seda sõrmega näppida. Parmupilli ehitus Ajalugu · Vanimad viited parmupillile pärinevad 4saj e.Kr. Leiud olid üksikud, hajali ja suurte ajavahedega. · Arvatakse, et instrument pärineb Aasiast, kus parmupilli valmistati bambusest. · Indiat seostatakse metalli kasutuselevõtuga parmupilli ehituses. · Pilli sattumine idast läände toimus tänu kaubateedele u 13. sajandil Erinevaid leide Sõltuvalt riigist on parmupillil palju erinevaid nimetusi: Inglismaa Gewgaw Saksamaa Maultrommel (Tõlgituna suutrumm) Jaapan Koukin
puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis
NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Matuste säilivus. .................................................................................................... 3 2. Külakalmistutest ........................................................................................................... 4 3. Kaubi kalme käesoleva uurimistöö alusena .................................................................. 4 4
- umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pro nksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka
võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi painutatud(,,nokk"), et oleks parem seda sõrmega näppida. Parmupilli ehitus Ajalugu · Vanimad viited parmupillile pärinevad 4saj e.Kr. Leiud olid üksikud, hajali ja suurte ajavahedega. · Arvatakse, et instrument pärineb Aasiast, kus parmupilli valmistati bambusest. · Indiat seostatakse metalli kasutuselevõtuga parmupilli ehituses. · Pilli sattumine idast läände toimus tänu kaubateedele u 13. sajandil Erinevaid leide Sõltuvalt riigist on parmupillil palju erinevaid nimetusi: Inglismaa Gewgaw Saksamaa Maultrommel (Tõlgituna suutrumm) Jaapan Koukin
Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. Nende täpse vanuse määramisel kasutatakse abivahenditena väga vähesel hulgal radioaktiivseid aineid ja nende laguprodukte. 4.Mis on homoloogilised elundid? Need on sarnase ehitusega jäsemed, millel võib olla erineb funktsioon
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses.
Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Ees...
10 000 inimest 10. Metalliaja algus maailmas ja Eestis. Esimesed pronksesemed – ja vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Iseloomusta vanemat pronksiaega – kui levinud oli pronks, miks see ei olnud levinud, palju on leitud pronksriistu? Esimesena võeti Lähis-Idas kasutusele vask(6000ekr) ja kuld, sest neid leidus looduses. Pronks on tina ja vase sulam, maailmas 4-3000ekr ja Euroopas 2000ekr, Eestis al 1800ekr. Vanemal pronksiajal ei olnud pronks veel Eestis levinud, leiud on üksikud ja juhuslikud. Näiteks odaots, sirp. 11. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr – mis muutus sel ajastul Eestis? Pronksisulatus, varanduslik kihistumine, kaubavahetus. Kindlustatud asulad: Asva, Kaali. Kaali meteoriidikraatriga seotud teooriad. Pronksi hulk Eestis suurenes, hakkas toimuma süsteemne sissevedu. Sellega seoses ühiskondlik majanduslik kihistumine. Ühiskonnas palju muutuseid: tihedad sidemed naabritega, sõjakus,
"Ardi" afari keeles põhi või põrand. Australopithecus anamensise vanimad luuleiud saadi 1965. a, rohkem luid alles 1994. Leiukoht Kanapoi Keenias. Elas ajavahemikus 4,23,9 milj a tagasi. Elukeskkonnaks savann või osaliselt metsane ala. Kolju ahvilik, kehaosad selgete hominiidsete tunnustega: reie- ja sääreluud on väga sarnased inimeste omadega käis kindlasti kahel jalal. Kaal 4560 kg. Australopithecus afarensise arvukad leiud pärinevad Ida-Aafrikast Hadarist (Afar) Etioopias ja Laetolist Tansaanias. Vanimad leiud 1973. a. Elas 3,93,0 (või 4,12,9) milj a tagasi. Elupaigaks savann või osaliselt metsane ala. Ajukolju maht oli 375550cm³. Nägu nagu ahvil: laup madal, kulmumõikad tugevalt väljaulatuvad. Suured purihambad, silmahambad olid väiksemad nüüdisaegsete inimahvide omadest kuid suuremad kui inimesel. Alalõua kuju inimese ja inimahvi vahepealne. Vaagnaluud ja jäsemeluud olid
Sulamid on ka kuumakindlamad ja vastupidavamad ja naad on ka palju korrosioonikindlamad kui puhtad metallid. Melhiori üks koostisosa on vask( Cu ). Arvatakse, et vask oli esimesi või isegi esimene metall, mida inimkond tunneb. Vase kasutuselevõtt lõpetas ajaloos kiviaja. Vask hakkas asendama kivi relvade, tööriistade ja ehete valmistamisel näiteks enam kui viietuhande aasta vanust Cheopsi püramiidi rajati vasest tööriistadega. Vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e.Kr. Tinamaaki sisaldava vasemaagi töötlemisel tekib vase ja tina sulam pronks, mis on vasest kõvem materjal ja sobib paremini tööriistade valmistamiseks. Nii sai alguse pronksiaeg. Vase ja tsingi sulam on messing ehk valgevask. Melhiori teine koostisosa on nikkel ( Ni ). Nikkel on Läikiv hõbedane metall. Tihedus 8908 kg/m-3. Kõvadus 4,0 Mohsi skaalas. Sulamistemperatuur 1728 K (1455 °C). Ferromagneetik.
Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Nimi Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lüh...
Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele · Hõbedat seostatakse juba antiikajast kuuga · Teatud ajal oli hõbe kullast kallim Hõbeda ajalugu · Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum · 16. sajandil, kui hispaanlased tungisid Argentiinasse, andsid nad avastatud maale nimeks La Plata, mis hispaania keeles tähendab hõbedat, sest pärismaalastel oli palju hõbeehteid. Hispaanlased arvasid, et La Plata madalik ja
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti
Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid neandertaallased ka kõnelda. Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000 aastat tagasi Toetudes mitokondri DNA uuringutele, põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u 200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus Homo erectus Homo habilis Homo neanderthalensis 2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad
inspiratsiooni regulaarselt, käituvad tõenäolisemalt vaimselt karmimalt. Kollektiivselt prognoosivad need motiveerivad muutujad ennustasid 51% vaimselt rasket käitumist. Järeldused ja hinnang järeldustele Selle uuringu tugevused hõlmavad vaimse raskusega käitumistealaseid teadmistepõhiseid näitajaid, motiveerivate suundumuste arvestamist isiksuse eri tasanditel ja analüüside käigus mõõdetud vigade modelleerimist. Kokkuvõttes näitasid autorite leiud, et motiveerivad suundumused, mis on iseloomulikud, kontekstuaalsed ja sõltuvad olukorrale või konteksti omadustest ning puudutavad oma identiteeti, on olulised kaalutlused vaimselt karmi käitumise mõistmiseks noore tennise mängijate seas. Esiteks ei võimaldanud nende disainilahenduse ristlõikeline olemus põhjuslike seoste kohta järeldamist; eksperimentaalsed kujundused osutusid selles osas viljakamaks. Teiseks uuriti väikest
tänapäevani ulatuvat dinosauruste haru. Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad, kelle luustik on oluliselt muutunud: soomused on asendunud sulgedega ja esijäsemetest on saanud tiivad. Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise, kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid. Enamasti on nad varustatud ajuga, neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas. Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad, s.o. 50 milj. aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed. Leiud on mittetäielikud ja seepärast raske täpset evolutsioonilist arengut nende abil tõestada. Enamus uurijaid arvab, et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad, neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust. Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu,
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust, on juuksed, habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud, isegi nagu puise vormiga, kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad - inimene leidis endale kujus "asendaja", kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing. Festivali direktor ja kunstiline juht on Anne Erm. Festivalil on aastate jooksul üles astunud üle 40 riigi dzässmuusiku ja -ansambli. Aastal 2014 tähistab festival oma 25. sünnipäeva. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades tuues Eestisse maailma jazzimuusika suurimad ja huvitavamad leiud ning täidab kogu Tallinna ja Eesti jazziga. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti 60 riigist. 1967 oli rahvusvahelist vastukaja tekitanud Tallinna Dzhässfestivali aasta. Seejärel laastas ideoloogiline keeristuul. Vahepeal katkenud festivalitraditsioon jätkus 1990. aasta sügisel. Paari bluusikontserdi mõttest kasvas kolmepäevane festival Tallinna Jazzi & Bluesi Päevad,
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10
võimalust osaleda pärimuskultuuris. · Pärimuskultuur rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtust kogu (folkloor, keel, traditsioonid, rahvatants jne) · Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris (klubikultuur, ärikultuur). · Arheoloogiline kultuur kultuur, mille kohta on ainult arheoloogilised leiud. Eestis vanim on kunda kultuur 9000-5000 a eKr. Sõnad näiteks: konn, liha, meri, nüri. · Kultuuri järjepidevus kultuurides säilimise tulemus, kultuuri alguseks peetakse keelt ja religiooni. · Rahvuslus e natsionalism ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses, eraldatuses.
nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud. Kaasa oli pandud ka esemeid. Seal on sobiv säilimiskeskkond, sellepärast kõik säilinud.Tamulast on leitud 25 hauda ja põletatud skelette. Põletati, et haigused ei leviks. 3. Pronksiaja lõpu ja rauaaja alguse põllumehed aeg, asustus , tegevusalad, inimene ja ühiskond, matmiskombed, leiud, Kaali asula. - u 7000 eKr hakkas levima raud, tööriistu tehti rauast. u 1000 eKr tekkisid esimesed riigid. Põllumajandus muutus tõhusamaks- rauast adraterad. Eesti jagunes n-ö kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualadel elati siiski rohkem, soodsamad võimalused põllumajanduseks. Asustus tihenes Rooma-rauaajal, sest rauatootmine aitas luua rauast tööriistu, mille
3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja maaviljelusega (oder, nisu, kaer), + kalastamine ja jaht * asulad paiknesid piirkondades, kus oli rohumaid ja hea muld * asulapaiku isel. õhuke kultuurkinht ja vähesed leiud * kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgematele küngastele , surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli käed pea all (meenutas kinni sidumist - vöimalik muutus usundis:surnuid hakati kartma) 3. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr)- puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ja mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Paljud esemed tehti ikka kivist, luust ja sarvest.
SÜGELISED Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE .......................................4 2. SÜMPTOMID JA LEIUD .................................................................6 3. SÜGELISTE RAVI ..........................................................................10 KOKKUVÕTE .....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 13 2 SISSEJUHATUS Sügelised on lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku
asustuste algsest olemusest seega tuleb palju infot tsivilisatsiooni tekkest tänu väljakaevamistele,kuid õnneks arenes ka tsivilisatsiooniga koos kiri,ning hilisematest ajajärkudest on säilinud kirjalikke tekste.Ühiskonna arengus oli oluline roll ka materjaalsel kihistumisel ,enam-vähem ühel materjaalsel tasemel olid põlluharijad ja karjakasvatajad,nemad aga elasid väga jõuka ülemkihi juhtimise all,sellest räägivad ka arheoloogilised leiud suurte juhtide matmispaikadest ,mis on sisaldanud rohkest väga palju väärtuslike esemeid.Samuti võib näha suurte juhtide mõjuvõimu vanaegsetelt hiigelehitistelt mille ehitamiseks pidi koondama meeletult tööjõudu ja suuri ehitustöid kordineerima. Kindlasti on ka suur tähtsus asustuste tekkimisel usk jumatesse või taevasse,kuna oma edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki ja kui jumalad ühtesid soosivad hakkavad ka teised jumalate poole vaatama
5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega? (nimeta vähemalt 3) Mis on metallurgia? · Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodete valmistamisega · Varustab teisi majandusharusid metalliga · Inimkonna vanimaid tegevusalasid ( vanemad töödeldud raua leiud pärinevad Egiptusest 3200 a eKr ) Metallurgia paiknemine · Toormetalli sulamiseks on vaja palju soojust, metallurgia on energiamahukas tööstusharu · Metallurgia paiknemist mõjutavad tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. · Kasvab metallide korduvkasutamine ( peamiselt Põhja riikides) · Terasesulatus paikneb odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu tuuakse toormetall leiukohtadest ja
MESOLIITIKUM periood oskused peamised tegevusalad asustus oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530 kultuur puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid (taimed, juurikad, pähklid jm) liikmeliste sugukondadena (24 peret); looduslikke püüniseid loomade ja kalade ...
