Pääsuke Referaat Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon
Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka
Sisukord Lehekülg 2 Sissejuhatus Lehekülg 3 Elupaik ja viis Lehekülg 4 Ränne Lehekülg 4 Toitumine Lehekülg 4 Pesitsemine Lehekülg 4 Areng Lehekülg 4 Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6 2 Suitsupääsuke Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See
Suitsupääsukesed. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur
Noorlindudel on lühemad sabad. Suitsupääsukesed vestlevad omavahel sädistades, kui nad majakatusel või traatidel istuvad. Nad on levinud kogu Euroopas ning neid võib kohata ka Skandinaavias, Türgis ja Vahemere-ääres Aafrikas. Euroopas on nad ainult kevadel ja suvel. Sügisel alustavad nad rännakut lõunasse Aafrikasse, kus nad veedavad kogu talve. Nad lendavad kevadel taas põhja poole, et pesitseda ja pojad üles kasvatada . Eestis võib neid kohata aprillist oktoobrini. Suitsupääsuke sööb lendavaid putukaid. Ta on vilgas ning veedab enamuse ajast õhus putukajahil. Suitsupääsuke ehitab süljest, rohukõrtest ja mudast poolkera-kujulise pesa. Euroopas on suitsupääsuke arvukas lind, ohustab loomapidamise hääbumine ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, mis hävitab suitsupääsukese toiudubaasi. Suitsupääsuke tuleb Euroopasse aprilli keskel. Reis kestab umbes neli nädalat ja esimesena jõuavad kohale isalinnud. Mai teises pooles - juuni alguses on enamik
Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest
4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)......................................................................................22 2.4.4.2. Metsvint (Fringilla coelebs).......................................................................................23 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae)........................24 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica)................................................................................24 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)..............................................................................25 2.4.6. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kangurlindlased (Ploceidae).....................26 2.4.6.1. Koduvarblane (Passer domesticus)............................................................................26 2.4.7
Kõik kommentaarid