Arvustus. Ei mõista välismaa keelt, mõistad muusikalist keelt. Jazzkaar on aastast 1990 Tallinnas toimuv rahvusvaheline džässifestival, mis on siiani Batlimaade samalaadsetest suurim. Aastal 2014 tähistas festival oma 25. sünnipäeva, kuniks tänaseni. Jazzkaar korraldatakse väikse eelarvega, tuues Eestisse maailma jazzmuusika suurimad, huvitavamad, erilisemad ja värvikamad leiud. Seekordne Jazzkaar toimus Tallinnas 17. -26. 04. 2015. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti üle 60 riigist. Jazzkaare koduleheküljelt leiab iseloomustava kirjelduse, mis annab ülevaate festivali kohta. “Jazzkaar on Eesti kultuurimaastikul oluline sündmus ja festivali asukohapartnerina toetab Prike
mererannal või isegi väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga tublisti arenenud. Kammkeraamika kultuur Umbkaudu 4000. Aasta paiku ekr levis Eestis uus arhieoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammerkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Mitmed leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikseid loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi, millest osa oli kasutatud ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse
kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose palee (labürint) · Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste
Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama, 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta ,,Põhjamaiste muististe juhi", millest sai kohe klassika. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) töötas Thomseniga koos, oli ka taanlane. Teostas ka kaevamisi, kogus leide, rändas palju ringi. Nägi, et tegelikult on leiud erinevates riikide üsna sarnased. Tahtis reisida ja uurida kogu Põhja-Euroopas, raha polnud, palka ta ka ei saanud (talle öeldi, et see on hobi ja rõõm, raha selle eest ei ole õige küsida). Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega
kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestusedKui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust.Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu
Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust. Gertrud Vardja 10H enne sama pärast *kultuur *Kuna Eestis käisid regulaarselt *mitmed kirjalikud *kirikute ja kloostrite ehitamine- (haridus, kir- Skandinaavia, Ojamaa ja Vene allikad põhiliselt gootistiilis. jandus, kaupmehed, siis polnud võimatu siin *16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa arhitektuur) isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu. esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. *mitmed kirjalikud allikad, millest (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a tähtsaim on preester Henriku Liivimaa Katekismus) kroonika. ...
2 LEIDUMINE LOODUSES Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Tähtsamad looduslikud mineraalid: kalkopüriit CuFeS2 kalkosiin Cu2S kovelliin CuS malahhiit Cu2(OH)2CO3 asuriit Cu3(OH)2SO3 METALLI AVASTAMINE Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatakse pärinevat ajast 9000- 10 000 aastat e. Kr. Ladina keeles on tema nimetus Cuprum Küprose nimetusest (juba muinasajal kaevandati seal vasemaaki) üks tähtsamaid metalle inimkonna ajaloos vask - ajalooliselt esimene tuntud metall (tööriistadeks) Kõik 2,3 milj kivirahnu, millest u 5000 a tagasi ehitati Cheopsi püramiid, olid töödeldud vasest tööriistadega. Tööriistamaterjal inimkonnal : kivi vask pronks raud "vasesulatamise oskus" - vähemalt 90 saj. Vana
Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. On suurepäraseid portreid Echnatoni naisest Nofretetest. Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast, fajansist ilu- ja tarbeesemed). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (oli Echnatoni väimees!).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
